Talvesõja püsiv tähendus

Soome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Soome sõdurid TalvesõjasSoome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Juba 1939. aasta suvel ja sügisel hakkas kujunema vaimne õhkkond, millest kasvas välja „Talvesõja vaim”. See lõi sõja puhkedes aluse „Talvesõja imele”. Talvesõja vaimul on vaieldamatult oluline tähtsus ka nüüdisaja Soomele, nagu Eesti jaoks on tähtsad 1939.–1940. aasta sündmused. Soome praeguse sõjaliste blokkidega liitumatuse juured on Talvesõjas ellujäämises, nii nagu Eesti NATO-liikmesuse taustaks on 1939. aastal sõlmitud sõjaväebaaside leping ja 1940. aasta suvel toimunud okupatsioon. Ka eestlasel on ajaloolist tausta tundmata Soome neutraalsust raske mõista.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht