Serdjukov: kopterikandja ostetakse Prantsusmaalt, Hollandist või Hispaaniast

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

«On olemas presidendi otsus, et me töötaksime selle küsimuse (kopterikandja ostmise) läbi. Me tegeleme sellega väga tõsiselt. Arvan, et see küsimus saab positiivse lõpplahenduse juhul, kui ei toimu mingid muudatusi, sealhulgas finantseerimise küsimustes,» rääkis minister RIA Novosti vahendusel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Ottis nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et nimetatud riikidest tulev küberkuritegevuse oht on täiesti reaalne ja see mõjutab ka Eestit, kuid primaarsed sihtmärgid on mujal.

“Primaarne sihtmärk on Vene ja Hiina poolt vaadates USA tööstus, relvatehnoloogia, majandustehnoloogia ja majandus üldiselt,” tõdes Ottis.

Ottise hinnangul on selge, et kui lahvataks järgmine maailmasõda, mängiks selles rolli ka küberrünnak. Samas ei kao kuhugi tankid, ehk küberrünnakud oleks vaid osa kogu tegevusest. Tema sõnul oleks küberrünnakud ilmselt efektiivsed just sõjaaktsiooni alguses, et nõrgestada riigi infrastruktuuri.

Loe edasi ERR Uudistes!

Allikas:

ERR Uudised



Mikser: Venemaa on NATOle möödapääsmatu partner

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Täna avaldatud nn tarkade klubi raportis, millest peaks kasvama välja NATO uus strateegiline kontseptsioon, jõutakse mitmel puhul selleni, et liitlasriikide arusaam Venemaa kohast ja kavatsustest rahvusvahelises julgeolekus on võrdlemisi erinev. Samal ajal möönavad kõik liitlased, et Venemaa on paratamatult vajalik partner mitmetes valdkondades, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-17_AK_nato_kaitsekontseptsioon_mikser.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Väike sõda, mis vapustas maailma?

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Nagu raamatu pealkirjast võib välja lugeda, olid 2008. aasta augustis Gruusias toimunud sõjal märksa kaalukamad tagajärjed, kui tavavaatleja seda hoomata võib.

Vähemasti nii arvab Ron Asmus, kelle silmis oli see konflikt midagi märksa enamat kui Venemaa sekkumine tsiviilelanike ja rahuvalvajate kaitseks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ühtlasi leiab Asmus, et tegemist ei olnud vaid Moskva varjatud sooviga luua piirkonda kaks uut vasallriiki.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Euroopa Liidu välisministrid kinnitasid põhiseisukohad ELi–Venemaa tippkohtumiseks

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis.

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis. Välisministrid arutavad samuti Euroopa Liidu suhete arengut strateegiliste partnerite Hiina ja Jaapaniga. Üldasjade istungil on arutlusel juunis toimuv Euroopa ülemkogu.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid 31. mail ja 1. juunil Rostovis toimuva Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisega seonduvat, kus peamisteks teemadeks on majanduskriis, kliimamuutused ning energeetika, räägitakse ka viisadialoogist. Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Euroopa Liit tippkohtumisel tõstatada ühe olulise küsimusena protektsionismi ja Venemaa liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga). „Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga on see valdkond, milles on vaja kiiret probleemide lahendamist ning edasiliikumist,“ ütles välisminister Paet. „Majandus- ja kaubandussuhted peavad olema reguleeritud uues kõikehõlmavas Euroopa Liidu ja Venemaa lepingus,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on oluline Venemaa kiire liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. „Nii kaubandussuhteid kui ka inimeste liikumist pidurdab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri piiratud läbilaskevõime, mistõttu vajab piirijärjekordade küsimus kiiret lahendamist,“ märkis Paet. ELi–Venemaa tippkohtumisel on kavas arutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel arendatavat moderniseerimispartnerlust, mis välisminister Urmas Paeti arvates hea koostööraamistikuna pakub võimaluse jagada reformikogemust ennekõike kohalike omavalitsuste tasemel. Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisadialoogis tuleb välisminister Urmas Paeti kinnitusel lähtuda eelõige tehnilisest valmisolekust ning liikuda edasi idapartnerluse riikide viisalihtsustamise kontekstis.

Seoses aprillis Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisega ning hetkel New Yorgis kestva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatekonverentsiga olid Euroopa Liidu välisministritel kõne all tuumaküsimused. Välisministrite Iraani arutelu keskendus tuumajulgeolekuga seonduvale. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Iraan asunud tuumaprogrammi raames koostööle, mistõttu on päevakorral arutelu sanktsioonide karmistamise üle. „Loodame, et kõnelused uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni üle, millega plaanitakse tugevdada sanktsioone Iraani suhtes, kulgevad tõrgeteta ning kokkulepe meetmete osas saavutatakse võimalikult kiiresti,“ nentis Paet. „Oluline on võimalikult suur rahvusvaheline toetus uuele julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas just Pärsia Lahe Koostöönõukogu riikide toetus,“ täpsustas Paet.

Rääkides olukorrast Somaalias olid Euroopa Liidu välisministritel arutlusel piraatide üleandmise ja kohtumõistmisega seonduvad probleemid. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil vastu resolutsiooni piraatlusevastase võitluse õiguslikest aspektidest Somaalias, mille kohaselt ÜRO peasekretär esitab kolme kuu jooksul raporti võimalustest parandada piraatide üle õigusemõistmise süsteemi.

Üldasjade istungil on välisministritel kõne all juunis toimuva Euroopa ülemkogu päevakord, mis keskendub uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale Euroopa 2020. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ülemkogul kavas lisaks veel kliimaküsimused ning Euroopa Liidu seisukohad nii G20 Toronto tippkohtumiseks kui ka ÜRO aastatuhande arengueesmärkide konverentsiks New Yorgis.

Allikas:

Välisministeerium



Vseviov: 9. mai seostamine Vene lipuga on arusaamatu

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

Foto: www.concert.ee
Foto: www.concert.ee

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

«Siin on muidugi mitu asja koos, sest nii mastaapsetel nähtustel pole ühest vastust. Tuletades meelde ka meie käitumist omal ajal, kui paljus oli see kantud protestivaimust nii mõnigi kord, siis ka antud juhul langevad mitmed asjad kokku: protestivaim, siis – midagi pole parata, kui need teleprogrammid, mida inimesed vaatavad, räägivad selle sündmuse tähtsusest ja suurusest pidevalt. Pluss väga paljudel on isiklik seos sõjaga – nii paljude inimeste vanavanemad on sõdinud ja venekeelsetel inimestel valdavalt just sellel poolel,» arutles Vseviov.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ilves: Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

President Ilves ütles intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et vastuvõtt oli Venemaal sõbralik. “Ma usun, et see on üks samm edasi,” märkis Eesti riigipea.

Rääkides Eesti presidendi võimalikest tulevastest visiitidest idanaabri juurde, ütles riigipea, et kui ta saab kutse ja on põhjust minna, siis ta läheb Venemaale. “Sõltub täiesti sellest, milline on kliima. Praegu tundub mulle, et kliima on soojenemas.”

Loe edasi ERR Uudistest!

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-09_ilves.wmv

Allikas:

ERR Uudised



Kas uus oranž revolutsioon?

Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes.

Foto: Reformierakond
Foto: Reformierakond

Silver Meikar, Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees

Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes.

Venemaa Musta mere laevastikuga lepingu pikendamise protsess on järjekordseks tõestuseks demokraatia tagasikäigust Ukrainas.

Võib vaielda selle üle, et kui palju Ukraina lepingust rahaliselt ja poliitiliselt võitis või kaotas, kuid kindlasti peame hukka mõistma selle, kuidas seda tehti. Nii oluline ja tundlik kokkulepe saavutati Vene ja Ukraina presidentide vahel ilma igasuguse avaliku debatita. Teerulliga sõideti üle mitte ainult opositsioonist ja ajakirjanikest, vaid kogu rahvast.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Vseviov: venelaste poolehoid NATO-le kujuneb pikka aega

Ajaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

David VseviovAjaloolane David Vseviov on veendunud, et siinsete venelaste vastuseis NATO-le väheneb aja jooksul, kuid selleks kulub rohkem kui põlvkonna jagu aastaid.

Vseviovi sõnul tuleneb venelaste vastuseis NATO-le kultuurilisest ja hariduslikust taustast. “Kui ikkagi terved põlvkonnad on kasvatatud selle teadmisega, et see on üks inimsööjate blokk, siis on ju väga raske paarikümne aastaga või ühe põlvkonnaga muuta seda arvamust, ” rääkis ta Vikerraadio saates “Uudis+”.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Obama ja Medvedev: vajame Teise maailmasõja aegset usaldust

Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Obama ja Medvedev möödunud aastal MoskvasPresidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Kaks riigipead tegid sellise ühisavalduse eile, 65 aasta möödumise puhul Nõukogude ja Ühendriikide vägede kohtumisest Elbe jõel Saksamaal Torgau linna lähistel, vahendas Reuters.

«Ajaloolist käepigistust Elbe jõel saatis vastastikune usaldus ja jagatud pühendumine võidule, mida läheb eriti vaja täna, mil Venemaa ja Ühendriigid ehitavad partnerlust stabiilse ja jõuka maailma nimel,» öeldi Kremli poolt avaldatud pöördumises

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Naiskodukaitse mälestab Siberis hukkunud eelkäijaid

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

24. aprill ja sellele lähim pühapäev ei ole Naiskodukaitse mälestuspäevaks valitud juhuslikult. Just 24. aprillil 1942. aastal hukati Siberis Sosva surmalaagris kuus Naiskodukaitse juhtfiguuri: Elfriede Greenfeld, Alice Kuperjanov, Helmi Malla, Salme Noor, Alvine Rüütel ja Ebba Saral. See on üks kindel teadaolev daatum paljudest, mil mindi surma Eesti vabaduse, isamaaliste aadete ja Naiskodukaitse eest. 1927. aastal loodud Naiskodukaitse oli organisatsiooni laialisaatmise hetkel 1940. aasta suvel saanud tõeliseks massiorganisatsiooniks, mis koondas endas umbes 16 000 naist. Kahjuks ootas neist paljusid just Naiskodukaitsesse kuulumise ja eestimeelselt mõtlemise tõttu kannatuste rohke Siberi tee, kust tagasi tulid vaid vähesed.

1991. aastal taasloodud Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse kannab edasi endisaegsete organisatsiooniõdede väärtusi ja vaimu. Naiskodukaitse hoiab elus endisaegseid traditsioone ja mäletab oma ajalugu.. Just seetõttu süttivad nädalavahetusel üle Eesti mälestusküünlad ja helisevad kirikukellad ning naiskodukaitsjad meenutavad oma paljukannatanud eelkäijaid ja tunnevad sisemist uhkust oma kuulumise üle organisatsiooni, mille liikmed ei hüljanud oma vaateid ja tõekspidamisi ka kõige raskematel hetkedel.

Allikas:

Kaitseliit



Rasmussen eestlastele: ühiskilp Venemaaga on kasulik

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 

Foto: NATO
Foto: NATO

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 Postimees.ee palus NATO välisministrite Tallinna kohtumise kokku võtnud pressikonverentsil, et Rasmussen, kes tahab kaasata Venemaad plaanitavasse Euroopa ühtsesse raketikaitsesüsteemi, põhjendaks tavalisele eestlasele selle idee positiivseid külgi. Ministrid otsustasid nimelt Tallinnas, et hakkavad Venemaaga selles küsimuses läbi rääkima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO välisministrid Tallinnas: endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal

Täna Tallinnas jätkunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel tõdeti, et endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal ning seda on keeruline muuta, kui Venemaa juhid seda ise ei tee

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna Tallinnas jätkunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel tõdeti, et endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal ning seda on keeruline muuta, kui Venemaa juhid seda ise ei tee

.

NATO välisministrite sõnul on Venemaa NATO oluline partner, kellega püütakse teha vastastikusest huvist kantud praktilist koostööd, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Rasmussen tervitas Poola-Vene suhete paranemist

«Minu jaoks on selge, et Venemaa teeb kõik võimaliku, et olla sellel raskel ajal Poola rahva sõber,» ütles Rasmussen Brüsselis ajakirjanike ees kõneldes, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tervitas Poola ja Venemaa suhete paranemist.

«Minu jaoks on selge, et Venemaa teeb kõik võimaliku, et olla sellel raskel ajal Poola rahva sõber,» ütles Rasmussen Brüsselis ajakirjanike ees kõneldes, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.

«Ma tahan soojalt tervitada selle kohutava tragöödia tagajärjel tekkinud Poola ja Venemaa partnerlust,» lisas peasekretär, kelle sõnul on Varssavi ja Moskva koostöö signaal minevikuhaavade paranemisest. «Ma usun, et see on selge näide, et me suudame ehitada paremat ühist tulevikku.»

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Ivo H. Daadler: NATO ei näita Eesti õppustega Venemaale lihaseid

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Foto: United States European Command
Foto: United States European Command

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Harri Tiido: Gruusia sõda ja Venemaa suurõppused muutsid NATO mõtlemist

Välisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Õppused Zapad möödunud aastalVälisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Balti riigid on samuti NATO riigid, seega on tegemist NATO õppustega liikmesmaade osalusel. Üldreeglina toimuvad taolised õppused pikemaajalise kava alusel ja seetõttu vahetu seos märgitud Venemaa õppustega puudub. Samas ei saa eitada, et sündmused nagu Venemaa-Gruusia sõda ja küsimuses mainitud manöövrid on mõjutanud ka NATO julgeolekupoliitilist mõtlemist.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Tiido: katastroof võib Poola ja Venemaa suhteid parandada

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido arvates võib Smolenski lähedal aset leidnud lennukatastroof Venemaa ja Poola suhteid koguni parandada.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido arvates võib Smolenski lähedal aset leidnud lennukatastroof Venemaa ja Poola suhteid koguni parandada.

Harri Tiido rõhutas Vikerraadio saates “Reporteritund”, et see on riigile (antud juhul Venemaale – toim.) äärmiselt kahjulik, kui selline kohutav õnnetus juhtub tema territooriumil. “Selline väike süümekas on sees ja see võib, kui seda poliitiliselt mõistlikult ära kasutada, kahe riigi suhetele kaasa aidata,” ütles Tiido.

Asekantsler märkis, et Venemaa on ametlikul tasandil juhtunuga seoses soliidselt käitunud. Ta tõi näiteks president Dmitri Medvedevi kodulehe, kust võis leida koguni poolakeelse pöördumise.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Strobe Talbott: USA tuumarelv ei lahku Euroopast enne, kui teised riigid on valmis võrreldavaid samme astuma

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida.

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida. Ta esitab oma arusaama, mis põhjustel näib eurooplastele teinekord, et Ameerika on siinse maailmanurga viimasel ajal ära unustanud. Venemaa NATO-vaenulikkuse vähenemist aga tasub Talbotti hinnangul lihtsalt oodata.

Strobe Talbott oli USA asevälisminister Bill Clintoni administrat­siooni ajal. Toona oli tal väga tugevalt käsi sees diplomaatilises taustatöös, mida Ameerika tegi Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Obama ja Medvedev allkirjastasid ajaloolise tuumalepingu

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrr

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrra.

Leping, mille peavad ratifitseerima ka USA senat ja Venemaa Föderatsiooni riigiduuma alandab 1550ni ehk umbes 30 protsendi võrra mõlema riigi lahinguvalmis tuumalõhkepeade maksimaalset arvu, kuid ei puuduta tuumahoidlates hoitavaid lõhkepäid, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kohtumine toob Eestisse 45 riigi esindajad

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

Kohale on oodata 45 riigi esindajaid. “Tulemas on 28 NATO liikmesriigi esindajad ning lisaks partneritena Afganistanis panustavate riikide esindajad. Enamik neist riikidest on esindatud välisministrite tasemel,” rääkis välisminister Urmas Paet ERRi raadiouudiste vahendusel.

Kohtumise täpne päevakord selgub alles mõni päev enne kohtumist. “Suure tõenäosusega tulevad Tallinnas arutusele NATO strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, Afganistani missioon, suhted Venemaaga, NATO edasine lainemine, partnerlused ja ka tuumatemaatika ja raketikaitse küsimused,” rääkis minister.

Et Tallinna kohtumine on mitteametlik, siis väga põhjapanevaid otsuseid see formaat teha ei luba. Siiski on Paeti kinnitusel tegu väga olulise aruteluga. Kõne all on olnud ka NATO-Vene nõukogu toimumine Tallinnas.

“Kuigi NATO selle ettepaneku tegi, siis Vene pool teatas, et nad ei pea seda Tallinna kohtumist vajalikuks. Küll annab see võimaluse NATO riikidel endal arutada oma edasist koostööpoliitikat Venemaaga,” selgitas Paet.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-06_AK_nato_pikem.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Mihkel Mutt: maailm ei ole mustvalge

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Sündmused meenutavad pidevalt, et maailm pole mustvalge. Meie suhtumist kujundavad täiesti vastandlikud motiivid. Võtame väikerahvad ja nende õiguse lahku lüüa. Ise nad nimetavad seda võitluseks sõltumatuse eest, enesemääramisõiguseks.

Need, kelle koosseisu nad seni kuulunud, peavad seda separatismiks. See on meile arusaadav ja mõistetav teema, sest Eesti, olles ise väike ja olnud aastasadu kellegi omanduses, on instinktiivselt väikerahvaste iseseisvumise poolt.

/…/

Asja muudab keeruliseks osapoolte üldine emotsionaalne värving meie teadvuses. Venemaa puhul on see ajaloost tingituna pigem negatiivne. Afgaanide (kes pole muidugi väikerahvas) võitluses Nõukogude Liiduga olime nende poolt (kui just mõni meie sõber või sugulane polnud parajasti Vene kroonu poolt kamandatud nende vastu sõdima). Olime seda põhimõttel, et meie vaenlase vaenlane on meie sõber. Nüüd, kus afgaanid võitlevad NATO vägedega (ja eesti poisid koos nendega), on asjad pigem vastupidi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 4. aprillil: “Kas Moskva pommirünnakud olid FSB-le kasulikud?”

Tänases “Välismäärajas” kõneldi eelkõige Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” kõneldi Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Nenditi, et terroristide eesmärk ei ole enam pelgalt Tšetšeenia iseseisvus, vaid suure islamivabariigi loomine Põhja-Kaukaasias. Terrorismi põhjusena nähti separatismile lisaks suurt tööpuudust, seadusetust ja Põhja-Kaukaasia rahvaste väga halba elujärge.

Saatekülalised leidsid, et terrorismiaktid võivad Venemaale anda võimaluse separatsitlike alade ründamiseks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel ning RKK analüütik Kaarel Kaas. Saatesse helistas Pariisist Eesti Päevalehe korrespondent Jaanus Piirsalu.

4. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Vene-ekspert: läänes segunevad naiivsus ja suutmatus

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

Foto: ww.carnagie.ru
Foto: ww.carnagie.ru

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

“Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel,” ütles Ševtsova.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen: NATO toetab Venemaad terrori vastu

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen teatas, et allianss toetab Venemaad terrorismivastases võitluses.

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

„NATO teeb Venemaaga koostööd võitluses rahvusvahelise terrorismiga,” lisas Rasmussen ja avaldas kaastunnet ohvrite peredele.

Loe edasi Delfist!

Allikas: Delfi



Moskva metrooplahvatuste põhjus peitub Põhja-Kaukaasias

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

“Võti, ükskõik, kes ja mil viisil selle sündmuse taga on, peitub ikkagi selle ümber, mis toimub Põhja-Kaukaasias. Paljud terrorirünnakud, mis on Moskvas ja mujal Venemaal aset leidnud, omavad teatuid sidemeid selle piirkonnaga,” ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas: Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 28. märtsil: NATO välisministrid tahavad Tallinnas rääkida tuumarelvadest

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Nenditi, et strateegilise tuumarelvastuse vähendamise leping ei ole otseselt seotud USA ega Venemaa raketitõrjekavadega, mis on tekitanud suurt rahvusvahelist segadust. Venemaa jaoks tekitavat muret ka asjaolu, et lepingu sõlmimine tähendaks USA vaatlejate pidevat kohalolu Vene sõjatööstuses.

Suursaadik Jüri Luik lisas, et aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumine kujuneb tõenäoliselt oluliseks debatiks tuumarelvade piiramise teemal.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.


28. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



United Press International: Küberohtudega tuleb võidelda globaalselt

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

2007. aasta aprillis said väikesele Euroopa riigile Eestile osaks tundmatute Vene grupeeringute küberrünnakud, mida nüüd kutsutakse maailma „Esimeseks Kübersõjaks“. Kuigi ükski valitsus polnud selle ründega selgelt seotud, on Eesti arvamusel, et Venemaa kõva kursi pooldajad karistasid Eestit sõjamonumendi ümberpaigutamise ning muude tegude eest, mida peetakse lugupidamatuks käitumiseks arvestades Eesti ajalugu enne NLi kokkuvarisemist 1991. aastal. Üle kolme nädala väldanud internetirünnakud surusid Eesti digitaalsed infrastruktuurid põlvili, mistõttu vajas riik oma arvutiekspertide kiiret mobiliseerumist ja ka abi väljastpoolt.

Kertu Ruus, Eesti suurima majanduslehe Äripäev ajakirjanik, räägib Euroopa Instituudi online ajakirjas: „Kübersõda Eesti vastu annab võimaluse näha potentsiaalset kaost ja kahju, mis saab osaks rünnatavale riigile, kui selle juhid ei oska tulevasi küberrünnakuid ette näha ja nendeks valmistuda. Need sündmused on ka kainestav meeldetuletus karmidest meetoditest, mis tunduvad Venemaal maad võtvat.


Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



Politoloog: julgeolekudokument nimetab Venemaad ohuks

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Foto: NATO
Foto: NATO

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles BNSile, et uus julgeolukupoliitika aluste dokument sisaldab praegu kehtivaga võrreldes sama mahu juures märgatavalt rohkem märksõnu. «Uus dokument on laiem ja tuumakam, koostajad on saavutanud kaks vastandlikku asja,» sõnas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:  Postimees



Rasmussen: kaitsekilbi osas tuleb koostööd teha ka Venemaaga

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Kogu NATO-t hõlmav kaitsekilp näitaks kollektiivset kaitsetahet ning kokkulepe tuleks saavutada novembris Lissabonis toimuvaks tippkohtumiseks, seisab Rasmusseni ettekandes, mille ta esitab laupäeval Brüsselis, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR Uudistest!

Vaata peasekretäri ettekannet Brussels Forumil!

Allikas: ERR Uudised



Venemaa ja USA leppisid tuumarelvade vähendamises kokku

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Foto: Valge maja
Foto: Valge maja

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Obama ja Medvedev allkirjastavad leppe 8. aprillil Prahas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valge Maja teatel suurendab lepe mõlema riigi julgeolekut ja kinnistab Ameerika ja Venemaa juhtrolli tuumarelva leviku vastases võitluses.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kuidas uputada Mistrali?

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Prantsuse sõjalaeva Mistrali ähvardav suurus on selle tugevus ja samal ajal ka nõrkus. Laev kannatab teda tabanud hoope paremini kui mõni väiksem ja vanem alus, samas on teda kui sihtmärki lihtsam tabada. Eriti veel siinsetes vetes, kus kõik on lähedal ja peo peal. Mistrali võivad korralikult raputada õige mitut liiki relvad, mille omamiseks ei pea erinevalt laevast endast olema suurriik.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

www.ekspress.ee



Clinton otsib Venemaaga uut sidet

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Kuigi pooled soovisid lepingu sõlmida juba möödunud aastal, kui aegus 1991. aastal sõlmitud USA-NSV Liidu strateegiliste relvade vähendamise leping (START), ei õnnestunud Washingtonil ja Moskval kärbetes kokkuleppele jõuda. Seetõttu otsustasid pooled lepingut kuni uue kokkuleppe saavutamiseni ajutiselt pikendada ning läbirääkimised uue leppe osas pole seni tulemust toonud, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Ilvese otsus Moskvasse minna on julge samm

Professor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

Marju LauristinProfessor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

-President Ilves otsustas sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Kas see oli õige otsus?

Ma arvan küll, et see oli õige otsus.

-Milline võib olla selle sammu mõju Eesti jaoks?

Eks näeme seda. Presiedent Ilves on väga kogenud välispoliitikas ja ta oskab sellest teha Eestile maksimaalselt kasuliku sammu.

-Kuidas see võib mõjutada Eesti kuvandit Venemaal ja mujal välismaal?

Ilmselt suudab president Ilves need mõjud ja sõnumid väga selgesti läbi mõtelda. Praegu pole tegelikult õige aeg hakata ennustama, et milline see sõnum olema saab, sest sõnum kujuneb teatavasti sündmuse käigus. Juba ainuüksi see, et ta on valmis Moskvasse minema, viitab sellele, et ta on piisavalt hästi ettevalmistunud ja asja tähenduse enda jaoks väga tõsiselt läbi mõelnud.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Presidendi Moskva-külastuse mõju saab hinnata alles pärast visiiti

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

President Toomas Hendrik Ilves teatas, et osaleb IIMS lõppu tähistavatel pidustustel Moskvas. Riigipea otsusele eelnes president Dmitri Medvedevi isiklik kutse, mille andis üle Venemaa suursaadik Eestis, seisis presidendi kantselei kodulehel.

Härra Urmas Paet, kas kiidate heaks president Ilvese otsuse osaleda üsna vastuolulistel pidustustel ja millise signaali saadab see otsus maailmale?

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja seda näitavad sammud ning head suhted naabritega. Presidendi Moskva-külastuse välispoliitilist mõju saab aga hinnata alles pärast külaskäiku.

Välisministrina toetan Presidendi otsust osaleda II MS lõppu tähistaval üritusel.

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 14. märtsil: Usulistel konfliktidel puudub ratsionaalne alus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja selle tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja tema tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?

Räägiti hiljutistest parlamendivalimistest, riigisisesest võimuvõitlusest erinevate usulahkude vahel ja riigi suhetest naabritega.

Lisaks oli kõne all nelja saksa politoloogi ettepanek Venemaa võtmiseks NATO-sse. Nenditi, et Venemaale ei mõju NATO-sse kuulumise perspektiiv arvatavasti eriti demokratiseerivalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

14. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Laar: Mistrali müügi suurimad vastased on Venemaal

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Foto: IRL
Foto: IRL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Samuti pole Laari sõnul siiani teada, mida prantslased tegelikult venelastele Mistrali sildi all müüvad – on see korpus, tehnika või hoopis midagi kolmandat. «Prantslased on omal ajal müünud ka tuumatehnikat Iraanile ja teistele «tublidele» riikidele, ja seega võib öelda, et tegemist on traditsiooni jätkamisega,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO julgeolekukonverentsil Jerevanis räägiti Venemaa kallaletungist Gruusiale

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

«Vene-Gruusia plokis tegi suurepärase ettekande Potomaci instituudi analüütik David Smith,» kirjeldas konverentsil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esindajana viibinud riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



NATO peasekretär kritiseeris Venemaa sõjaväeõppuseid

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

«Venemaa saatis vale signaali, kui viis läbi sõjaväeõppused, mille käigus harjutati sissetungi väiksematesse NATO liikmesriikidesse,» lausus Rasmussen, viidates mullu septembris Poola piiri lähistel läbi viidud Venemaa ja Valgevene ühistele sõjaväeõppustele, vahendas AFP

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Uusi tõlgendusi külmale sõjale

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok.

Foto: Kirjastus Tänapäev
Foto: Kirjastus Tänapäev

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Selgitades Kremli juhtide ja Nõukogude ladviku huve, taotlusi, pettekujutelmi, hirme ja eksimõistmisi, tutvustab Zubok Nõukogude Liidu nägemusi ja hoiakuid seoses kahekümnenda sajandi kõige suurema vastasseisuga.

Kasutades muude teabeallikate seas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab Zubok, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950. ja 1980. aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.

Pakkudes välja originaalseid tõlgendusi Nõukogude riigi käitumise kohta külma sõja erinevates järkudes, analüüsib Zubok Stalini prohmakaid Saksamaal ja Koreas ning vaeb põhjusi, miks Stalin alahindas Ameerika suurt aktiivsust globaalses mastaabis; raamatu autor annab pildi Hruštšovi vastuolulistest ponnistustest tagada rahu, balansseerides tuumakuristiku veerel, toob üllatavaid fakte Brežnevi kirglikest jõupingutustest lõdvendada pingeid kahe maailma vahel, näitab, kuidas Nõukogude üliriigi lagundamine Gorbatšovi poolt oli kõrvalsaadus, mis tulenes tema läbematust soovist lõpetada ühekorraga külm sõda ja reformida põhjalikult Nõukogude Liitu.

Näeme, et marksistlik-leninlik revolutsiooniline ideoloogia, Teisest maailmasõjast johtunud geopoliitilised huvid, riigijuhtide isiklikud elukogemused, parteipoliitika raevukus ning muutused ühiskonnas ja kultuuris olid tegurid, mis lõid ideoloogilise tagapõhja Nõukogude riigi rahvusvahelisele poliitikale.

„Luhtunud impeerium” on esimene ingliskeelne raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat iga kandi pealt nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.

Vladislav M. Zubok on Temple’i ülikooli abiprofessor. Ta on raamatute „Ameerika-vastasus Venemaal: Stalinist Putinini” ja „Kremli külma sõja osalised: Stalinist Hruštšovini” kaasautor.

Hüllo Marjamaa

Allikas:

Kirjastus Tänapäev



Riigikogu liikmed kohtusid Vene inimõiguslase Ljudmilla Aleksejevaga

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

Foto: europarl.europa.eu
Foto: europarl.europa.eu

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

„Ma olen õnnelik inimene, sest räägin alati seda, mida mõtlen. Ma pole kunagi kartnud tõtt rääkida,“ ütles Ljudmilla Aleksejeva tänasel kohtumisel.

Aleksejeva sõnul on ta alati olnud pikemas perspektiivis optimist, et kunagi saab Venemaast demokraatlik riik, kuid viimasel ajal on temas süvenenud usk, et olulised muutused võivad toimuda juba lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul. „Selles mõttes on minust saanud optimist ka lühemas perspektiivis,“ ütles Aleksejeva.

Kuigi opositsioonilised erakonnad, ilma milleta ei saa olla demokraatlikku valikuvabadust, on ta sõnul praegu maha surutud ja marginaalsed, ei tähenda see Aleksejeva kinnitusel, et kodanikeliikumine ja demokraatia areng Venemaal on peatunud.

Aleksejeva väitel on kõigis Venemaa piirkondades ja suuremates linnades oma kodanikeühendused ja liikumised, mis vastustavad Putini-Medvedevi režiimi ja jätkavad tööd kodanikeõiguste eest võitlemisel.

Ühe näitena rääkis Aleksejeva nn 31. paragrahvi liikumisest, kus rahumeelsed meeleavaldajad kannavad oma rinnal Vene lipuvärvides märki, millel on number 31. See märk viitab ta sõnul Venemaa põhiseaduses sisalduvale koosoleku- ja kogunemisvabadusele. See liikumine on Aleksejeva kinnitusel levimas juba üle kogu Venemaa.

Ljudmilla Aleksejevaga viibib Eestis Eesti Avatud Fondi kutsel. Tänasel kohtumisel tervitas Aleksejevat Riigikogu esimees Ene Ergma, kes kinnitas Aleksejevale oma tunnustust ja lugupidamist. Kohtumest modereeris Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Peep Aru, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Katrin Karisma, Mari-Ann Kelam, Mart Laar, Jaanus Marrandi, Silver Meikar, Mart Nutt, Nelli Privalova, Paul-Eerik Rummo, Nikolai Põdramägi, Jaak Salumets, Toomas Trapido, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste ja Vladimir Velman.

Eile andis Aleksejeva intervjuu ERR-i Uudistele:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_Semjonova.wmv[/videofile]

Allikad:

Riigikogu

ERR Uudised



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



Saksa eksperdid: aeg avada Venemaale NATO uksed

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Üleatlandilised julgeolekuvajadused on viimase kahe kümnendiga fundamentaalselt muutunud: ida-lääne vastasseis on läbi ja Moskval on nüüd NATO-ga paljudes valdkondades sarnased huvid. Seetõttu on alliansil aeg avada uksed Venemaale, leiavad Saksa kaitseeksperdid Volker Rühe, Klaus Naumann, Frank Elbe ja Ulrich Weisser.

NATO liikmesmaad vajavad rahu ja stabiilsust kodus, kuid ka kaitset välisohtude eest. Multipolaarse maailma teke nõuab Aasia suurjõudude poliitilise, majandusliku ja strateegilise dü naamika tasakaalustamiseks või­maluste leidmist. NATO oma senisel kujul ei saa nende üles annetega hakkama, nendivad kirja autorid ja leiavad, et tulevikus peaks allianss toimima kolme jõukeskuse koostöös.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Mihkelson: Venemaa pole demokraatiata NATO-kõlbulik

Oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige, kirjutab Marko Mihkelson.

Foto: IRL
Foto: IRL

Neli Saksamaa endist julgeolekupoliitika tipptegelast avaldasid Der Spiegelis avaliku kirja, milles teevad ettepaneku alustada Venemaa järkjärgulist liitmist NATOga. Rõhutades multipolaarseks kujunevas maailmas Aasia võimukeskuste esiletõusu, näevad kirja autorid olulise vastukaaluna sellele Põhja-Ameerika, Euroopa ja Venemaa koondumist ühise julgeolekupoliitilise nimetaja alla.

Multipolaarne maailm on kujunemas tõepoolest reaalsuseks ning seeläbi ka rahvusvahelisi suhteid mõjutavaks nähtuseks. Sisuliselt on suured (reaalpoliitilised) suhted taas esiplaanile tõusmas ning samaväärselt on ka kasvamas oht erinevate jõukeskuste vastandumise üle.

Pole kahtlust, et selles kontekstis tuleb ka NATO roll üle vaadata. Viimased kuud on just sellel eesmärgil käinud arutelud alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle. Minu teada pole selles Venemaa kiireloomulist kaasamist ette nähtud.

Tõsi, sakslased siiski ei unusta, et NATO liikmesriikide üheks oluliseks ühendavaks lüliks on jagatud demokraatlike väärtuste ja põhimõtete austamine. Ka ei usuta, et Venemaa võimalik liitumisprotsess oleks teostatav kiire aja jooksul.

Samas jääb siiski kirjast mulje, nagu oleks üks põhiline takistus Venemaa teel NATOsse mõnede “Ida-Euroopa skeptikute” vastuseis. Venemaa tänasest autoritaarsest võimukorraldusest, vaba mõtlemise kohati vägivaldsest allasurumisest ning väljakutsuvast käitumisest naabrite suhtes ei maini autorid suurt midagi.

Loomulikult oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige. Seda on mullegi kinnitanud oma eesmärkidest rääkides mitmed Vene demokraadid. Ka saavad ju paljud Moskva strateegid juba ammu aru, et suurim oht Venemaale lähtub lõunast ja idast, mitte aga läänest.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



“Välismääraja” 7. märtsil: Prantsusmaal on vallandunud Venemaa-vaimustus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid. Enne saate lõppu tehti juttu ka valimisjärgsest olukorrast Ukrainas.

Nenditi, et Prantslased juhinduvad suhetes Venemaaga pigem majanduslikust kasust kui välispoliitilistest ideoloogiatest, vaadates seega inimõiguste probleemile Venemaal läbi sõrmede.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre.

7. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



The Times: Gruusia laitis Prantsusmaa plaani müüa Venemaale sõjatehnikat

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

MistralGruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.

Loe artiklit The Times’ist!

Allikas:

Välisministeerium




Eesti-Vene piirileppe teemal ilmus põhjalik uurimus

Kirjastuselt Kunst ilmus Henn Põlluaasa sulest raamat Eesti-Vene piiriläbirääkimistest ja viimase kahe aastakümne poliitilistest ning diplomaatilistest mängudest Eesti piiridega.

Kirjastuselt Kunst ilmus Henn Põlluaasa sulest raamat Eesti-Vene piiriläbirääkimistest ja viimase kahe aastakümne poliitilistest ning diplomaatilistest mängudest Eesti piiridega. “Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine” vaatleb järjestikuste valitsuste käitumist läbirääkimistel Moskvaga, aga samuti meie välispoliitikat piiride paika panemisel põhja- ja lõunanaabritega.

Põlluaasa sule all joonistub välja Eesti Vabariigi poliitikute ning diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel, rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.

Raamatule eessõnas tõdeb suursaadik Mart Helme, kes 1990-ndatel Eesti-Vene piiriläbirääkimistel ka ise otseselt osales, et Põlluaasa uurimus täidab täielikult tühimiku, mis sel teemal Eestis siiani valitsenud on. “Raamatu suurimaks väärtuseks on ülima põhjalikkuse ja süstemaatilisusega kogutud andmete panemine laiemasse konteksti, piiriküsimuse käsitlemine üldpoliitilises, ajaloolises ja rahvusvahelises võtmes,” ütleb Helme. “Kas Tartu Rahust taganemine on ära andmine või äraandmine jäägu iga lugeja enda otsustada, aga selge on see, et autor ei lahmi niisama, vaid toestab kõiki oma seisukohti viidete ning dokumentidega.”

Henn Põlluaas on Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees ning Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees, Eesti Rahvusliku Liikumise endine juht, Saue linnavolikogu liige.

Raamatu esitlus toimub 06. märtsil Tallinnas Rahvusraamatukogus, samas toimub ka esinduslik konverents, kus autor Henn Põlluaas, ajaloodoktor Jaak Valge ning suursaadik Mart Helme lahkavad Tartu Rahu mõju ja tähendust tänapäeva poliitikale ning analüüsivad meie senise välispoliitika tõhusust rahvuslike huvide kaitsel.

Allikas:

Kirjastus Kunst



Moskvas toimusid Eesti ja Venemaa vahelised Euroopa-teemalised konsultatsioonid

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid. Konsultatsioone juhtis Eesti poolt välisministeeriumi poliitikadirektor Clyde Kull ja Venemaa poolt Vene Föderatsiooni välisministeeriumi Euroopa Koostööosakonna peadirektor Vladimir Voronkov.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on regulaarne arvamusvahetus Venemaaga nii Euroopa kui laiema rahvusvahelise koostöö teemadel oluline ja vajalik.

Rääkides Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) seonduvatest arengutest, on Eesti rahul sellega, et nn Korfu protsess, mille raames arutatakse Venemaa ettepanekuid Euroopa julgeoleku osas, toimub just OSCE raames ning tugevdab seega OSCE rolli julgeolekufoorumina. Jätkuvalt nõuab erilist tähelepanu Gruusia territoriaalse terviklikkuse küsimus ja OSCE esinduse ning vaatlusmissioonide taastamine Gruusias. Eesti toetab Kasahstani püüdlusi OSCE eesistujana 2010. aastal.

Konsultatsioonidel räägiti ka koostööst Euroopa Nõukogus (EN). On oluline, et Šveitsi eesistumise prioriteedid keskenduvad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kindlustamisele. Eesti tervitas EN Inimõiguste konventsiooni 14. protokolli ratifitseerimist Venemaa poolt.

Samuti arutati koostööd NATO-Vene Nõukogus (NRC) ja kõne alla tuli ka aprillis toimuv NATO välisministrite kohtumine Tallinnas.

Rääkides Euroopa Liidu ja Venemaa koostööst keskenduti EL-Venemaa moderniseerimispartnerlusele, EL-Venemaa uue lepingu läbirääkimistele, Venemaa ühinemisele WTOga, EL-Venemaa viisadialoogile ja koostööle kriisihalduse alal.

Regionaalsest koostööst rääkides käsitleti EL ja Venemaa koostööd Põhjamõõtme raames ja arutati piiriülese koostöö üle. Nenditi, et Euroopa Naabruse ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) piiriülese koostöö programmide rahastamislepingute allkirjastamine Venemaaga EL-Venemaa tippkohtumisel Stockholmis 2009. aasta novembris on oluline samm regioonidevahelise koostöö edendamisel.

Allikas:

Välisministeerium



NATO: sõjalaevade müük on Prantsusmaa ja Venemaa asi

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

NATO liikmesriik Prantsusmaa peab Venemaaga läbirääkimisi, et müüa viimasele neli Mistral-tüüpi sõjalaeva. NATO peasekretär Rasmussen ütles, et alliansiga seda eelnevalt ei kooskõlastatud ning ei oleks pidanudki, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-03_AK_nato_ja_venemaa.wmv[/videofile]


Allikas: ERR Uudised



Eestlased näevad julgeoleku suurima tagatisena NATO-t

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Kuulumist NATOsse näeb suurima julgeolekutagatisena 81 protsenti vastanuist ja mitte-eestlastest 39 protsenti. «See on ka täiesti loomulik. Kui vaadata kajastusi läbi Vene meedia ja läbi Eesti meedia, siis need on mõne koha pealt totaalselt erinevad,» sõnas Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Leedu kaalub NATO sõjalise varustuse transiiti Afganistani

Vilnius asub arutama küsimust, kas hakata läbi oma territooriumi, Valgevene ja Venemaa vedama NATO Afganistani saadetavat sõjalist varustust, ütles asevälisminister Evaldas Ignatavicius teisipäeval.

Foto: ERR
Foto: ERR

Vilnius asub arutama küsimust, kas hakata läbi oma territooriumi, Valgevene ja Venemaa vedama NATO Afganistani saadetavat sõjalist varustust, ütles asevälisminister Evaldas Ignatavicius teisipäeval. 

«Endine Leedu välisminister Vygaudas Ušackas sai tähtsa ametikoha seoses Afganistaniga, mille ühe provintsi eest vastutab Leedu ning kus meie sõdurid paiknevad. Ta on täiesti teadlik sõjalise varustuse transiidi probleemist läbi Valgevene ja Venemaa. Seetõttu me arutame NATO varustuse transiiti läbi meie riigi, Valgevene Vabariigi ja Venemaa Afganistani,» ütles Ignatavicius.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kadri Liik: Venemaa reageeris veidi üle

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Liigi arvates reageeris Venemaa Eesti otsusele mitte anda nõusolekut Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele tugevamalt, kui olukord seda nõudis.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaarel Kaas: Gallia jäälõhkuja

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

Põhja poolt saabunud iilid koguvad jõudu Rhône’i ja Durance’i jõe orgudes, muutuvad seejärel külmaks ja kuivaks, ühtlaseks tugevaks tuuleks, mis pühib üle Lõuna-Prantsusmaa lauskmaade ja Vahemere ranniku.

Tihtilugu ulatub selle päevi lõõtsuva tuule kiirus 50 kilomeetrini tunnis, mõnikord ka 80–90 kilomeetrini. «Puhub või eeslil kõrvad pea küljest,» lausuvat kohalik kõnekäänd. Vahemerel tekitab see Prantsusmaal mistraaliks kutsutav tuul aga ootamatuid ja tugevaid torme.

Mistraali nimetus viitab läbi provanssaali keele isandale, valitsejale, ülemvõimule. Ning alates mullu augustist võimalikule relvatehingule, mille käigus Venemaa soovib Prantsusmaalt osta ühe kuni neli Mistral-klassi nime kandvat suurt dessant- ja staabilaeva.

Kuid kui mistraal toovat enesega Vahemerel rannikualadele tavaliselt kaasa ka selge ja puhta vee, siis Mistrali-tehingu ümber on vesi olnud jätkuvalt sogane.

Loe edasi!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Jaak Aaviksoo: Venemaa sõnad kõmisevad

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

“Esialgu on see retoorika – kõmisevad sõnad. Vaatame, mis hakkab praktikas juhtuma ja ega see üllatusena kellelegi ei tule, et niisuguse retoorikaga sealt poolt esinetakse. Me võtame seda asja rahulikult,” sõnas minister Päevaleht Online`ile.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti välisministeerium avaldas Venemaa suursaadikule protesti

Täna, 1. märtsil kutsus Eesti välisministeerium välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas. Välisministeerium avaldas kahetsust ja protesti Vene Föderatsiooni välisministeeriumi otsuse üle paluda Eesti peakonsulil Peterburis lahkuda riigist kahe nädala jooksul.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium


Täna, 1. märtsil kutsus Eesti välisministeerium välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas. Välisministeerium avaldas kahetsust ja protesti Vene Föderatsiooni välisministeeriumi otsuse üle paluda Eesti peakonsulil Peterburis lahkuda riigist kahe nädala jooksul.

Vene välisministeerium põhjendas oma otsust vastusammuna Eesti võimude keeldumisele anda nõusolek Vene Föderatsiooni Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele.


Allikas:

Välisministeerium



Briti saladokumendid: Eesti ei saa hakkama Venemaata

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda.

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda. Valitsusistungi protokollile löödi tempel “Salajane”.

Samal ajal kestis Lõuna-Venemaal valgete kindrali Anton Denikini armee agoonia – krahhini oli jäänud veel kõigest paar kuud. Petrogradi rünnanud kindral Nikolai Judenitši armee oli juba puruks löödud ja selle riismed Eestisse taganenud. Tartus olid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel lähenemas lõpule. Vene kodusõda oli Lääneriikide jaoks sisuliselt kaotatud.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö saab olema senisest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

pilt_504Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

Eesti ja Prantsusmaa senine kaitsealane koostöö on loonud tugeva vundamendi, mille pealt edasi minna,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo pärast kohtumist.

„Prantsusmaa on olnud pühendunud liitlane, osaledes mitmel korral Balti riikide õhuturbemissioonil ja ka näiteks Balti Kaitsekolledžis, kuid mind rõõmustab, et Prantsusmaa näeb veel mitmeid võimalusi, kus meie kaitsealane koostöö võiks laieneda ja tiheneda – näiteks senisest suuremat osalemist Balti riikides toimuvatel õppustel,“ selgitas Aaviksoo.

Riigisekretär Lellouche selgitas kohtumisel ka võimaliku Prantsusmaa ja Venemaa vahelise relvatehinguga seonduvat ning antud küsimuses lepiti kokku edasises infovahetuses.

Lisaks otsustati, et lähemal ajal kohtuvad omavahel riikide kaitseministeeriumide poliitikadirektorid, et arutada tegevuskava, kuidas jõuda lähemate aastate jooksul senisest tihedama praktilise kaitsealase koostööni.

Kohtumisel käsitleti ka regionaalse julgeoleku ning NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduvaid küsimusi. Ministrid tõdesid, et kollektiivkaitse jääb NATO põhiülesandeks ka tulevikus.

Allikas:

Kaitseministeerium



Vene Iskanderid suunatakse ikkagi NATO vastu

Näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

26.02.2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Venemaa päevaleht Kommersant avaldas täna artikli, mida ei saa kindlasti jätta tähelepanuta. Täpsemini ei saa jätta tähelepanuta Vene Föderatsiooni maavägede ülema kindralpolkovnik Aleksandr Postnikovi avaldust, mille kohaselt paigutatakse kõige kaasaegsemad mobiilsed ballistilised raketid Iskander Eesti piiri vahetusse lähedusse Luugasse.

Teatavasti on Iskanderidega ähvardatud varemgi, kui president Dmitri Medvedev lubas vastukaaluks USA raketikilbi plaanidele paigutada raketid Kaliningradi. Hiljem loobuti sellest plaanist, kuid nüüd näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule.

Luuga lähistel asuvad metsad on koduks 26. raketibrigaadile, kus siiani on relvastuses 100-kilomeetrise tegevusraadiusega taktikalised raketikompleksid Totška. Iskanderide tulek muudaks tegevusraadiuse korraga viis korda suuremaks, mis võimaldaks kirbul hoida kõiki Balti riikide sihtmärke.

Pole sugugi väheoluline, et Kommersandis rõhutati just nimelt Balti riikide jäämist Luugasse kavandatud Iskanderide laskeulatusse. Kommersant ka viitas, et Balti riikide, seega NATO reaktsiooni ei pruugi kaua oodata. Seega justkui ettekavandatud provotseerimine.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Iskandrid suudavad lennata kuni 500 kilomeetri kaugusele ning seega suudaksid Leningradi oblastisse Luugasse paigutatavad raketid katta terve Eesti, Läti ja Leedu territooriumi, kirjutas Kommersant.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Clinton: Uus strateegiline kontseptsioon peab nõudma NATO-Vene suhete läbipaistvust

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest

Foto: Atlantic Council
Foto: Atlantic Council

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest.

Clinton peatus oma kõnes pikemalt ka NATO ja Venemaa suhetel ning nentis, et kuigi Venemaa pakutud uues Euroopa julgeolekuarhitektuuris sisaldus ka konstruktiivseid ideid, tuleks Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisega tegeleda juba eksisteerivate foorumite nagu OSCE ja NATO-Venemaa nõukogu piires.

“Meil on Venemaaga mitmes küsimuses tõsiseid erimeelsusi,” ütles Clinton, ning tõi mõnedena uue strateegilise kontseptsiooni valguses lahendamist vajavatest probleemidest välja Gruusia konflikti, Venemaa vastuseisu NATO laienemisele ja inimõiguste probleemile Venemaal.

“NATO ja Venemaa suhete avameelsusest relvastuse, sõjavägede ja sõjaliste õppuste kohta saab kasu ka Euroopa julgeolek,” ütles Clinton.

Vaata kõiki videosid!

Allikas:

Atlantic Council



Tulevane Vene suursaadik täidab vaid Moskva tellimust

Mart Helme ei usu, et uue suursaadiku kinnitamisega tuleb Eesti-Vene suhetes mingi murrang, sest isikutel ei ole nii suurt tähtsust, kuna nad täidavad vaid Moskva tellimust.

Foto: ERR
Foto: ERR

Mart Helme ei usu, et uue suursaadiku kinnitamisega tuleb Eesti-Vene suhetes mingi murrang, sest isikutel ei ole nii suurt tähtsust, kuna nad täidavad vaid Moskva tellimust.

Moskvas suursaadikuna teeninud Mart Helme kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile “Ärataja” antud intervjuus, et ta isiklikult ei tunne Merzljakovi, kuid nii palju kui uudistes on räägitud, on Merzljakov tegelenud Kaukaasia konfliktiga Mägi-Karabahhi ümbruses, vahendas Kuku raadio uudistetoimetus Päevaleht Online`ile.

Helme tõi välja, et Nikolai Uspenski ametiajast tuleb kindlasti välja tuua pronksiöö.

“Suhteliselt varsti pärast tema saabumist kulmineerusid sündmused Tõnismäel suure märuliga ja Vene saatkonna roll selle sündmuse juures ei olnud sugugi olematu,” ütles Helme.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Mihkelson: “Kes pidurdab Eesti-Vene piirileppe vormistamist?”

Ikka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

22.02.2010

Marko MihkelsonIkka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Kahjuks on selles loos paraja hulga segadust tekitanud ka mitme meie tipp-poliitiku ebakindel ja järeleandlik hoiak. Süüdistav nool visatakse Riigikogu suunal. Samas näib, et kritiseerijad pole isegi mitte ratifitseerimisseaduse preambulit ennast läbi lugenud.

Ajakirjanduses on aga väga tihti valesti väidetud, justkui oleks Riigikogu muutnud piirileppe enda teksti. Selline segadusekülvamine on mõistagi tulenev asjatundmatusest või pinnapealsusest, sest juba allakirjutatud rahvusvahelist lepingut ei saa ükski parlament muuta. Ta saab selle kas heaks kiita või tagasi lükata.

Ka Riigikogu viimasel välispoliitika arutelul kostus taas arvamusi, et ehk peaks meie parlament uuesti naasma selle küsimuse juurde ning eemaldama preambuli ratifitseerimisseadusest. Olen seda varem öelnud ning rõhutan veelkord ka siin – selline samm oleks täiesti arusaamatu ning tähendaks teataval määral ka Eesti riikluse põhialuste umbusaldamist.

Samas ei muudaks see järeleandmine mingil põhimõttelisel viisil Eesti-Vene suhete taustsüsteemi. Usaldusvälja laiendamine peab algama mitte järeleandmistest, vaid mõlemapoolsetest kompromissidest. Eesti on selleks valmis, kuid kas selleks on valmis ka Venemaa?

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Venemaa ja Abhaasia sõlmisid baasilepingu

Venemaa Föderatsiooni ja Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia liidrid sõlmisid lepingu, mis lubab tuhandetel Vene sõduritel Musta mere rannikul asuvasse Gutauta sõjaväebaasi jääda.

Abhaasia liider Sergei BagapšVenemaa Föderatsiooni ja Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia liidrid sõlmisid lepingu, mis lubab tuhandetel Vene sõduritel Musta mere rannikul asuvasse Gutauta sõjaväebaasi jääda.

Lepingu sõlmisid Moskvat külastanud Abhaasia liider Sergei Bagapš ja Venemaa president Dmitri Medvedev, kes kinnitas ühtlasi, et ei kavatse Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga mingit tegemist teha. «Venemaa jaoks on ta persona non grata,» kinnitas Medvedev AFP vahendusel.

Leping annab Vene vägedele 49 aastaks õiguse «kaitsta ühiselt Abhaasia relvajõududega vabariigi suveräänsust ja turvalisust».

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Solonin: venemaalased huvituvad Teisest maailmasõjast

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eeskätt Teise maailmasõja uurimisele pühendunud ajaloolase Solinini sõnul küsib venelane endalt üha enam, kes ta selline on, ning loeb huviga ka uusi ajalookäsitlusi, millest ilmneb, et Stalin oli samasugune bandiit nagu Hitler, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas on viimasel ajal hakanud Venemaal pigem silma, et Stalinist üritatakse taas kangelast vormida. Solonini sõnul on see lihtsalt autoritaarse võimu katse ajaloost oma eksistentsile õigustust otsida.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_vene_ajaloolane_ytleb.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO strateegilist kontseptsiooni arutati Moskvas

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

9.-12. veebruarini külastas NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupp Moskvat Venemaa valitsuse kutsel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

12-liikmeline ekspertgrupp kasutas võimalust kohtuda Venemaa kaitse- ja julgeolekupoliitika asjatundjatega, et koguda ideesid erinevatest vaatenurkadest.

Oma ettekandes Moskva rahvusvaheliste suhete intsituudis ütles Dr Albright, et NATO peasekretäri hiljutini visiit Moskvasse ja nüüdne ekspertgrupi külastus näitavad alliansi suurt respekti Venemaa ja tema rolli vastu maailmas.

“Ajaloolasena olen kindel, et nii Venemaal kui lääneriikidel on täita väga tähtis ja püsiv osa maailma stabiilsuse, julgeoleku ja rahu tagamisel,” ütles Dr Albright.

Loe ettekannet siin!

Allikas:

NATO



Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Foto: IRL
Foto: IRL

“Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega – rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel,” ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses “ajaloo ümberkirjutajate” vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

“Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,” ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. “Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles”.

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

“Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks,” ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Loe Marko Mihkelsoni ettekannet parlamendis!

Allikas:

IRL



Tiido: Mistral sõjalaeva müük Venemaale ei ole veel kindel

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Tiido ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eesti esindus Pariisis kontrollis asjakohast informatsiooni ning selgus, et tegelikult otsustatakse Prantsusmaal selliste tehingute üle kolmes astmes.

Kõigepealt on vastav ministeeriumide vaheline komisjon, kes volitab tootjat potentsiaalse ostjaga kontakti astuma. Seejärel tuleb teine tase, kus antakse volitus lepingut läbirääkida ja kolmas tase on müügiotsuse heakskiitmine.

“Nii et tegelikult on tegemist alles esimese astmega – tootjad on saanud volituse potentsiaalse ostjaga kontakti astuma,” rõhutas Tiido.

Ta märkis, et Eesti on alates eelmise aasta sügisest olnud Prantsusmaaga pidevas kontaktis antud teemal ning väljendanud erinevatel tasanditel ja eri ametkondades oma muret dessantlaeva võimaliku müügitehingu pärast. Tiido sõnul teema käsitlemist kahepoolsetes suhetes Prantsusmaaga jätkatakse ning lähiajal toimub järgmine konsultatsioonidevoor, kus Eesti teema üles tõstatab.

Meedias kõlanud teadet, justkui oleks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy müügitehingule heakskiidu andnud, ei osanud Tiido kommenteerida, kuna Eestil ei ole selle kohta ametlikku infot.

Ta lisas, et Eestile on oluline, et müügiläbirääkimised oleksid läbipaistvad. Eesti tahab teada, millised on lepingu tingimused, milline on üleantav laev, kuidas üldse leping sõlmitakse ning millistes rajoonides seda kasutama hakatakse. Seni on informatsioon olnud vastuoluline.

Asekantsler märkis, et kui laeva müügitehing peaks teoks saama, avaldab see mõju Balti riikide julgeolekule, mis kindlasti väheneb. “Siis tuleb kõigil vastavad meetmed võtta, sealhulgas arvestada antud asja ka NATO kaitseplaneerimises. Nii et kaudselt osaleb ka Prantsusmaa nende järelmite käsitlemisel,” sõnas ta.

Tiido möönis, et laeva müük Venemaale oleks igati seaduslik ja mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid sellega ei rikutaks. “Venemaa ei ole NATO vaenlane, vaid ta on NATO partner, nii et mingit käe ettepanemist põhjendusega, et midagi on juriidiliselt vale – seda ei ole kindlasti võimalik teha.”

Tiido ei osanud öelda, kas praegu on Prantsusmaal võimalik tehingust ära öelda. Ta rõhutas, et tegemist on äriga, kus on mängus väga suured summad ning et Venemaa on võimaliku laevaostu asjus olnud ühenduses veel mõne riigiga.

Allikas:

ERR Uudised



Vene kindral: raketikaitsesüsteemid ohustavad Venemaad

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.


Tuumarakett

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.

Sama asjaolu tõi Venemaa välja ka reedel avalikustatud uues sõjalises doktriinis, milles nimetati NATO laienemist üheks peamiseks ohuks riigi julgeolekule.

Loe edasi Postimehes!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 7. veebruaril: “NATO on Venemaa suurim julgeolekuoht”

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Saatekülalised leidsid, et doktriin ise on suhteliselt üldsõnaline, kuid jätab siiski võimaluse sõnastust tõlgendada viisil, mis annab Venemaale õiguse kasutada tuumarelva.  Dokument, mis on juba pälvinud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nördimuse, peab NATO laienemist ja alliansi infrastruktuuride paigutumist Vene piiride lähedale ohtlikuks Venemaa julgeolekule.

Nenditi, et kuigi Venemaa välispoliitiline retoorika on viimasel ajal muutunud malbemaks, nähakse ametlikes dokumentides NATO-t jätkuvalt peamise ohuna.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik, diplomaat Harri Tiido ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

7. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



NATO: Venemaa uus sõjaline doktriin ei peegelda tegelikkust

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

“Pean ütlema, et see uus doktriin ei peegelda tegelikku maailma… NATO ei ole Venemaa vaenlane,” vahendas Reuters Müncheni julgeolekukonverentsil viibiva Rasmusseni öeldut. “See ei peegelda realiteete ning on selgelt vastuolus kõigi meie püüdlustega parandada suhteid NATO ja Venemaa vahel.”

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-06_AK_Vene_doktriin.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Juri Andruhhovitš: künism on Ukrainas tagasi

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Kuidas te kirjeldaksite praegust Ukraina ühiskonda enne riigile neljanda presidendi valimist, mis toimub homme?

Juri Andruhhovitš2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tundus mulle, et Ukraina astus üle läve, kus me tõestasime, et meil on õigus ennast pidada nüüdisaegseks Euroopa rahvuseks, kes suutis kaitsta oma õigusi, õigust demokraatiale. See oli punkt, kus tundus, et enam ei ole tagasiteed Nõukogude-aegsete standardite juurde. Aga juhtus nii, et need ühiskondlikud, demokraatlikud struktuurid, mis siis Ukrainas loodi, on viie aasta jooksul degradeerunud. Ühiskonna eneseteadvus on kogu selle aja degradeerunud. Jälle ilmusid poliitilised tehnoloogiad, mille kohta ma 2004. aastal arvasin, et nendega on kõik. Siis me ju näitasime Maidanil, et ei saa eirata ühiskonna tahet. Selgus, et aastatega need saavutused kaotati. Ukrainas on tagasi sügav usaldamatus, künism. Ühiskondliku solidaarsuse puudumine on peamine põhjus, miks me oleme tagasi libisemas post-Nõukogude mõjuala suunas. Ja täitsa võimalik, et see ei ole veel lõpp, me võime veel sügavamalt porri vajuda.

Praegu on mul enne presidendivalimiste teist vooru enesetunne hoopis teine kui siis (2004. aasta detsembris – J. P.) enne valimiste teist vooru, sest siis oli mu ees selge valik hea ja halva vahel. Nüüd on minu ees kaks halba valikut (homses teises voorus kandideerivad Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš – J. P.). Ma ütleks, et see on alatu valik, kui peab kaaluma, kumb kahest halvast on vähem halb.

Loe intervjuud Juri Andruhhovitšiga edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



Venemaa ja USA on moonide hävitamises Afganistanis eri meelt

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.

Holbrooke rääkis pressikonverentsil välisministeeriumis, et Venemaa valitsuse arvates on moonipõldude hävitamine probleemi lahendamise võti, USA aga leiab, et see annaks Talibanile võimaluse talupoegade värbamiseks. Tema sõnul saavutataks rohkem edu võideldes uimastite salakaubandusega ning hävitades narkoturge, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Vaata intervjuusid suurte mõttekodade juhtidega

YATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

YATAYATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

Intervjuud viidi läbi GLOBSEC 2009 Bratislava Julgeoelkukonverentsi ajal.

Mõttekodade juhid puudutasid intervjuudes teemasid nagu NATO-Venemaa suhted ja NATO missioon Afganistanis.

Videosid saab vaadata siin!

YATA on katuseorganisatsioon, mis koondab noori välis- ja kaitsepoliitikahuvilisi 38 riigis Euro-Atlandi regioonis. Koostöös ATA-ga (Atlantic Treaty Association) on YATA eesmärgiks pakkuda kodanikuühiskonnapoolset sisendit NATO-le.

Allikas:

AtlanticYouth



USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.


Foto: familysecuritymatters.org
Foto: familysecuritymatters.org

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.

USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

“Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale – ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad,” rääkis Obama.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-03_AK_uus_start_tulekul.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Teistmoodi impeeriumid

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat

Vene impeerium ja BaltikumKogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola vähemusega oli märksa noorem nähtus).

Ajaliselt võttes on impeeriumide õitsengu ja stabiilsuse ajastu märksa pikem periood kui lagunemine, mille alguspunkti võib erinevate impeeriumide puhul panna erinevatesse aegadesse, aga mis langeb ikkagi kusagile XIX sajandi teise poolde (Osmanite riik) või siis Esimese maailmasõja aegadesse ja selle lõpusegadustesse. Enne kui asuda käsitlema Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud kogumikku „Vene impeerium ja Baltikum”, tahan lugeja huvi tõstmiseks kirjutada impeeriumide ajaloo tuntuma uurija ning ka selles kogumikus esindatud Alexey Milleri ühest loengust, mille pealkiri kõlab „Miks lagunesid Esimese maailmasõja tulemusena kõik kontinentaalsed impeeriumid?”.

Loe edasi Sirbist!

Allikas:

Sirp



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Juškin: Venemaa rahvuslik eneseteadvus on stalinistlik

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Intervjuu Balti Veneuuringute instituudi direktori Vladimir Juškiniga

Küsis Mart Helme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eestis räägitakse üsna palju Venemaa propagandasõjast meie vastu. Kui spetsiifiliselt Eesti-vastased need rünnakud on? Või oleme lihtsalt üks paljudest Venemaa propagandatööstuse ohvritest?

Venemaa välispoliitikas pannakse üha suurem rõhk teabe komponendile. Eesti asub teabesõja staapides genereeritavate nii rahvusvaheliste kui ka rahvuslike teabeväljade toime piirkonnas.

Näiteks praegu asume üldnimetust „Venemaa ajas selja sirgu ja sai jälle maailma jõukeskuseks” kandva strateegilise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas. Niisuguse tasemega operatsioone planeeritakse Venemaa rahvusvahelise maine kujundamise komisjonis, mida juhib Venemaa presidendi administratsiooni juht Sergei Narškin. Komisjon töötab kinniste uste taga.

Eesti asub veel vähemalt kahe taktikalise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas: „Fašismi heroiseerimine Balti riikides” ja „Kaasmaalaste olukord Balti riikides”. Niisuguseid operatsioone planeeritakse juba välisministeeriumi tasandil.

Nüüd, mil Venemaa on võitnud teabeoperatsiooni „Nord Stream”, on ka teabesõdade infrastruktuur saanud võimsa arenguimpulsi. Kavas on kehtestada kõigi teabesõjas osalejate jäik koordineerimine ühest keskusest. „Teabevägede” personali kuulub nii diplomaate, eksperte, ajakirjanikke, kirjanikke kui ka häkkereid. Dmitri Medvedevi käsul moodustatakse kaitseministeeriumis teabealase võitluse spetsialistide ettevalmistamise keskus („teabe-eriväed”).

Luuakse fondide ja nende välismaiste esinduste süsteem, millest peab saama võimas võrkstruktuur ja Venemaa teabepoliitika realiseerimise instrument välismaal. 2007. aasta novembris moodustatud Venemaa mittetulundusfond Demokraatia ja Koostöö Instituut on juba avanud kaks välisesindust. Pariisis juhib fondi osakonda Natalja Narotðnitskaja, New Yorgis Andranik Migranjan, kes teatas otsesõnu: „Instituut tegeleb inimõiguste järgimise pideva jälgimisega Läänes, meie demokraatianägemuse „ekspordiga” Euroopasse ja USAsse, aga ka Venemaa maine parandamisega…” Samasugused fondid kavatsetakse moodustada Balti riikides. See poliitika viiakse ellu valitsusväliste organisatsioonide, parteistruktuuride ja Venemaa äriilma ühiste jõupingutustega.

Venemaa ametlik seisukoht on, et riik on jalule tõusnud ja taastab oma kohta suurriikide hulgas. Meie näeme seda „jalule tõusmist” imperialismi taassünnina. Kui võrreldavad on Tsaari-Vene, Nõukogude ja praeguse Venemaa imperialistlikud mudelid ning taotlused?

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Ettekujutus, et venelased on loomulikud „vanemad vennad” kõigile NSV Liidu rahvastele, nagu ka ettekujutus Venemaa „olemuslikust” suurriigirollist, on nii sügavalt tunginud nii eliidi kui ka massi teadvusse, et NSV Liidu lagunemist ei tajutud kui tegelikult sõltumatute riikide põhimõtteliselt uute suhete tekkimist. Valdavat kujutluspilti tulevastest suhetest postsovetlikus ruumis väljendab lause „ei pääse nad kuhugi”. SRÜd tajutakse kui NSV Liidu uut inkarnatsiooni, nagu siiani tajuti NSV Liitu kui Vene impeeriumi uut inkarnatsiooni.

Vene ühiskond polnud valmis ei demokraatiaks ega mittesuurriiklikuks olemasoluks ja välispoliitikaks. Nii pöördutigi tagasi „nõukogude-eelse” 20. sajandi alguse imperialistliku maailmapildi juurde, kus kõik riigid võitlesid „mõjusfääride” pärast ja igaüks püüdis teisi endale allutada. See, et riikide vahel on võimalikud ka teist tüüpi suhted peale domineerimise ja allutamise, oli ühiskondliku teadvuse jaoks lihtsalt käsitamatu. Oldi valmis tunnistama, et „Venemaa kaotas külma sõja”, aga kaotaja loomulik soov on „püsti tõusta”, mida mõisteti kui võitlust oma suurriigi staatuse ning mõjusfääri säilitamise ja taastamise nimel – „Venemaa oli, on ja jääb suurriigiks”. Selles seisabki Venemaa „impeeriumijärgse sündroomi” eripära.

Loe edasi ajakirjast “Maailmavaade”!



David Vseviov: rahulepingut sõlmides olid Eestil ja Venemaal erinevad huvid

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.


Allkirjad Tartu rahulepingul

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.

Ajalugu kandub olevikku valdavalt nimede ja arvude kujul. Et näiteks kunagisel kalendrikuupäeval X kirjutasid omaaegsed tegelased Y ja Z alla mingile rahulepingutekstile.

Mis on selles tõdemuses erakordset ja enneolematut? Ilmselt just nimelt konkreetselt mainitud kuupäev ja nimed. Ja riigid, mida need nimed esindasid ja nende kandjad teenisid.

Loe artiklit edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO-Venemaa raamleping mõjutab transiiti läbi Eesti

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Foto: NATO
Foto: NATO

Sel nädalal Brüsselis NATO sõjalise komitee istungi raames toimunud NATO-VEnemaa nõukogu kohtumisel saavutati alliansi ja Venemaa vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb logistikat, ühist päästetegevust maal ja merel ning võitlust narkokaubanduse, terrorismi ja piraatlusega.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles BNSile, et raamleppe logistikat puudutav osa keskendub varustuse vedamisele läbi Venemaa Afganistani. Selles punktis saavutati põhimõtteline kokkulepe, üksikasju täpsustatakse lähitulevikus. Kaitseväe juhataja täpsustas, et NATO ei hakka läbi Venemaa vedama relvastust ja laskemoona.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rogozin: Vene-NATO koostöö on täielikult taastatud

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Brüsselis eile aset leidnud Vene-NATO kohtumisel kindralstaabi esindajate tasemel fikseeriti tema sõnul fakt sõjalise koostöö täielikust taastamisest, vahendas Interfax.

Rogozini jutu järgi oodati Brüsselis suure huviga Vene relvajõudude kindralstaabi ülema kindral Nikolai Makarovi sõnavõttu. «Minu arvates oli tema esinemine väga edukas,» märkis Rogozin.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Teisipäeval toimub Brüsselis NATO ja Venemaa kohtumine

Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas RIA Novostile, et Venemaad esindab kaitseministri esimene asetäitja, Vene relvajõudude kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov.

Foto: NATO
Foto: NATO

Vene ja NATO kindralstaapide juhid kohtuvad Brüsselis 26. jaanuaril.

Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas RIA Novostile, et Venemaad esindab kaitseministri esimene asetäitja, Vene relvajõudude kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov.

NATO ja Venemaa suhted jahenesid oluliselt pärast 2008. aasta augustis aset leidnud Vene-Gruusia sõda.

Alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas detsembris 2009 lootust, et Venemaa ja NATO moodustavad 2020. aastaks ühise raketikaitsesüsteemi.

Allikas:

Postimees



Saakašvili sõnul ootab Gruusia sõpradelt tõerääkimist, mitte relvi

Saakašvili sõnul on Moskva jätkuvalt nende vastu. Sest Gruusia olemasolu meenutab teistele sama piirkonna riikidele, et Venemaa suutis küll tungida iseseisvasse riiki, kuid mitte kukutada selle valitsust.

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja mina ütlen, kus sa omadega oled, märkis Gruusia president Mihheil Saakašvili täna Tallinnas välispoliitika instituudi loengus.

Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo
Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo

Nende sõnadega kirjeldas ta olukorda, kus ühena vähestest riikidest Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena tunnustanud Venezuela president Hugo Chavez seisis vastu Gruusia riigi territoriaalsele terviklikkusele ning Tšehhi vabadusvõitleja Vaclav Havel seda toetas.

«Mind šokeeris, kui palju suutsid Vene sissetungijad kujundada sellist sürrealistlikku arusaama, et Gruusia – riik, kuhu nad tungisid – ründas neid,» rääkis Saakašvili. «Mind šokeeris, et Vene liidrid olid nagu maagid või nõiad, kes suutsid pöörata iga reaalsuse täpselt vastupidiseks.»

Gruusia presidendi sõnul pole selles strateegias pole midagi uut. «Seda nimetatakse peegelpropagandaks,» selgitas ta. «See tähendab oma ohvri süüdistamist täpselt selles kuritöös, mida sa hakkad sooritama või oled juba toime pannud.»

Saakašvili sõnul on seda taktikat kasutanud iga viimase aja totalitaarne režiim. Esimesed olid natsid. «Nad süüdistasid juute valmistumises maailmasõjaks, milleks nad tegelikult ise aktiivselt valmistusid,» meenutas ta. «Ja süüdistasid neid sakslaste hukkamiseks valmistumiseks ajal, kui nad valmistusid juutide genotsiidiks.»

Loe edasi Postimehest!

Gruusia presidendi Tallinnas peetud loengu ingliskeelne tekst.

Allikad:

Postimees

www.president.gov.ge



Aaviksoo: NATO kaitseplaan rajaneb konkreetsetel riskide

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.


Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Tegemist on järgmise sammuga meie kaitsevõime kasvatamisel. Regionaalsed kaitseplaanid on konkreetsete riskide põhised,» ütles Aaviksoo BNSile. Ta lisas, et taoliste piirkondlike kaitseplaanide ettevalmistamist toetas möödunud aastal ka USA president Barack Obama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.

“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.

Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.

“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”

Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.

“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.

Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”

Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.

“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.

Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”

President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.

“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.

Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.

“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



“Välismääraja” 17. jaanuaril: “Kiievis valitseb eluterve künism – rahvas on poliitikutes pettunud””

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko, valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Selle nädala “Välismäärajas” oli kõne all tänased presidendivalimised Ukrainas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Nenditi ka, et ukrainlased on pettunud praeguses presidendis, Viktor Juštšenkos, ning reformides, mida pärast oranži revolutsiooni rahvale lubati. Saatejuht Kadri Liik leidis, et kuigi  praegune president ei ole suutnud läänelikke reforme läbi viia, näitas Ukraina rahvas juba eelmistel presidendivalimistel küpsust valida riigipead ideoloogia mitte karismaatiliste juhiomaduste järgi.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios NATO kiievi esinduse asejuht Mari Tomingas ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre, saatesse helistas ERR korrespondent Ukrainas, Krister Paris.

17. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Herkel: Ukrainas on jälle valimised

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Väljavõte Andres Herkeli blogist 17.01.2009

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Foto: www.herkel.ee
Foto: www.herkel.ee

Arvamus on lihtne: Ukrainas on tõesti valimised! Teisisõnu: seal ei valitse kontrollitud demokraatia, vaid avatud olukord, mille lõpplahendust ei tea keegi. Jah, suure tõenäosusega tuleb teine voor. Aga kes võidab – ikka ei tea! Mida suudab või kelle kasuks võib oma toetushääled suunata Janukovitši ja Tõmošenko kõrval tähtsuselt kolmandaks kandidaadiks tõusnud Sergei Tigipko? Isegi seda ei osata prognoosida, mis suunas üks või teine kandidaat valimisvõidu korral tegelikult läheb.

Jah, Ukraina demokraatia pole suutnud toota seda kvaliteeti, mida talt oranži revolutsiooni järel oodati. Ta on mõneski valdkonnas lausa ebaõnnestunud. Mõneti on Lääs Ukraina ebaõnnestumistest väsinud. Seevastu suures Vene-mõjulises Donbassis, aga ka Krimmis ja mujalgi püütakse inimestele näidata, millist jama tekitab demokraatia nime kandev korralagedus, püüdlused kahtlase Euroopa suunas, vaenulikust NATO-st kõnelemata.

Aga kõrval on Venemaa oma lihtsa ja selge võimumudeliga, Putini-Medvedevi hoolikalt orkestreeritud duett.

Tegelikult ongi Ukraina valimiste põhiküsimus see, kas demokraatlik mudel suudab end inimeste silmis kõigele vaatamata õigustada. Inimeste pettumus ja poliitikute vead võivad tuua endaga tagasilanguse mitte lihtsalt Venemaa rüppe, vaid Venemaa arengumudelisse. Vasak-kalda Ukraina vaatab itta ja parem-kalda Ukraina vaatab läände. Nõnda on see olnud juba aastasadu. Ja mõlemad elavad halvasti ja saavad aru, et miski on mäda maa juhtimisel.

Me ei tea vastuseid Ukraina demokraatia tuleviku kohta ja ilmselt ei too neid ka tänane valimispäev. Ukraina nõuab suurt kannatust. Ilmselt nõuab Ukraina ka aega.

Putini süsteem on Venemaal tasalülitanud meedia, parlamentaarse demokraatia, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna. Ühes hiljutises ettekandes näitab Levada keskuse teadur Lev Gudkov (loe siit), kuidas see suletus viib järk-järgult kogu ühiskonna, sealhulgas ettevõtluse, teaduse, hariduse ja muude sfääride vääramatu allakäiguni. Vitali Portnikov kirjutab portaalis grani.ru (loe siit), et Ukraina paljukirutud määramatus tagab ühiskonnas reaalse konkurentsi, mis annab väikesegi šansi, et tulevikus saab tekkida areng. Seevastu ettemääratus, kus kõik teavad tulevase presidendi nime juba enne valimiskastide juurde minekut, lõpeb krahhiga.

Kaldun nii Gudkovi kui Portnikovi käsitlusi uskuma. Üks küsimus ootab vastust: millal muutub teooria Ukraina ja Venemaa jaoks kõigile nähtavaks praktikaks?

Andres Herkel on Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis.

Allikas:

Andres Herkeli blogi



Ühingu vabatahtlikud pidasid videokonverentsi USA suursaadikuga NATO juures

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtliku osalesid täna USA Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtlikku osales täna Ameerika Ühendriikide Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

eataKonverentsil osalesid samaaegselt noored ka Riiast ja Vilniusest.

Suursaadik Daalder keskendus oma kõnes neljale NATO jaoks hetkel neljale teemale: strateegilise kontseptsioonile, Venemaale, Afganistanile ja raketitõrjele. Rääkides alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ja NATO kollektiivkaitse alustalaks olevast Washingtoni lepingust, tõi Daalder välja, et kuna kollektiivkaitse rakendub sõjalise rünnaku puhul, tuleb uue strateegilise kontseptsiooni valguses ümber vaadata “sõjalise rünnaku” definitsioon. Kas küberrünnak või terrorismiatakk on sõjaline rünnak, mis nõuab teiste liikmesriikide sekkumist? “Eestlased oleksid kindlasti nõus, et küberrünnak võrdub sõjalise rünnakuga,”  märkis Daalder.

Suursaadik Daalderi kõnele järgnes küsimuste ja vastuste voor, kus noored said võimaluse suursaadikult küsida NATO kohta. Noorte seast tuli kõige rohkem küsimusi Lähis-Ida konfliktide ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni kohta.

Üritus oli esimene Ühingu vabatahtlikele mõeldud õppepäevade sarjast, mille käigus noored vabatahtlikud läbivad põnevaid ja arendavaid koolitusi, et tulevikus panustada Ühingu suurprojektidesse. Järgmine õppeüritus toimub noortele 29.-30. jaanuaril Laulasmaal, kus toimub kohtumine Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega.

Eesti NATO Ühing



Helme: Moskva panustab praegu Eesti sisemisele ülevõtmisele

Suursaadik Mart Helme ütles Venemaa välispoliitilistest ambitsioonidest rääkides, et Moskvas on tarvitusel termin «Eesti savisaarestamine», mõeldagu selle all siis mida tahes.

Foto: CIA world factbook
Foto: CIA world factbook

Endise Eesti Venemaa suursaadiku Mart Helme hinnangul püüab Venemaa allutada endisi N. Liidu riike, sealhulgas Eestit eeskätt sisemise ülevõtmisega, samas võib olukord meie jaoks poliitilise konteksti muutuse tõttu järsult halveneda.

Mart Helme ütles saates “Vabariigi kodanikud”, et kui jälgida Venemaa taktikat endiste N. Liidu riikide suhtes, töötavad skeemid igal pool sarnaselt, hoolimata sellest, et oleme NATO-s ja EL-is. Kõikide puhul seisneb sekkumine selles, et kõigepealt püüda üle võtta sisemiselt. “See tähendab seda, et Moskvas on praegu  kasutusel suurepärane termin nagu “Savisarizatsija Estonii” (Eesti savisaarestamine – toim.). Kuidas keegi seda siin mõistab, see on tema oma asi, igal juhul selline termin on,” rääkis Helme.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Propaganda trummipõrin – kas kõma kaugest minevikust või lähituleviku ettekuulutaja?

Kommunikatsioonieksperdi Georgi Potšeptsovi nüüd ka eesti keelde tõlgitud raamatud on väga hea lugemisvara neile, kes tahavad mõista Venemaa tegevust. Värskeim neist, „Propaganda trummipõrin” keskendub peamiselt konkreetsete juhtumite analüüsile.


"Propaganda trummipõrin"

Agu Uudelepp nendib, et kommunikatsioonieksperdi Georgi Potšeptsovi nüüd ka eesti keelde tõlgitud raamatud on väga hea lugemisvara neile, kes tahavad mõista Venemaa tegevust. Värskeim neist, „Propaganda trummipõrin” keskendub peamiselt konkreetsete juhtumite analüüsile.

Propaganda on halb. Neis kolmes sõnas peitub suur hulk tavateadmist ja vähemalt sama suur eksitus. Propaganda kui meetodite ja printsiipide kogum ei saa iseenesest olla halb või hea, eetiliste väärtuste skaalal saab mõõta vaid rakendusviise ja eesmärke. Järelikult oleks vaja see lause ümber sõnastada ja täpsem versioon võiks kõlada niimoodi: propaganda on ohtlik.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Vabariigi kodanikud” sel teisipäeval – Venemaa mõjuvõim naaberriikides tõuseb?

Analüüsikeskus Stratfor näeb oma algava aasta ülevaates Venemaa aktiivsuse kasvu oma naabruskonnas. Teisipäeval, 12. jaanuaril, arutletakse ETV saates “Vabariigi kodanikud” kas sellel ennustusel on alust.

Analüüsikeskus Stratfor näeb oma algava aasta ülevaates Venemaa aktiivsuse kasvu oma naabruskonnas. Teisipäevases saates arutletakse, kas sellel ennustusel on alust ja mida oodata valimistest Ukrainas.

Foto: ETV
Foto: ETV

Stuudios on Riigikogu liige Marko Mihkelson, ajakirjanik Igor Taro, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre ja välispoliitikaekspert Mart Helme. Saadet juhib Aarne Rannamäe.

Televaatajad saavad aadressil www.etv.ee/vabariigikodanikud või telefonil 628 4477 arutelus oma sõna sekka öelda.

“Vabariigi kodanikud” on ETV eetris teisipäeviti kell 20:05 ja kordusena kolmapäeviti 15:35.

Allikas:

ETV



Mihkelson: Venemaa aktiivsus Ida-Euroopa suunas ei rauge

Kuna Valge Maja pühendub tänavu tõenäoliselt enim Iraagi ja Afganistani probleemidele, jätab see riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni hinnangul Venemaale rohkem tegutsemisruumi endise Nõukogude Liidu territooriumil.

Kuna Valge Maja pühendub tänavu tõenäoliselt enim Iraagi ja Afganistani probleemidele, jätab see riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni hinnangul Venemaale rohkem tegutsemisruumi endise Nõukogude Liidu territooriumil.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

Mihkelson rõhutas intervjuus “Terevisioonile”, et eelolevatel nädalatel saavad kindlasti jätkuvat tähelepanu Ukraina presidendivalimistega seonduvalt Kiievi ja Moskva suhted.

Balti riikide puhul on alanud aasta kõige kriitilisem sügavas majanduskriisis vaevlevale Lätile. “Võib-olla rohkem kui Eesti, on tänavu fookuses Läti. Seal on sel aastal ees seismas parlamendivalimised ja lõunanaabrid on teatavasti praegu majanduslikus ja sisepoliitilises situatsioonis tunduvalt ebastabiilsemas olukorras,” selgitas Mihkelson.

“Ja see annab kõigile jõududele, kes soovivad oma mõjukust sellises keskkonnas kasvatada, suuremat mänguruumi,” lisas ta.

Mihkelsoni sõnul on Eesti jaoks tänavu ka äärmiselt tähtis küsimus liitumine eurotsooniga. “See ei ole ainult majanduspoliitiline küsimus, vaid puudutab ka meie diplomaatilist tegevust. See kinnitab eesti kuulumist euroalasse ja mitte ainult rahalises mõttes.”

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-08_TR_mihkelson.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Kert: meie suurim julgeolekurisk on vähene patriotism

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.

Kas 2009. aastal muutus Eesti julgeolek kindlamaks või mitte?

Arvan, et aastal 2009 meie julgeoleku üldine olukord eriti ei muutunud. Tõsisemaks on olukord muutunud Afganistanis. Vastase tegevuse tõttu on meil olnud kaotusi langenute ja haavatute näol. Eesti üksused on ülesanded oma vastutusalal täitnud eeskujulikult, pälvides kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Eestil on igati põhjust olla uhked meie sõdurite lahinguomaduste üle.

Artikli täisversiooni saab lugeda Delfist!

Allikas:

Delfi



Eestil on kindel nägemus NATO uuest kontseptsioonist

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kallal töötab praegu 12-st eksperdist koosnev niinimetatud tarkade meeste kogu, keda juhib endine USA välisminister Madeleine Allbright, vahendas “Välisilm”.

Oma esindajaga on selles kogus alliansi 28-st liikmest esindatud vaid 11 suuremat, pluss kolm Balti riiki, kes kõik loodavad seal oma huvide kaitsel Läti diplomaadi Aivis Roinise peale. Roinis on varem täitnud suursaadiku ülesandeid nii USA-s kui NATO juures.

Loe edasi ERR- Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-10-19_valisilm_esimene_lugu.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Putin: Venemaa peab vastama USA raketikaitsele

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.


Vladimir Putin

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.

“Et säilitada tasakaalu, me peame arendama ründerelvastuse süsteeme, mitte raketikaitsesüsteeme nagu USA teeb,” vahendas BBC Putini sõnu.

“Ehitades niisuguse kaitse, võivad meie USA partnerid tunda end täielikult kaitstult ja saavad teha, mida vaid tahavad. See aga viib tasakaalust välja,” lisas ta. Samas ei teatanud Putin, missuguseid relvi Venemaa arendama hakkab.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



„Välismääraja“ 20. detsembril: Baltimaad vajavad oma “Stoltenbergi raportit”

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujamaale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios RKK analüütikud Riina Kaljurand ja Merle Maigre ning Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Kõneledes Rootsi eesistujaajast toodi esile riigi kaks tähtsamat eesmärki möödunud poolaastal – idapartnerlues ja Läänemere strateegia edendamine.

Saatejuht Kadri Liigi sõnul on Rootsi idapartnerluse programm olnud pealtnäha suhteliselt edukas, kuid ei vastanud siiski ootustele. Idapartnerluse initsiatiiv, mis tegi väljakuulutamisel headmeelt Baltiriikide, Ukrainale ja Gruusiale on aasta lõpuks valmistanud pettumuse. Selles võib roll olla ka Venemaal, kelle poliitikaga on idapartnerluse eesmärgid kohati vastuolus.

Erkki Bahvoski selgitas Läänemere strateegia sisu – iga strateegiaga liitunud riik vastutab ühe poliitilise valdkonna arendamise eest. Läänemere strateegia peaks võimaldama teha poliitikat regionaalsemalt kui Euroopa Liidus ja NATO-s ning suunata tähelepanu konkreetsetele riikidele. Riina Kaljuranna sõnul aga mõistavad riigid oma rolli Läänemere strateegias erinevalt ning riikide siseselt on tunda piirkondade erinevat motiveeritust programmis osalemiseks.

Tõstatati küsimus Stoltenbergi raporti mõjust Põhjamaade julgeolekule ning sarnase kaitsealase koostöö loomisest Balti riikides. Saatejuht Kadri Liigi sõnul vajavad Läänemere regiooni riigid ühist kaitsepoliitikat, mis oleks piisavalt tugev, et Moskva mõtlema panna.

20. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Rasmussen: NATO ei kavatse kunagi Venemaad rünnata

Eile ja täna Moskvas visiidil viibiv NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas riigiduuma liikmetega rääkides, et NATO ei kavatse Venemaad rünnata.

NATO ei ründa ealeski Venemaad, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen Moskvas.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO suhteid Venemaaga lahkavas kõnes Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis ütles Rasmussen AFP teatel: «Lubage mul teha väga selge avaldus NATO peasekretärina. NATO ei ründa kunagi Venemaad. Mitte kunagi. Ja me ei arva, et Venemaa ka meid ründab. Oleme lõpetanud selle pärast muretsemise ning ka Venemaa ei peaks enam selle pärast muretsema.

Olematu läänest lähtuva ohu pärast muretsemise asemel võiks Venemaa Rasmusseni sõnul suunata oma ressursid tõeliste ohtude, nagu terrorismi, äärmusluse, rakettide ja massihävitusrelvade leviku või narkokaubanduse tõrjumiseks.

Loe edasi Postimehest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-17_AK_rasmussen_moskvas.wmv[/videofile]

Allikad:

Postimees

ERR Uudised



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Medvedev kutsus Baltimaid koostööle läbi dialoogi

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.


Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.

«Valitsusi juhivad erinevad inimesed, riikide eesotsas on erinevad inimesed, kuid mõnikord peab astuma üle nende stereotüüpide raamidest, mis tekkisid enne meid ja mis raskendavad meie diskussiooni,» rääkis riigipea Euroopa ja Aasia meediafoorumil RIA Novosti vahendusel.

«Seejuures tuleb loomulikult mäletada seda, mis meid ühendab, millised olid probleemid ja mitte püüda lõhkuda ajalugu. See on ka lubamatu,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Leo Kunnas: Gaasitoru: Brežnevi pakike

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest.

Väljavõte Leo Kunnase arvamusloost 7. detsembri Eesti Päevalehes

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest. Kirjutasin hiljuti seaduseparandustest, millega meie idanaaber seadustas relvastatud jõu kasutamise väljaspool Venemaa piire. Pöörasin põhitähelepanu Venemaa kodanike kaitsmisele relvajõul, sest see teema riivab otseselt Eesti rahvuslikke huve.

Ühtlasi sisaldavad need seaduseparandused veel muidki aspekte, mis esmapilgul ei pälvi erilist tähelepanu. Muu hulgas seadustas Venemaa ka oma üksuste kaitsmise väljaspool Venemaad. Gaasitoru kontekstis on oluline mõista, et ka laevad on üksused. Venemaa sõjaline kohalolek Läänemerel ning vajaduse korral selle suurendamine on meie idanaabri vaatepunktist seega täiesti seaduslik ja põhjendatud.

Kogu artiklit saab lugeda 7. detsembri Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



President Ilves arutles BBC-s küberrünnakute üle

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest. President kõneleb Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu ja NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest.

President kõneles Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu, NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses ja Venemaa võimalikust seotusest küberrünnakutega.

Vaata intervjuud!

Allikas:

BBC