Vahipataljon tähistab 84. aastapäeva

Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva. Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkub kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis

vahipataljonPõhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva.

Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkub kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis. Nooremseersant Jalakas läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis 2008. aastal.

„Lisaks sellele, et me täname oma pataljoni aastapäeval eeskujuliku teenistuse eest tublimaid kaadrikaitseväelasi, mälestame samuti Eesti eest langenud Vahipataljoni võitlejaid. Seoses sellega asetame tänavu pärja nooremseersant Kristjan Jalakase hauale, et meeles pidada meie relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis ja langes NATO operatsioonil Afganistanis,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.

Aastapäeva tähistamine jätkub reede hommikul piduliku rivistusega väeosas, kus peetakse meeles kõiki eeskujulikult teeninud Vahipataljoni kaitseväelasi. Pärast rivistust toimub pataljoniülema kolonelleitnant Kalle Terase pidulik vastuvõtt, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse aukirjade ning meenetega kõiki tublisi kaitseväelasi ja ametnikke.

Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljonil on traditsiooniks pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad Vahipataljoni kaitseväelased reedel kell 11.45 pärja Lennart Meri hauale Metsakalmistul.

Aastapäeva tähistamine kulmineerub laske- ja spordivõistlustega, kus osalevad ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja külalised.

Vahipataljonis teenib hetkel üle 400 ajateenija ning ligi 60 kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20.maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast.Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal.

Allikas: Eesti Kaitsevägi