Briti valimised: kes siis võitsid ja kes kaotasid?

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Foto: SDE
Foto: SDE

Jörgen Siil, SDE välissekretär

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Valimistulemused

Kuigi David Cameroni konservatiivid võitsid valimised, ei saanud nad enamust. Tööpartei (leiboristid) küll kaotas neile, kuid vähem, kui arvati. Pikalt arvamusküsitlustes juhtinud konservatiivide jaoks oli nende tulemus pettumus, arvestades, et leiboristid olid võimul olnud 13 aastat järjest ja vahepeal ülimalt ebapopulaarsed. Vahetult enne valimis tehtud küsitlustes olid nad pidevalt 3. kohal.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Briti kaos

Teretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Edward LucasTeretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Seda kaost kirjeldada on samavõrd lihtne kuivõrd keeruline on teda õigustada. Tuhanded inimesed seisid mõttetult järjekordades, et anda oma hääl, kuid nad ei saanud seda teha, sest valimispunktid polnud piisavalt mehitatud, et valimissedeleid jagada.

See rikuks mainet riigil, kes alles õpib demokraatiat pärast totalitaarse võimu all oldud aastakümneid. Kui midagi sellist oleks juhtunud Afganistanis või Ukrainas, tuututaksid Briti valimisvaatlejad hukkamõistvalt. See on häbistav riigile, kellele meeldib mõelda endast kui parlamentaarse demokraatia musternäitest. Miski muu ei saaks paremini kokku võtta leiboristide loodud ülemakstud, alakoormatud ning kodanikele kättesaamatut avalikku sektorit kui kasutu valimisametnik Sheffieldis, kes ütles: „Ma ei süüdista kedagi.” Ta ei suutnud mõista: meie süüdistasime teda.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 2. mail: “Miks Gordon Brown inimestele ei meeldi?”

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Arutleti suuremate parteide, leiboristide, konservatiivide ja liberaademokraatide ja nende liidrite üle. Leiti, et leiboristide ja konservatiivide populaarsus rahva silmis on omavahel tihedalt seotud ja võib olla intriigide allikaks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid Riigikogu liige Sven Mikser ja Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

2. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 14. märtsil: Usulistel konfliktidel puudub ratsionaalne alus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja selle tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja tema tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?

Räägiti hiljutistest parlamendivalimistest, riigisisesest võimuvõitlusest erinevate usulahkude vahel ja riigi suhetest naabritega.

Lisaks oli kõne all nelja saksa politoloogi ettepanek Venemaa võtmiseks NATO-sse. Nenditi, et Venemaale ei mõju NATO-sse kuulumise perspektiiv arvatavasti eriti demokratiseerivalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

14. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Iraagis peeti parlamendivalimisi

Ligi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Valimisplakatid Bagdadi tänavatelLigi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Jaoskondade avamise ajal kärgatas pealinnas Bagdadis mitu plahvatust, milles hukkus vähemalt 24 inimest. Mürsud ja pommid lõhkesid ka mujal Iraagis, paljudes piirkondades toimus jaoskondade lähedal tulistamisi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valimistepäeva terroriakte seostatakse Al-Qaedaga koostööd tegevate sunni mässulistega, kes on tõotanud valimised nurjata ning andnud inimestele käsu hääletamisest eemale hoida.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-07_iraak.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Iraagis käidi ähvardustele vaatamata julgelt valimas

Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles IRaagis viibiv rindeoperaator Ivar Heinmaa.

Foto: ERR
Foto: ERR

Iraagi pealinnas Bagdadis viibiva operaatori Ivar Heinmaa sõnul käisid kohalikud Al-Qaeda ähvardusi kartmata aktiivselt valimas ega lasknud end häirida ka korduvatest läbiotsimistest.

“Täna on vaba päev ja linn on väga rahulik. Autosid on vähe näha. Eile oli näiteks keelatud ka linnaosade vahel autodega liikumine. Tänavad olid tühjad, inimesed tulid jala oma valimisjaoskondadesse valima. Liiklus tehti lahti alles pärastlõunal.

Praegu võtavad inimesed salaja plakateid maha, sest ametlikku käsku selleks pole veel tulnud. Inimesed kisuvad neid maha ja teevad neist endale kas päikesesirme, telke või muud sellist. Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles Heinmaa.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Afganistan otsustas parlamendivalimised edasi lükata

Afganistani sõltumatu valimiskomisjon otsustas maikuusse kavandatud parlamendivalimised edasi lükata, uueks valimistepäevaks on plaanitud 18. september.

Afganistani sõltumatu valimiskomisjon otsustas maikuusse kavandatud parlamendivalimised edasi lükata, uueks valimistepäevaks on plaanitud 18. september.

Foto: NATO
Foto: NATO

Mullused presidendivalimised tõid ilmsiks mitmeid pettusi, seetõttu on lääneriigid soovinud, et Afganistani võimud viiksid enne parlamendivalimisi läbi reformid, mis aitaksid valmispettusi vältida, vahendasid ERRi raadiouudised.

“Arvati, et peaks olema ka vajalik sõltumatu valimiskomisjoni koosseisu muutmine. Kuigi see informatsioon, mis minul Kabulist on, näitab, et valmiskomisjoni esimees on president Karzai poolt tõenäoliselt siiski paika jäetud ja võib-olla see pole kõige parem sõnum,” ütles Eesti suursaadik Afganistanis Harri Tiido.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-24_AK_afganistan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised