NATO kavandab Tallinnas kriisiohjet

Tänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppused CMXTänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Välisminister Urmas Paeti sõnul peab NATO julgeolekupoliitilises keskkonnas toimuvate pidevate muutuste tingimustes suutma kriisiolukorras kiirelt ja adekvaatselt reageerida. „Alliansi kriisireguleerimise võimekuse kindlustamiseks korraldab NATO kriisiohjeõppuseid. Konverentsi toimumine Tallinnas kinnitab Eesti aktiivsust NATO liikmena,“ märkis Paet. „NATO üks olulisemaid ülesandeid oma liitlaste julgeoleku tagamisel on julgeolekut ohustavate kriiside ärahoidmine. NATO põhimõtteid kinnitab allianssi liikmete praktiline koostöö, mille osaks on ka täna Tallinnas alanud kriisiohjeõppuse planeerimiskonverents,“ sõnas Paet.

Välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi korraldataval konverentsil osalevad NATO liikmesriikide ning NATO tsiviil- ja sõjaliste struktuuride esindajad. Planeerimiskonverentsil töötatakse välja kriisiohjeõppuse CMX 2011 stsenaariumi põhijooned.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti koolitab Afganistani diplomaate

Sel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Foto: VälisministeeriumSel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on koolitus välisministeeriumi ja Eesti diplomaatide kooli koostöös pikalt ettevalmistatud ja põhineb Eesti enda kogemusel riigi ja selle institutsioonide ülesehitusel, teatas välisministeerium.

„Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik. Tsiviilkoostöös Afganistaniga on Eesti tegevuse põhisuunad tervishoiu, hariduse ja heade valitsemistavade arendamisel,” märkis Paet. “Riigi ja välisteenistuse ülesehitamine on üks oluline suund, et aidata kaasa Afganistani valitsuse võimekuse suurendamisele suhtlemisel rahvusvahelise kogukonnaga.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti toetab NATO uue strateegilise kontseptsiooni aluspõhimõtteid

NATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Foto: NATONATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti Põhja-Atlandi Nõukogule esitatud ja täna keskpäeval ka avalikkusele tutvustatud raporti ja selle sisuga rahul. „Raportis sisalduvad põhimõtted väljendavad Eesti seisukohalt olulisi prioriteete NATO liikmesriikide ja julgeoleku kindlustamisel,“ toonitas Paet. „Eesti jaoks on oluline, et uus strateegiline kontseptsioon kinnistab NATO põhilisi väärtusi ja kollektiivkaitset kui NATO peamist ülesannet ning tegeleb samal ajal nüüdisaegsete julgeolekuohtude ja liikmesriikide julgeoleku tagamisega väljaspool NATO riikide piire,“ sõnas Paet.

Välisminister Paet märkis, et Eesti kavatseb lähtuda raportis nimetatud põhimõtetest NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamiseks toimuvatel läbirääkimistel.

NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemalised arutelud NATO ja raporti väljatöötanud ekspertide grupi vahel jätkuvad juuni algul. NATO uus strateegiline kontseptsioon on kavas vastu võtta järgmisel NATO tippkohtumisel Lissabonis käesoleva aasta novembris.

Madeleine Albrighti juhitud tarkade rühm alustas tööd 2009. aasta septembris. Eesti, Läti ja Leedu olid raportit väljatöötanud ekspertide rühmas esindatud ühiselt. Balti riikide esindaja tarkade töörühmas oli praegune Läti välisminister Aivis Ronis.

Senine NATO strateegiline kontseptsioon kiideti heaks NATO Washingtoni tippkohtumisel 1999. aasta aprillis.

Täpsemalt täna avaldatud raportist: http://www.nato.int/strategic-concept/expertsreport.pdf



Euroopa Liidu välisministrid kinnitasid põhiseisukohad ELi–Venemaa tippkohtumiseks

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis.

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis. Välisministrid arutavad samuti Euroopa Liidu suhete arengut strateegiliste partnerite Hiina ja Jaapaniga. Üldasjade istungil on arutlusel juunis toimuv Euroopa ülemkogu.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid 31. mail ja 1. juunil Rostovis toimuva Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisega seonduvat, kus peamisteks teemadeks on majanduskriis, kliimamuutused ning energeetika, räägitakse ka viisadialoogist. Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Euroopa Liit tippkohtumisel tõstatada ühe olulise küsimusena protektsionismi ja Venemaa liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga). „Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga on see valdkond, milles on vaja kiiret probleemide lahendamist ning edasiliikumist,“ ütles välisminister Paet. „Majandus- ja kaubandussuhted peavad olema reguleeritud uues kõikehõlmavas Euroopa Liidu ja Venemaa lepingus,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on oluline Venemaa kiire liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. „Nii kaubandussuhteid kui ka inimeste liikumist pidurdab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri piiratud läbilaskevõime, mistõttu vajab piirijärjekordade küsimus kiiret lahendamist,“ märkis Paet. ELi–Venemaa tippkohtumisel on kavas arutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel arendatavat moderniseerimispartnerlust, mis välisminister Urmas Paeti arvates hea koostööraamistikuna pakub võimaluse jagada reformikogemust ennekõike kohalike omavalitsuste tasemel. Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisadialoogis tuleb välisminister Urmas Paeti kinnitusel lähtuda eelõige tehnilisest valmisolekust ning liikuda edasi idapartnerluse riikide viisalihtsustamise kontekstis.

Seoses aprillis Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisega ning hetkel New Yorgis kestva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatekonverentsiga olid Euroopa Liidu välisministritel kõne all tuumaküsimused. Välisministrite Iraani arutelu keskendus tuumajulgeolekuga seonduvale. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Iraan asunud tuumaprogrammi raames koostööle, mistõttu on päevakorral arutelu sanktsioonide karmistamise üle. „Loodame, et kõnelused uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni üle, millega plaanitakse tugevdada sanktsioone Iraani suhtes, kulgevad tõrgeteta ning kokkulepe meetmete osas saavutatakse võimalikult kiiresti,“ nentis Paet. „Oluline on võimalikult suur rahvusvaheline toetus uuele julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas just Pärsia Lahe Koostöönõukogu riikide toetus,“ täpsustas Paet.

Rääkides olukorrast Somaalias olid Euroopa Liidu välisministritel arutlusel piraatide üleandmise ja kohtumõistmisega seonduvad probleemid. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil vastu resolutsiooni piraatlusevastase võitluse õiguslikest aspektidest Somaalias, mille kohaselt ÜRO peasekretär esitab kolme kuu jooksul raporti võimalustest parandada piraatide üle õigusemõistmise süsteemi.

Üldasjade istungil on välisministritel kõne all juunis toimuva Euroopa ülemkogu päevakord, mis keskendub uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale Euroopa 2020. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ülemkogul kavas lisaks veel kliimaküsimused ning Euroopa Liidu seisukohad nii G20 Toronto tippkohtumiseks kui ka ÜRO aastatuhande arengueesmärkide konverentsiks New Yorgis.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti toetab tugevat tuumaarengute seiret

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Paeti sõnul aitab efektiivne seiresüsteem saavutada kindlust tuumaenergia kasutusotstarbe ja tuumakatsetuste osas. „Tuumarelvastuse piiramine ja tuumakatsetuste keelustamisega ühinemine on vajalik maailma tuumaohutuse suurendamiseks, kuid see peab toimuma paralleelselt maailma julgeolekut kindlustavate meetmete ja seiresüsteemi tõhustamisega,“ ütles Paet. „Süsteemi ülesehitamine annab loodetavasti täiendavat kindlust ka riikidele, kes veel ei ole tuumakatsetuste keelustamise lepinguga ühinenud. On oluline, et rahvusvahelisele üldsusele oleks tagatud informatsioon ka rahuotstarbelise tuumakasutuse kohta,“ märkis Eesti välisminister.

Paet kinnitas kohtumisel Tothiga, et Euroopa Liidu liikmena toetab Eesti aktiivselt Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rolli tuumakatsetuste piiramisel ja monitoorimisel ning ja toetab tööd veenmaks riike Tuumakatsetuste piiramise lepinguga (CTBT) liituma.

Tuumakatsetuste piiramise leping (CTBT- Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty) avati allkirjastamiseks 1996. aastal. Eesti on lepingu allkirjastanud ja Riigikogu ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping jõustub kuus kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik 44 lepingu loomise ajal tuumavõimsusi omanud riiki.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet ja Läti välisminister Ronis peavad oluliseks Eesti-Läti tulevikuraporti valmimist

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd

Foto: ERR
Foto: ERR

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd.

Välisminister Urmas Paet ja tema Läti kolleeg Aivis Ronis arutasid kahepoolsete suhete tihendamist Eesti-Läti tulevikuraporti valmimise eel. „Soovime Eesti-Läti koostööd senisest veelgi edukamaks ja tulemuslikumaks arendada. Lähiajal valmimist ootav tulevikuraport hindab võimalusi meie koostöö parandamiseks ja annab selleks praktilise sisendi,“ sõnas Paet.

Välisminister Urmas Paet tõstis esile ka Eesti ja Läti head koostööd viisaesindusküsimustes. „Eesti kavatseb sõlmida Lätiga viisaesindusleppe, mille alusel hakkab Eesti saatkond Bulgaarias Sofias väljastama viisasid Lätti reisimiseks,“ märkis Paet. „Eesti ja Läti saatkond teevad koostööd kodanike aitamisel konsulaarküsimustes ka Egiptuses Kairos, kus Eesti avas 1. märtsil saatkonna,“ ütles Paet.

Paet ja Ronis kõnelesid veel Eesti-Läti koostöövõimalustest Idapartnerluse raames. Välisminister Paeti sõnul soovib Eesti pikemas perspektiivis luua Tallinna idapartnerluse koolituskeskuse, millesse panustaksid nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. „Euroopa Liit peab võtma idapartnerite suhtes aktiivsema hoiaku. Eesti plaanib Tallinnasse Idapartnerite koolituskeskuse rajamist. Kaasame hea meelega ka Läti spetsialiste idaparterite koolitamisse,“ ütles välisminister Paet. „Keskendumine nähtavate tulemustega programmidele, nagu näiteks piirihaldus, korruptsioonivastane võitlus või väikeettevõtete toetamine, mis aitaksid sihikindlamalt partnerriikide reformiprotsessile kaasa,“ lisas ta.

