“Välismääraja” 16. mail: Eesti välispoliitikat iseloomustab projektipõhisus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Saatekülalised nentisid, et Eestit motiveerib välispoliitikas tihti see, kui tahetakse saada mõne “klubi” liikmeks, kuhu on suhteliselt raske pääseda. Sellised klubid olid nii EL, NATO kui eurotsoon.

Kõneldi Eesti välispoliitika suurtest projektidest ja üksikuid eesmärke koondavatest ideoloogiatest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna juhataja Margus Kolga.

16. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Raha eraldamine on USA julgeolekupoliitika tööriist

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

Foto: www.icds.ee
Foto: www.icds.ee

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

USA kaitseministeerium eraldas Gruusiale, Eestile, Lätile, Leedule, Ungarile ja Horvaatiale 350 miljonit USA dollarit Afganistani missioonidel sõdimiseks. Eesti kulutab enda seni rahaeraldise luuredroonide ja miinipildujate ostmiseks.

Rahaline abi eraldamine kui üks USA välis- ja julgeolekupoliitika teostamise tööriistu on pika ajalooga ning üsna rutiinse iseloomuga nähtus, ütles Kaarel Kaas Eesti Päevalehele.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Video: President Ilves Brussels Forumil

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.
Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Foto: Brussels Forum
Foto: Brussels Forum

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.

Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Eesti riigipea osales paneelis „Atlandi-ülesed suhted multipolaarses maailmas“ koos Catherine Ashtoni, Euroopa Liidu kõrge esindajaga välisasjade ja julgeolekupoliitika alal; Ameerika Ühendriikide senaatori George Voinovichi ning Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu poliitika planeerimise direktori Anne-Marie Slaughteriga. Paneeli modereerib Washington Posti kolumnist David Ignatius.

Vaata videosalvestust http://www.gmfus.org/brusselsforum/2010/

Lae alla paneeli transkriptsioon (inglise keeles, peatselt ka eesti keeles).

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Emotsioonide geopoliitika ja Eesti

Prantsuse tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperdi Dominique Moi’si laialdast poleemikat tekitanud ajakirjaartiklist sündinud raamat “Emotsioonide geopoliitika” on väga ajakohane lisandus sellesse diskursusesse, mis püüab mõista ja kirjeldada tänast dünaamiliselt muutuvat maailmapilti.

Prantsuse tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperdi Dominique Moi’si laialdast poleemikat tekitanud ajakirjaartiklist sündinud raamat “Emotsioonide geopoliitika” (Eesti Päevaleht, 2010, 237 lk) on väga ajakohane lisandus sellesse diskursusesse, mis püüab mõista ja kirjeldada tänast dünaamiliselt muutuvat maailmapilti.

Nagu raamatu alapealkiri – kuidas hirm, alandus ja lootus muudavad maailma – viitab, keskendub Harvardi ülikoolis õpetav Moisi emotsioonide ja rahvusvaheliste suhete seoste kirjeldamisele, püüdes sellega teataval määral vastanduda oma kuulsa eelkäija, Samuel Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooriale. Moisi peab muuseas nii Huntingtoni kui ka Fukuyama (liberalismi võit) teooriaid isegi ohtlikeks, sest näeb nendes liiga lihtsustatud võtteid.

Moisi ei paku seetõttu oma raamatus läbivat või üldistavat teooriat. Ta kirjeldab nii isiklike kogemuste kui üldtuntud faktide najal neid võimalikke arenguid, mida emotsioonid võivad mõjutada eraldi nii Aasias (eeskätt Hiina ja India), islami- ning läänemaailmas kui ka nende omavahelises suhestumises.

Emotsioonid on loomulik osa inimese ja kaudsemalt rahvaste identiteedist, mistõttu nende eiramine ka rahvusvaheliste suhete analüüsimisel võib jätta väga ohtliku tühimiku. Moisi rõhutab, et emotsioonide õidepuhkemise üheks peamiseks põhjuseks just praegusel ajal on üleilmastumisest tin gitud ebakindlus ning üldine identiteetide probleem.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

http://markomihkelson.blogspot.com



Välisminister Paet: Euroopa välispoliitiline ühtsus on hädavajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Kõne all oli strateegiline partnerlus maailma poliitiliste suurjõudude Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Hiina ja Indiaga ning koostöövõimalused Euroopa naaberriikidega.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga arutasid välisministrid Euroopa Liidule ühise tugeva välisteenistuse rajamist. „Tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine aitab meil muuta liidu välispoliitikalt ühtsemaks ning ka globaalsemalt mõjukamaks,“ rõhutas välisminister Urmas Paet.

Kõne all oli ka Euroopa Liidu roll ning koostöö USA, Hiina, Brasiilia ja Indiaga näiteks selliste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelised konfliktid. Eesti ja Euroopa julgeolek sõltub välisminister Urmas Paeti sõnul paljuski globaalsest julgeolekukeskkonnast ning sellest, kui tõhusalt suudetakse rahvusvahelises koostöös kriise ennetada ja ohjata. „Sõjaline ja tsiviiltegevus ning arenguabi peavad võrdselt toetama rahvusvaheliste kriisikollete stabiliseerimist ja ülesehitamist,” lisas Paet.

Rääkides Euroopa Liidu Idapartnerluse olulisusest Euroopa naabruse arengul, märkis Paet, et Eesti toetab ELi ja Idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. „Lähiajal tuleb Euroopa Liidul keskenduda positiivsetele arengutele Idapartnerluse riikides ja Lääne-Balkanil, sealhulgas on väga oluline koostöö Türgiga,” lausus Paet. Ta lisas, et ELi globaalse mõjukuse ja konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline liidu naaberriikide stabiilne areng, seda ka majanduslangusest väljatulekul.

Idapartnerlusest sai Euroopa Liidu ametlik poliitika 2009. aasta kevadel. Eesti välisministri sõnul on Idapartnerite praktiliseks abistamiseks kavas Tallinnasse rajada Idapartnerluse koolituskeskus. „Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba aprillis,“ lisas ta.

12.-14. märtsini Saariselkäs toimuval kohtumisel osalevad Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel peale välisminister Urmas Paeti Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos, Itaalia välisminister Franco Frattini, Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, Rootsi välisminister Carl Bildt ja Türgi välisminister Ahmet Davutoglu.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 14. veebruaril: Väärtusi järgides tuleb ellu ka jääda

Tänases “Välismäärajas” olu luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” oli luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Välisminister tegi saates lühiülevaate kõnes puudutatud teemadest ning saatekülalised arutlesid eeloleva aasta ootustest Eesti välispoliitikale.

2010. aasta välispoliitiliste eesmärkidena nähti eelkõige liitumist eurotsooni ja OECD-ga, EL-i infotehnoloogia agentuuri võimalik loomist Eestisse ja EL-i idapartnerluses kaasa töötamine. Erilist tähelepanu pälvis ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis on Eestile esimene võimalus oma välispoliitilisi väärtusi NATO juhtdokumenti kirjutada.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisminister Urmas Paet, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

14. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Leo Kunnas: Väärtused või reaalpoliitika?

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?


Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Kas Eesti välis- ja julgeolekupoliitika lähtub mingitest universaalsetest väärtustest või on tegemist pragmaatilise reaalpoliitikaga? On väärtustepõhine välis- ja julgeolekupoliitika üldse võimalik?

Mõistagi on väärtustepõhise poliitika ajamiseks vaja kõigepealt väärtusi, millest lähtuda. Paraku pole universaalseid, kogu inimkonnale omaseid poliitilisi ühisväärtusi veel olemas. Demokraatia, vabadus ja inimõigused, mis on paljudele tähtsad, ei tähenda teistele midagi. Kahtlemata on al-Qaida, Taliban ja muud islami äärmuslikku suunda esindavad organisatsioonid väärtustepõhised. Küsimus on lihtsalt selles, kas nende väärtused on ülejäänud maailmale vastuvõetavad.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht