Transatlantic Trends 2011

Transatlantic Trends 2011 on laiahaardeline iga-aastane Ameerika ja Euroopa avaliku arvamuse uuring. Küsitlus viidi läbi TNS Opinioni poolt 25. maist kuni 17. juunini 2011 USA-s, Türgis ja 12 EL liikmesriigis: Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriikides.

TT2011_release_graphicTransatlantic Trends 2011 on laiahaardeline iga-aastane Ameerika ja Euroopa avaliku arvamuse uuring. Küsitlus viidi läbi TNS Opinioni poolt 25. maist kuni 17. juunini 2011 USA-s, Türgis ja 12 EL liikmesriigis: Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriikides.

Sisukokkuvõte:

Globaalsete väljakutsete ületamise kontekstis paljastas uuring märkimisväärsed avastused. Teiste seas paistavad eriti välja neli: ameeriklaste kasvav huvi Aasia vastu; EL-ist pärit vastajate järjepidev toetus Euroopa Liidule kriisi keskel; kasvav transatlantiline koondumine julgeolekupoliitikas; ning et Rootsi vastajate vaated, kaasatud esmakordselt Transatlantic Trends’i, erinevad oluliselt teiste eurooplaste vaadetest.

Aasia: Enamik ameeriklastest oli seisukohal, et nende rahvuslikud huvid seostuvad pigem Aasia riikidega, nagu Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea kui Euroopa Liidu liikmesriikidega. Vastupidiselt sellele väitsid aga enamus Euroopa Liidu riikidest pärit küsitletavatest, et USA on nende rahvuslike huvide jaoks olulisem kui Aasia riigid.

Euroopa Liit: Eurokriis ei tundu mõjutanud olevat usku Euroopa Liitu kui majanduslikku üksusesse. Enamik Euroopa Liidus elavatest inimestest tundis, et Euroopa Liidu liikmelisus on aidanud nende riigi majandust. Sellest hoolimata olid paljud või suurem osa Euroopa Liidu riikidest, kui Saksamaa välja jätta, vastu Euroopa Liidule rahvuslike eelarvete ja finantside üle suuremat kontrolli andma. Samal ajal, kui Euroopa Liitu vaadeldakse küllaltki positiivselt, nõustusid enamus Euroopa Liidu vastanutest, et euro on olnud või muutub tulevikus nende riigi majandusele kahjulikuks.

Julgeolekupoliitika: Selleaastane uuring näitas võrdset enamust Ameerikas ja Euroopa Liidus pooldamas vägede arvu vähendamist või üldse kõikide vägede väljatõmbamist Afganistanist. Samuti pidas nii Ameerikas kui Euroopa Liidus enamik vastanutest NATO-t enda riigi julgeolekule vajalikuks ning paljud Euroopa Liidus ja USA-s soovivad, et nende valitsused säilitaksid kaitsekulutuste praeguse taseme.

Rootsi: Rootsi esimene osalusaasta uuringus tõi ilmsiks selle, et riigi avalik arvamus erineb teistest Euroopa Liidu liikmeriikidest mitmetes küsimustes. Võrreldes teiste eurooplastega olid rootslased rohkem valmis hoidma vägesid Afganistanis, toetasid rohkem Liibüa interventsiooni ning pooldasid tõenäolisemalt demokraatia edendamist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Samal ajal jaotusid rootslased võrdselt pooleks küsimuses, kas NATO on vajalik nende enda julgeolekule.

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika: Kui ameeriklased jäid piiriülesel demokraatia edendamisel ettevaatlikuks, siis eurooplased üldiselt pooldasid seda ideed.

USA: Uuring näitas väga tugevat erakondlikku jagunemist suhtumises Barack Obama rahvusvaheliste poliitikate käsitlemisse. Isegi tugevam jagunemine puudutas aga tema majanduspoliitika käsitlust.

Türgi: Trüklased vaatavad endiselt USA ja Euroopa Liidu poole ebasoosivalt. Palju türklased arvasid, et Lähis-Ida riikidega töötamine on nende majanduslikele ja julgeoleku huvidele olulisem kui Euroopa Liidu riikidega töötamine. Samal ajal tundsid vähem kui pooled Euroopa Liidu vastanutest, et Türgi sisenemine Euroopa Liitu tooks kaasa majandusliku kasu või edendaks rahu ja stabiilsust Lähis-Idas.

Raportit saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: German Marshall Fund of the United States