Aivis Ronise kui Balti riikide esindajaga NATO uut strateegilist kontseptsiooni ettevalmistavas töörühmas arutati ka Eesti ja Läti eesmärke NATOs. Nii Eesti kui Läti näevad olulisena NATO peamisi väärtusi nagu artikkel 5 ja usutav kollektiivne heidutus, tõdesid Paet ja Ronis. Välisminister Paeti sõnul jätkab Eesti panustamist ka Afganistani ülesehitusse ja julgeoleku tagamisse ning Afganistan on Eestile arengukoostöös oluline sihtriik. „Eesti lähtub Afganistani-suunalises arengukoostöös Afganistani valitsuse eelistustest ning keskendub eelkõige tervishoiule, naiste ja laste olukorra parandamisele ning heade valitsemistavade edendamisele,“ lausus Paet. „Suurendame oma tsiviilpanust lähetades NATO väljaõppemissiooni raames Afganistani viis politseiametnikku ning ühe nõuniku,“ kinnitas välisminister. Käesoleval aastal kahekordistas Eesti ka oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis.

Euroopa Liidu ja välisteenistusega seonduvast kõneldes avaldas välisminister Paet lootust, et ühtne välisteenistus saab reaalselt tegevust alustada juba selle aasta sügisel. „Euroopa välisteenistus peab tegema tihedat koostööd liikmesriikide välisteenistustega,“ ütles välisminister Paet. „Oluline on tagada nii värbamisprotseduuride läbipaistvus kui ka geograafiline tasakaal personalikorralduses,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on samuti oluline lisada Euroopa Liidu välisesindustele konsulaarfunktsioon hädaolukordade puhuks.

Kõneldes Eesti ja Läti koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, leidsid ministrid, et seda saab süvendada näiteks teineteise kandidatuuride toetamisel. Eesti soovib kandideerida ÜRO Inimõiguste Nõukogusse 2012. ning Läti 2014. aastal.

Paet ja Ronis kõnelesid ka Läänemere strateegia elluviimisest.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet arutab ELi välisministritega olukorda Kõrgõzstanis

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis.

telegraph.co.uk
telegraph.co.uk

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis. Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline lahendada keeruline situatsioon vägivallatult ja seaduslikult. “Kõrgõzstani olukorra stabiliseerimiseks on vajalik ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Euroopa Liidu, aga ka Kõrgõzstani naabruses asuvate riikide koostöö. Kõrgõzstanil on ka regiooni julgeoleku seisukohalt oluline roll,” lisas ta.

Välisasjade nõukogu arutab ka olukorda presidendivalimistejärgses Sudaanis, Iraanis, Birmas/Myanmaris, Lääne-Balkanil, Madagaskaril ja Somaalias. Veel on välisministritel kõne all Euroopa Liidu suhted ja koostöö edendamise võimalused Brasiilia, Venemaa, Hiina ning Indiaga.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Astoni ettepanekut Euroopa välisteenistuse korralduse ning toimimise kohta.

Nõukogu raames toimuval välis- ja kaitseministrite ühisistungil käsitletakse olukorda Afganistanis ning Euroopa Liidu Afganistani ja Pakistani suunaliste tegevuskavade täitmist. Istungil osaleb NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Samuti arutatakse ja võetakse vastu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järeldused.

Allikas:

Välisministeerium



Paet: NATO välisministrite kohtumine keskendub alliansi tulevikule

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 22.-23. aprillil Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise päevakavas arutlused NATO tulevikku määravatel teemadel nagu alliansi uus strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, NATO laienemine ja partnerlused, tuumaküsimused, raketikaitse ning NATO-Vene suhted

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 22.-23. aprillil Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise päevakavas arutlused NATO tulevikku määravatel teemadel nagu alliansi uus strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, NATO laienemine ja partnerlused, tuumaküsimused, raketikaitse ning NATO-Vene suhted. Ka kogunevad Tallinnas Afganistani panustavate (ISAFi) riikide välisministrid, kes arutavad arenguid Afganistanis.

Paeti sõnul on üks peateema Tallinnas toimuval välisministrite kohtumisel NATO strateegilise kontseptsiooni uuendamine. „Eesti jaoks on oluline, kuidas uus strateegiline kontseptsioon kajastab kollektiivkaitset kui NATO peamist ülesannet,“ ütles Eesti välisminister. „Eesti on strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise protsessiga rahul, oleme selles aktiivsed osalised,“ lisas välisminister Paet.

Paet toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO Bukaresti ja Strasbourg-Kehli tippkohtumistel kokkulepitule vastava NATO raketikaitsesüsteemi rajamist. „NATO raketikaitsesüsteemi eesmärk on kaitsta kogu alliansi elanikkonda ja territooriumi kõigi ohuallikate eest,“ ütles Paet. Rääkides NATO tuumapoliitikast, märkis Paet, et tuumaheidutus on jätkuvalt üheks alliansi alustalaks. „Maailma julgeolekukeskkonna etteaimatavus on vähenenud ja vajadus usutava heidutuse järele on jätkuvalt suur,“ ütles Paet.

Tallinnas toimuva ISAFi riikide kohtumisel arutatakse olukorda Afganistanis. „Arutame võimalusi ja tingimusi alustamaks julgeolekuvastutuse järkjärgulist üleandmist Afganistani võimudele ning Afganistani julgeolekujõudude väljaõppega seonduvaid küsimusi,“ sõnas Paet. „Julgeolekuvastutuse üleandmiseks Afganistani võimudele arutame Tallinna kohtumisel selle üldiseid põhimõtteid. Samuti on kavas kaasajastada NATO laiapindne strateegiline poliitilis-sõjaline plaan,“ rääkis Eesti välisminister.

Välisminister Paeti sõnul on arutlusel ka NATO-Vene suhted. „Venemaa on alliansi jaoks oluline partner, kuid partnerlus peab olema kantud vastastikusest huvist,“ lisas ta.

NATO välisministrid arutavad ka NATO edasist laienemist. Seal hulgas liikmesuse tegevuskava (MAP-Membership Action Plan) andmist Bosnia ja Hertsegoviinale. Eesti toetab MAPi andmist Bosnia ja Hertsegoviinale.

NATO välisministrite mitteametliku kohtumise raames 22.-23. aprillil on Tallinna oodata 45 riigi ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid. Kohtumised toimuvad Tallinna kesklinna hotellide konverentsikeskustes ning rahvusooperis Estonia.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet ja USA asevälisminister Gordon rääkisid USA tuumapoliitikast

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest

Foto: IRL
Foto: IRL

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest (Nuclear Posture Review). Eile õhtul toimunud telefonivestluses tutvustas asevälisminister Gordon Eesti välisministrile ülevaate olulisemaid aspekte, eraldi peatuti NATO tuumaheidutuse, Euroopas asuva tuumarelvastuse ning üleatlandilise koostöö teemadel.

„Euroopa liitlaste julgeoleku seisukohalt vastab USA ülevaade meie ootustele,“ ütles välisminister Paet. „NATO ühine tuumapoliitika, mis tugineb USA Euroopas asuvatel tuumarelvadel, tagab tugeva sideme USA ja Euroopa liitlaste vahel kollektiivse julgeoleku küsimustes,“ märkis ta.

Nimetatud ülevaade on järjekorras kolmas ning toob endaga kaasa uusi rõhuasetusi USA tuumapoliitikas, lähtuvalt president Obama eesmärkidest selles küsimuses. Ülevaade ei sisalda muudatusi USA Euroopas paikneva taktikalise tuumarelva küsimuses, siinkohal juhindub USA NATO ühisest tuumapoliitikast.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti ja Haiti sõlmisid diplomaatilised suhted

Eesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Haiti peaminister Jean-Max BelleriveEesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Kohtumisel Haiti peaministriga ütles Paet, et Eesti on valmis Haitiga jätkuvaks koostööks. “Lisaks senitehtule panustab Eesti maavärinajärgse Haiti ülesehitusse 1,16 miljonit krooni Maailmapanga hallatava Haiti ülesehitusfondi ja ÜRO Lastefondi UNICEFi kaudu,” ütles Paet. “Lisaks on Eesti alustanud infotehnoloogiaalase koostöö ettevalmistamist. Näiteks, et aidata kaasa Haiti avaliku halduse ülesehitusele,” ütles Paet.

Haiti peaministri Bellerive’i sõnul soovib Haiti Eestiga arendada igakülgset IT-alast ja muud koostööd ning on tänulik abi eest maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti panustab võitlusesse küberkuritegevusega 10 000 eurot

Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel.

Eesti panustab Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase võitluse projekti 156 466 krooniga (10 000 euroga).

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut.

“Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel, samuti toetada konventsiooni põhimõtete üleilmset levikut,” sõnas välisminister Paet.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Valitsus kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest.

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti julgeolekupoliitika alused põhjaks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks ning võimaldab riigi julgeolekupoliitikat sihipärasemalt ellu viia. „Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi,“ ütles Eesti välisminister.

Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. „Alates 2004. maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas järjest olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ ütles Paet Eesti julgeolekupoliitika aluseid tutvustades.

Allikas:

Välisministeerium



Presidendi Moskva-külastuse mõju saab hinnata alles pärast visiiti

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

President Toomas Hendrik Ilves teatas, et osaleb IIMS lõppu tähistavatel pidustustel Moskvas. Riigipea otsusele eelnes president Dmitri Medvedevi isiklik kutse, mille andis üle Venemaa suursaadik Eestis, seisis presidendi kantselei kodulehel.

Härra Urmas Paet, kas kiidate heaks president Ilvese otsuse osaleda üsna vastuolulistel pidustustel ja millise signaali saadab see otsus maailmale?

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja seda näitavad sammud ning head suhted naabritega. Presidendi Moskva-külastuse välispoliitilist mõju saab aga hinnata alles pärast külaskäiku.

Välisministrina toetan Presidendi otsust osaleda II MS lõppu tähistaval üritusel.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Välisministeerium ootab taotlusi arengukoostööprojektide rahastamiseks

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on arengukoostöö olnud juba 12 aastat Eesti välispoliitika lahutamatu osa. „Eesti arengukoostöö sai alguse meie reformikogemuste jagamisest teistele üleminekuriikidele, et aidata ka neil arenguväljakutsetega toime tulla. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes ühes teiste arenenud riikidega aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse saavutamisele,“ sõnas Paet. „Ka Eesti kodanikeühenduste tegevus on muutunud järjest aktiivsemaks ja rahvusvahelisemaks. Samuti on Eesti elanikud järjest rohkem valmis andma oma panuse vaesemate riikide arengu toetuseks,“ sõnas välisminister Paet.

Arengukoostööprojektidele on toetust oodatud taotlema mittetulundusühingud, valitsusasutused või selle hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused või selle hallatavad asutused (sh üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud) ning Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Taotlusvooru raames toetatavad üksikprojektid peavad olema vastavuses Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi 2006 – 2010 arengukava valdkondade ja alavaldkondadega nagu inimarengu toetamine, rahu ja inimõiguste tagamine ja demokraatia arengu toetamine, majandusarengu ja säästliku arengu toetamine, arengukoostöö elluviimise tõhustamine ning teavitamine ja maailmaharidus.

2010. aastal on taotlusvooru maht 4 600 000 krooni, millega toetatakse neljale Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsele sihtriigile – Ukraina, Moldova, Gruusia ja Afganistan – suunatud tegevusi ning teavitusprojekte Eestis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24. mai 2010 kell 17.00.

29. märtsil kell 14.00-17.00 toimub välisministeeriumis infopäev, kus selgitatakse arengukoostöö projektide rahastamise taotlemisega seonduvat. Infopäevale on võimalik registreerida: http://ankeet.vm.ee/est/arengukoostoo_infopaev

Täpsemat infot taotluse esitamise tingimuste kohta leiab välisministeeriumi koduleheküljelt: http://www.vm.ee/arengukoostoo

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet: Euroopa välispoliitiline ühtsus on hädavajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Kõne all oli strateegiline partnerlus maailma poliitiliste suurjõudude Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Hiina ja Indiaga ning koostöövõimalused Euroopa naaberriikidega.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga arutasid välisministrid Euroopa Liidule ühise tugeva välisteenistuse rajamist. „Tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine aitab meil muuta liidu välispoliitikalt ühtsemaks ning ka globaalsemalt mõjukamaks,“ rõhutas välisminister Urmas Paet.

Kõne all oli ka Euroopa Liidu roll ning koostöö USA, Hiina, Brasiilia ja Indiaga näiteks selliste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelised konfliktid. Eesti ja Euroopa julgeolek sõltub välisminister Urmas Paeti sõnul paljuski globaalsest julgeolekukeskkonnast ning sellest, kui tõhusalt suudetakse rahvusvahelises koostöös kriise ennetada ja ohjata. „Sõjaline ja tsiviiltegevus ning arenguabi peavad võrdselt toetama rahvusvaheliste kriisikollete stabiliseerimist ja ülesehitamist,” lisas Paet.

Rääkides Euroopa Liidu Idapartnerluse olulisusest Euroopa naabruse arengul, märkis Paet, et Eesti toetab ELi ja Idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. „Lähiajal tuleb Euroopa Liidul keskenduda positiivsetele arengutele Idapartnerluse riikides ja Lääne-Balkanil, sealhulgas on väga oluline koostöö Türgiga,” lausus Paet. Ta lisas, et ELi globaalse mõjukuse ja konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline liidu naaberriikide stabiilne areng, seda ka majanduslangusest väljatulekul.

Idapartnerlusest sai Euroopa Liidu ametlik poliitika 2009. aasta kevadel. Eesti välisministri sõnul on Idapartnerite praktiliseks abistamiseks kavas Tallinnasse rajada Idapartnerluse koolituskeskus. „Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba aprillis,“ lisas ta.

12.-14. märtsini Saariselkäs toimuval kohtumisel osalevad Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel peale välisminister Urmas Paeti Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos, Itaalia välisminister Franco Frattini, Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, Rootsi välisminister Carl Bildt ja Türgi välisminister Ahmet Davutoglu.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



Moskvas toimusid Eesti ja Venemaa vahelised Euroopa-teemalised konsultatsioonid

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid. Konsultatsioone juhtis Eesti poolt välisministeeriumi poliitikadirektor Clyde Kull ja Venemaa poolt Vene Föderatsiooni välisministeeriumi Euroopa Koostööosakonna peadirektor Vladimir Voronkov.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on regulaarne arvamusvahetus Venemaaga nii Euroopa kui laiema rahvusvahelise koostöö teemadel oluline ja vajalik.

Rääkides Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) seonduvatest arengutest, on Eesti rahul sellega, et nn Korfu protsess, mille raames arutatakse Venemaa ettepanekuid Euroopa julgeoleku osas, toimub just OSCE raames ning tugevdab seega OSCE rolli julgeolekufoorumina. Jätkuvalt nõuab erilist tähelepanu Gruusia territoriaalse terviklikkuse küsimus ja OSCE esinduse ning vaatlusmissioonide taastamine Gruusias. Eesti toetab Kasahstani püüdlusi OSCE eesistujana 2010. aastal.

Konsultatsioonidel räägiti ka koostööst Euroopa Nõukogus (EN). On oluline, et Šveitsi eesistumise prioriteedid keskenduvad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kindlustamisele. Eesti tervitas EN Inimõiguste konventsiooni 14. protokolli ratifitseerimist Venemaa poolt.

Samuti arutati koostööd NATO-Vene Nõukogus (NRC) ja kõne alla tuli ka aprillis toimuv NATO välisministrite kohtumine Tallinnas.

Rääkides Euroopa Liidu ja Venemaa koostööst keskenduti EL-Venemaa moderniseerimispartnerlusele, EL-Venemaa uue lepingu läbirääkimistele, Venemaa ühinemisele WTOga, EL-Venemaa viisadialoogile ja koostööle kriisihalduse alal.

Regionaalsest koostööst rääkides käsitleti EL ja Venemaa koostööd Põhjamõõtme raames ja arutati piiriülese koostöö üle. Nenditi, et Euroopa Naabruse ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) piiriülese koostöö programmide rahastamislepingute allkirjastamine Venemaaga EL-Venemaa tippkohtumisel Stockholmis 2009. aasta novembris on oluline samm regioonidevahelise koostöö edendamisel.

Allikas:

Välisministeerium



Jaak Aaviksoo: Venemaa sõnad kõmisevad

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

“Esialgu on see retoorika – kõmisevad sõnad. Vaatame, mis hakkab praktikas juhtuma ja ega see üllatusena kellelegi ei tule, et niisuguse retoorikaga sealt poolt esinetakse. Me võtame seda asja rahulikult,” sõnas minister Päevaleht Online`ile.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 14. veebruaril: Väärtusi järgides tuleb ellu ka jääda

Tänases “Välismäärajas” olu luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” oli luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Välisminister tegi saates lühiülevaate kõnes puudutatud teemadest ning saatekülalised arutlesid eeloleva aasta ootustest Eesti välispoliitikale.

2010. aasta välispoliitiliste eesmärkidena nähti eelkõige liitumist eurotsooni ja OECD-ga, EL-i infotehnoloogia agentuuri võimalik loomist Eestisse ja EL-i idapartnerluses kaasa töötamine. Erilist tähelepanu pälvis ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis on Eestile esimene võimalus oma välispoliitilisi väärtusi NATO juhtdokumenti kirjutada.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisminister Urmas Paet, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

14. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti saadab Afganistani kaks politseieksperti

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Minister Paet vastas, et selles suunas peaks minema. «Kui me vaatame tsiviilpanustamise poolt, siis meil on kavas saata lähikuudel kaks politseieksperti lisaks politsei väljaõppemissiooni. Mis puudutab sõjaväe tegevust seal, siis jah, üks võimalikke arenguid ka meie sõjalises panuses Afganistanis on just nimelt võimalike väljaõpetajate ehk väljaõpetajate väljaõpetajate saatmine,» rääkis Paet.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet: NATO senised põhimõtted peavad püsima

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine, ütles välisminister täna Riigikogus.

Välisminister Urmas Paet toonitas tänases välispoliitika aastaettekandes Riigikogus, et Eesti osaleb aktiivselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ märkis Paet Riigikogus.

Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet. „Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.

Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.

Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet. „Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister Riigikogus.

Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.

Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest. „Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ toonitas välisminister Riigikogus. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.

Loe ministri ettekannet Välisministeeriumi kodulehel!


Allikas:

Välisministeerium



Rahvusvahelist julgeolekut määravate küsimuste ring on järjest laiem

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Ka alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen toonitas Münchenis esinedes, et NATO-l on olemas sõjalised võimed ja solidaarsus liikmesriikide kaitseks.

Konverentsil räägiti lisaks NATO arengule ja uue strateegilise kontseptsiooni lähtepunktidele ka tegevusest Afganistanis, arengutest Lähis-Idas ning relvastuskontrolli küsimustest.

Välisminister Paeti sõnul oli konverentsil olulisel kohal ka NATO ja liitlaste koostöö Afganistanis. Konverentsil tõdeti, et Afganistani operatsioon on suur väljakutse: edu on saavutatav, kuid ainult koostöös afgaani rahvaga. „Tulevased aastad on Afganistani operatsiooni edu kontekstis otsustavad, ka Eesti jätkab oma osalust Afganistanis. Jätkame oma panustamist – nii sõjalist, tsiviilset kui arenguabialast,“ ütles välisminister Urmas Paet.

Selleaastase Müncheni konverentsi päevakorda tõusid ka Venemaa ettepanekud uuest Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Kõlama jäi seisukoht, et Euroopal on oma julgeoleku tagamiseks olemas vajalikud struktuurid ja mehhanismid, neid tuleb lihtsalt paremini kasutada ja kokkulepitud põhimõtetest kinni pidada. „Tänapäeval on julgeolek laiem kui vaid sõjalis-poliitilised või sõjalised küsimused. Oluline osa on ka inimõigustel ja nende kaitsel,“ rõhutas Eesti välisminister Paet.

Laupäeval toimunud kahepoolsel kohtumisel kaitseminister Aaviksoo ja tema Ühendkuningriigi kolleegi Bob Ainsworthi vahel räägiti koostööst Afganistanis, Eesti strateegilise õhuturbe plaanidest ja pikemalt NATO eelarveküsimustest. Aaviksoo rõhutas, et NATO eelarve kujunemine peab põhinema nii sõjalisel nõuandel kui ohuhinnangutel.

“Solidaarsus liikmesriikide vahel on seda suurem, mida võrdelisem on panus eelarvetesse liikmete poolt ja mida võrdväärsemalt kantakse missioonikoormat,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Lisainfot konverentsi ametlikult kodulehelt: http://www.securityconference.de/index.php?&L=1

Allikas:

Kaitseministeerium



Välisminister Paet: Afganistan peab jõudma julgeolekuvastutuse ülevõtmise alustamiseni

Paeti sõnul on riigi julgeoleku eest vastutamise üleandmine kohalikele võimudele oluline samm Afganistani riigi ülesehitusel. „Samuti tuleb saavutada kokkulepped, kui ulatuslikke Afganistani julgeolekujõude on rahvusvaheline kogukond võimeline toetama ja rahastama,“ lisas ta.

Välisminister Urmas Paet ütles Londonis rahvusvahelisel Afganistani konverentsil, et lähikuudel tuleb luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele.

Foto: Suurbritannia Välisministeerium
Foto: Suurbritannia Välisministeerium

Paeti sõnul on riigi julgeoleku eest vastutamise üleandmine kohalikele võimudele oluline samm Afganistani riigi ülesehitusel. „Samuti tuleb saavutada kokkulepped, kui ulatuslikke Afganistani julgeolekujõude on rahvusvaheline kogukond võimeline toetama ja rahastama,“ lisas ta.

Paet kinnitas Londoni konverentsil, et Eesti jätkab Afganistani panustamist. „Eesti põhimõte on, et oleme Afganistanis kohal nii kaua kui vaja, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik,“ kinnitas välisminister.

Välisministri sõnul kavatseb Eesti panustada ka Afganistani integratsiooni fondi (Peace and Integration Trust Fund). „Afganistani lähiaja ülesanne on alustada ühiskonnasisest leppimisprotsessi. President Karzai sõnul on selles oodatud osalema kõik, kes austavad Afganistani põhiseadust ja pole seotud terroriorganisatsioonidega,“ ütles Paet.

Eesti välisministri sõnul on väga oluline ka Afganistani naaberriikide senisest suurem kaasamine Afganistani ülesehitusse.

Välisministrite tasemel peetavast Londoni konverentsist võtsid osa kõik 44 Afganistani rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (International Security Assistance Rorce, ISAF) panustavat riiki, Afganistani lähinaabrid, ÜRO, Euroopa Liit ja Maailmapank.

Välisminister Paetil on konverentsi raames kavas veel kohtumised Jordaania, Austraalia ja Türkmenistani välisministriga.

Allikas:

Välisministeerium



Eestisse tuleb visiidile Gruusia president Mihheil Saakašvili

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.

20.-21. jaanuaril viibib Eestis töövisiidil Gruusia president Mihheil Saakašvili koos abikaasa Sandra Elisabeth Roelofsiga. Tegemist on Gruusia presidendi esimese visiidiga Eestisse pärast augustisõda.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumistel räägitakse üldisest olukorrast Gruusias, Eesti-Gruusia koostööst ning Gruusia majanduse arengust ja reformitegevusest nii NATO kui ka Euroopa Liidu kontekstis.

Gruusia president külastab visiidi raames ka IT Demokeskust ning annab välisministeeriumis loengu.

Gruusia presidenti saadavad visiidil kultuuriminister Nikoloz Rurua, põllumajandusaseminister Bakur Kvezereli ja asevälisminister Nino Kalandadze.

Allikas:

Välisministeerium



Eestil on kindel nägemus NATO uuest kontseptsioonist

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kallal töötab praegu 12-st eksperdist koosnev niinimetatud tarkade meeste kogu, keda juhib endine USA välisminister Madeleine Allbright, vahendas “Välisilm”.

Oma esindajaga on selles kogus alliansi 28-st liikmest esindatud vaid 11 suuremat, pluss kolm Balti riiki, kes kõik loodavad seal oma huvide kaitsel Läti diplomaadi Aivis Roinise peale. Roinis on varem täitnud suursaadiku ülesandeid nii USA-s kui NATO juures.

Loe edasi ERR- Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-10-19_valisilm_esimene_lugu.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Paet avaldas toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus täna toimusid NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia välisministrite komisjoni kohtumised, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

NATO välisministrid rõhutasid Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud ja Strasbourg/Kehli tippkohtumisel üle kinnitatud otsuseid Ukraina ja Gruusia tulevase NATO-liikmelisuse osas ning julgustasid Kiievit ja Thbilisit reforme jätkama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Paet: vajame Euroopa Liidu ühtsemat tegutsemist Afganistanis

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis.

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis. „See strateegia näitab, et Euroopa Liit püüdleb parema koordineerimise ning oma tegevuse suurema ühtlustamise poole,“ ütles välisminister Paet.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

 

Välisminister Paeti hinnangul märgib Afganistani ja Pakistani tegevuskava uut sammu Euroopa Liidu ühises välispoliitikas, sisaldades konkreetseid eesmärke ning ühiseid tegevussuundi sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriiklus, haldussuutlikkus, majandus ja inimõigused. „Kriitilise tähtsusega valdkonnaks on afgaanide administratiivse võimekuse tõstmine,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa Liit koostöös teiste rahvusvaheliste panustajatega peab leidma lahenduse, kuidas tõsta Afganistani haldussuutlikkust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on äärmiselt vajalik Euroopa Liidu toetus Afganistani ja Pakistani vaheliste majandus- ja kaubandussuhete elavdamisel ning piirikontrolli küsimustes. „Oluline on nii Pakistani ja Afganistani kui ka ELi ja NATO vaheline tõhus koostöö ning jätkuv toetus ÜRO missioonile Afganistanis (UNAMAle), kuna Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus ning sellest lähtuv julgeolekukord on omavahel tihedalt seotud,“ tõdes Paet. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel koosneb Afganistani ja Pakistani uus strateegia kolmest suuremast valdkonnast. Tegevuskava esimene osa käsitleb regionaalset koostööd, koordinatsiooni ning transatlantilisi suhteid, teine osa käsitleb Euroopa Liidu tegevust Afganistanis ning kolmas osa arenguid Pakistanis.

Rääkides olukorrast Afganistanis, avaldasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid kahetsust, et Afganistani presidendivalimiste esimeses voorus esines pettust. Euroopa Liidu välisministrid avaldasid lootust, et afgaanid väldivad presidendivalimiste teises voorus seniseid vigu ning korraldavad 7. novembril usaldusväärsed ning turvalised valimised. „Pärast presidendivalimiste teise vooru edukat lõpuleviimist peab Afganistani uus valitsus hakkama kiiresti ellu viima valimiskampaanias lubatut ning riik peab võtma märksa suurema vastutuse juba aastaid kestvate probleemide lahendamisel,“ märkis välisminister Paet.

Euroopa Liidu välisministrid arutlesid Moldova sisepoliitilise ja majandusliku olukorra ning võimaliku lisafinantsabi andmise üle. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Euroopa huviks, et Moldova tuleks välja kriitilisest finants-majanduslikust olukorrast ja suudaks tagada riigi stabiilse arengu ning jätkaks vajalike reformide läbiviimist. Eesistuja välisminister Carl Bildt andis ülevaate Euroopa Liidu Troika visiidist Moldovasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liidu suhted Moldovaga intensiivistumas ning Euroopa Liit on valmis alustama läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Moldova raamlepingu üle.

Välisministrite nõukogu arutas ka olukorda Sri Lankas seoses sõjalise konflikti järgse keerulise humanitaarolukorraga ning võttis vastu järeldused, mille põhirõhk on suunatud sisepõgenike olukorrale kinnistes Sri Lanka sõjaväe kontrolli all olevates laagrites.

Allikas:

Välisministeerium



Läänemaal toimusid kõrgemad riigikaitse kursused

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kuue päeva jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 900 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

XXI kursused avas kõnega Vabariigi President, kes julgustas kursuslasi kinnitades, et ei näe Eesti turvalisusele hetkel otseseid ohte: „Ma võin julgelt öelda, et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust. Mõelgem kas või sellele, kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud. Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud, et sügisel 2009 on Eesti NATO liige, kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul, või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol, siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks.“

Kursuslastele Euroopa julgeolekuolukorrast kõnelenud välisminister Urmas Paet toonitas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel on märkimisväärne roll Euroopa julgeolekuküsimuste jaoks. Samuti nimetas ta äärmiselt oluliseks tihedat EL-i ja NATO vahelist koostööd.

“NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine peab tugevdama allianssi ühtsust, tagama NATO aluspõhimõtete kinnitamise ning andma samas lähenemise ka uutele ohtudele nagu energiajulgeolek ja küberkaitse,” ütles Paet. “Uus kontseptsioon peab lähtuma kollektiivkaitse põhimõttest ja olema NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendus,” toonitas Paet.

Allikad:

BNS

Kaitseministeerium

Vabariigi Presidenti kantselei



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised