Viktor Janukovitši Ukraina

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Merle Maigre

08.02.2010

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Foto: NATO
Foto: NATO

Mis saab edasi? Janukovitši enda sõnul on nüüd „oranž košmaar läbi“. Ukrainat ootab helesinine homne. Algab stagnatsiooniajastu, nendivad pessimistid nukralt. Visandan kiire ülevaate sellest, mida Viktor Janukovitšilt lõppenud valimiskampaania ja 2006-2007 peaministri töö põhjal oodata võib.

Sisepoliitika keerleb selle ümber, kuidas jagada võimu presidendi-parlamendi ja kabineti vahel. Kõige tõenäolisem on, et Janukovitš ja tema Regioonide partei moodustab praeguse parlamendi raames uue koalitsiooni. Uus Janukovitši valitsus võiks koosneda Regioonidest, kommunistidest, valimisbloki NUNS ehk Meie Ukrainat-Rahva Omakaitse mõnest rühmitusest ning spiiker Litvini blokist.

450-liikmelises Ukraina ülemraadas on Regioonidel praegu 175 saadikut, Kommunistlikul parteil – 27, NUNS-il – 72 ja Litvini blokil 20 saadikut. Et kommunistid juba niikuinii Regioonidega ühte sammu astuvad, peaks Janukovitši partei enamuse moodustamiseks enda poole võitma veel vähemalt 24 rahvaesindajat. Ja kui Janukovitš tahab võimu kindlustada, siis soovitavalt rohkemgi.

Eeldusel, et Regioonide suursponsoril Rinat Ahmetovil raha jätkub, ei tohiks see üleliia keeruline olla. Janukovitš on end alates eile õhtust väga jõuliselt presenteerinud kui valimiste võitjad, ja see annab talle koalitsiooniläbirääkimistel psühholoogilise eelise – ikka on neid, kes tahavad võitjaga ühte leeri kuuluda. Pealegi on Ukraina parlamendis üksjagu hämara maffioosse taustaga eraettevõtjaid, kelle jaoks on eksistentsiaalne valitsuskoalitsiooni kuuluda – poliitiline profiil pole siinjuures oluline.

Riigi tulevikku silmas pidades, oleks uue enamuskoalitsiooni moodustamine praeguses parlamendis parim võimalikest valikutest: jääksid ära uute valimistega seotud lisakulutused ja valitsus võiks tegevust alustada juba aprillis-mais. IMF vabastaks Ukrainale oma 6,3 miljardi dollari suuruse külmutatud abisumma. Lisasumma aitaks Ukraina Keskpangal stabiliseerida grivna-dollari kurssi. Stabiilne fiskaalpoliitika innustaks panku laene väljastama, see omakorda aktiviseeriks majandustegevust ja tooks ehk juurde investeeringuid, mida on madalseisus Ukraina majandusele hädasti vaja. (Investeeringute tase Ukrainasse langes 2009.a 35%). Kõik kokku mõjuks majanduskliimale turgutavalt.

Loe edasi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogist!

Allikas:

blog.icds.ee