“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO ja Venemaa nõustusid suhteid edasi arendama

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Nõukogu esimehe Anders Fogh Rasmusseni sõnul on usalduslik suhe NATO ja Venemaa vahel aluseks mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma julgeoleku tagamisel. Räägiti ka Afganistani olukorrast ning tõdeti, et juba tehtud ühiste ettevõtmiste taustal on koostööd Afganistanis võimalik edasi arendada ning aidata Afganistani valitsust riigis julgeoleku saavutamisel.

Ministrid leppisid kokku tuleva aasta NATO-Venemaa nõukogu tegevuskava ning parandada kohtumiste töömeetoiteid, et muuta NATO-Venemaa nõukogu arvestatavaks poliitiliseks struktuuriks.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pressikonverents pärast NATO-Venemaa nõukogu kohtumist:

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003665_79_28.wmv[/videofile]

Videokokkuvõte Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsist NATO-s  (vene keeles):

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003666_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

NATO



Prantsuse välisminister avaldas toetust Vene laevatehingule

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.


Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias
Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Möödunud nädalal Pariisi külastanud Venemaa peaminister Vladimir Putin sai seal prantslastelt lubaduse, et nad kaaluvad neile laeva müümist. Möödunud nädalal külastas Prantsusmaa seda tüüpi laev ka Peterburi sadamat.

Möödunud nädalal kirjutas Kouchneri pikaajaline kolumnistist sõber Andre Glucksmann ajalehes Le Monde, et on kahetsusväärne, et endisest humanitaarliidrist (Kouchner on muuseas organisatsiooni Piirideta Arstid asutaja – toim) välisminister toetab nüüd relvamüüki Kremlile.

Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja kuni 900 inimest.



Simm: Venemaa pidas minu vahetamiseks läbirääkimisi

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Herman SimmVene ajakirjale Ogonjok antud kirjalikus intervjuus kinnitas Simm, et ta lootis vahetusele. Ta selgitas ühtlasi, et mitte alati ei vahetata residenti residendi vastu, vaid teine pool võib vastu pakkuda ka mingit teenet või informatsiooni. Kuid pärast Venemaa aseministri ja Eesti ministri kohtumist sai Simm enda sõnul aru, et Venemaa on jätnud ta “külma kätte”.

“Enne seda kohtumist käitus prokurör austavalt, peaaegu lipitsevalt,” kirjeldas Simm. “Keegi ei ähvardanud, survet ei olnud. Aga täpselt paar päeva pärast kohtumist läks kõik käima nii et… Üldiselt, kuu ajaga jäin 20 kilo kõhnemaks!”

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika «humanitaarsesse dimensiooni”?

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”, kirjutab Juhan Kivirähk Diplomaatias.

Artikkel Diplomaatiast nr 74-75

On üsna tavapärane, et suured riigid peavad oma missiooniks levitada maailmas oma keelt ja kultuuri. Eestis on hästi tuntud selli sed organisatsioonid nagu Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Centre Culturel Français, Puškini Instituut jt. Globaliseerumine viib paratamatult kultuuri-, haridus- ja teadus kontaktide ning igasuguse muu humanitaar-koostöö tihenemisele riikide vahel. Muidugi toovad sellised protsessid enesega kaasa suu remate kultuuride domineerimise ning koos sellega teatud mõttes ka antud riigi välispo liitilise mõjuala laienemise.

Juhan Kivirähk

Joseph S. Nye, jr nimetab võimet kultuurili se atraktiivsuse ja positiivse eeskuju kaudu mõjutada mingi sihtgrupi käitumist «peh meks jõuks”. Riigi „pehme jõu” peamisteks elementideks on tema kultuur, väärtused ja poliitika. Peamisteks „pehme jõu” teosta mise vahenditeks peab Nye avalikku diplo maatiat, massimeediat, vahetusprogramme, arenguabi osutamist jms.1 Ida-Euroopa rii kide Euroopa Liitu integ reerumise üheks oluliseks eelduseks oli just läänelike väärtuste ja elulaadi atrak tiivsus ning soov sealset kultuuri omaks võtta (või selle juurde naasta).

Lisaks kultuurikontaktide arenemisele leidub tänases üha väiksemaks muutuvas maailmas ikka rohkem inimesi, kes erinevatel asjaoludel oma kodukohast eemale elama satuvad. On igati tervitatav, kui päritolu-riik selliste inimestega sidet hoiab ja neid raskuste tekkimisel aidata püüab. Ka Eesti valitsus on heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi aastateks 2009-2013, et toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Peamised valdkonnad, milles me oma rahvuskaaslastele tuge soovime pakkuda, on haridus, kultuur, teabevahetus, abi usu lise identiteedi säilitamisel, rahvuskaaslaste tagasipöördumisprogrammid.

Eelpool nimetatud kahte eesmärki – vene keele ja kultuuri levitamist maailmas ning väljaspool Venemaad elavate vene pärit oluga inimeste koondamist ühtseks vene diasporaaks – on peetud silmas ka Venemaa välispoliitika .humanitaarse trendi” sõnas tamisel. Paraku põimuvad selles välispo liitilises kontseptsioonis seatud eesmärgid väga ühemõtteliselt Venemaa geopoliitiliste ambitsioonidega. Tänavu mais Venemaa pre sidendi poolt kinnitatud „Vene Föderatsioo ni rahvusliku julgeoleku strateegias 2020. aastani”2 isegi ei üritata varjata seda, et üht seks diasporaaks koondunud kaasmaalastes nähakse Venemaa olulist tööriista oma välis poliitiliste eesmärkide teostamisel.

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias Nye poolt pakutud terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”. Venemaa senist tegevust teades tundub sõna „pehme” tõepoolest kuidagi kohatu ja ega vist Venemaa isegi sellist omadust enda puhul esile tõsta ei soovi.

Venemaa tahab olla ikkagi „deržaava” – suur ja võimas -, „pehmus” on aga nõrkuse tun nus. Väga iseloomulikud on näiteks fondi Russki Mir poolt välja kuulutatud avaliku loovkonkursi teemad Venemaa 21. sajandi arengusuundade väljapakkumiseks. Kon kursi üldnimetus on „Deržaava 2009″ ja sel le kolm alamkategooriat kannavad nimetusi „Velikaja deržaava”, .Jedinaja deržaava” ja „Russki mir”.

Et analüüsida põhjalikumalt Venemaa välis poliitilisse relvastusse võetud .humanitaar set trendi”, viisid selle „trendi” adressaadiks oleva kuue riigi mõttekojad läbi võrdleva analüüsi, mille põhjal väl ja antud kogumikku „The „Humanitarin Dimension” of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic Sta tes” („Vene välispoliitika „humanitaardimensioon” Gruusia, Moldova, Ukrai na ja Balti riikide suhtes”) eelmisel nädalal esimest korda Chi§inäus esitleti. Projekti valmimist toetasid National Endowment for Democracy, Kon rad Adenaueri Fond ja Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programm. Projekti koordinaatoriks oli Läti sõltumatu mõttekoda Centre for East European Policy Studies, Eesti poolelt osales projektis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Kogu artiklit saab lugeda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kodulehel!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!



Medvedev: ajaloo revideerimine viib kahjunõuete esitamiseni

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

dmitriy_medvedev_458«Teise maailmasõja tulemuste, Nõukogude Liidu ja Punaarmee panuse revisjon on geopoliitilistel põhjustel lubamatu. Kui see laegas lahti teha, võime saada tõsiseid riikliku tasandi probleeme,» ütles Medvedev täna Singapuris kohtumisel Vene sõjalaeva Varjag meeskonnaga.

President rõhutas, et «kui anda võimalus ajalugu ümber kirjutada, anda nendele võltsijatele tegelik võim, siis võib jõuda milleni iganes, mingite nõudmisteni, kompensatsioonideni».

President rõhutas ka, et tolle perioodi sündmuste hindamine tuleb jätta ajaloolastele.

«Ajaloolased võivad interpreteerida ühtesid või teisi ajaloosündmusi. Kui niisuguseid hinnanguid annavad teadlased, siis palun väga, kuid on olemas hulk küsimusi, mille üle on vaidlemine lubamatu. Nende osas on tehtud rahvusvahelisi ja riiklikke otsuseid,» ütles Medvedev.

«Kui lasta asjadel isevoolu minna, võime jõuda selleni, et mõne aja pärast seatakse kahtluse alla ka Nürnbergi tribunali otsused. Öeldakse, et miks nende üle kohut mõisteti, nad pole ju mingid kurjategijad. See on absurd. Me ei pea võitlema teiste seisukohtade vastu, vaid seisma oma huvide eest ning takistama ajaloo võltsimist, mis võiks teha kahju Vene riigi huvidele,» rääkis president.

Pealegi on ajaloolise õigluse säilitamine tema sõnul vajalik moraalsest seisukohast. «Me kaotasime tolles sõjas 27 miljoni inimest. Mitte keegi ei maksnud võidu eest meist kõrgemat hinda,» meenutas Medvedev.

Allikas:

Postimees



Suurõppused Venemaal möödusid ilma välisvaatlejateta

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Foto: Kärt Liekis
Foto: Kärt Liekis

Oktoobri alguses Eestit külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Kadrioruspresident Ilvsega toimunud ühisel pressikonverentsil muret suurte Venemaa sõjaväeõppuste üle piirialadel, kuhu polnud kutsutud NATO vaatlejaid.

“Me oleme loomulikult jälginud neid õppusi ja me ei käsitle neid kui ohuallikat NATO liikmesriikidele. Kuigi põhjust muretsemiseks muidugi on,” ütles Rasmussen vastuseks ERR-i uudisteportaali küsimusele.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb jätkata NATO nähtavuse suurendamist Balti regioonis, mille üheks osaks võiksid saada ka alliansi sõjajõudude maismaaõppused. „Kindlasti ei teeks ajal kui Venemaa korraldab NATO riikide piiride vahetus läheduses rohkem kui 20 000 osalejaga maismaaõppused, paha ka NATO-l siin regioonis maismaaõppusi korraldada,” ütles president täna Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et terrorismivastase rünnaku tõrjumise nime all toimunud õppuste tegelik suunitlus oli tavapärane sõjategevus Baltikumi ruumis. „Vene kindralite pilgu läbi on NATO praegu poliitiliselt ja sõjaliselt nõrk ning killustatud,“ kirjutas Kunnas ning kutsus samas üles korraldama Eestis sõjaväeõppused, mille eesmärk oleks harjutada kaitsejõudude sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, tavapärasest igapäevasest valmisolekust tõrjevalmisolekusse, et tõestada Eesti kaitseväe reageerimisvalmidust.

OSCE määratud ülempiir, millest alates peab sõjaväeõppustele kutsuma rahvusvahelised vaatlejad, on 13 000 osavõtjat. Venemaa korraldas seepärast kaks eraldi õppust, mis sisuliselt moodustasid ühe terviku, et vältida välisvaatlejate osalemist.

Allikad:

Eesti Päevaleht

ERR Uudised