President Ilves avas küberkonverentsi

President Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

Foto: CCDCOEPresident Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

President Ilvese sõnul on tänaseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu „Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga.”

Ent president Ilvese hinnangul puudub meil kontseptsioon, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada; me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub reageerimisdoktriin, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega, s.t küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.

„See tähendab, et enne kui saame rääkida küberkaitse ja kübersõja riist- ja tarkvaralisest poolest, peame jõudma kontseptuaalse konsensuseni.”

Arvutiseerimisest ja internetiseerimisest rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur, elektrivõrk ning transpordi- ja mobiiltelefonivõrgud on nii läbipõimunud ja Internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav. „Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene – vajame ka selle kaitsmisel riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest,” rõhutas president Ilves.

Küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39-st riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ja teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway. Küberkonverents ühendab kaks kõrgetasemelist CCD COE poolt 2009. aastal läbiviidud üritust: juunis toimunud kübersõja konverentsi ja septembris toimunud õigus- ja poliitikakonverentsi. Konverents lõpeb reedel, 18. juunil 2010.

Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missiooniks on suurendada NATO, NATO liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond



Ilves: Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

President Ilves ütles intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et vastuvõtt oli Venemaal sõbralik. “Ma usun, et see on üks samm edasi,” märkis Eesti riigipea.

Rääkides Eesti presidendi võimalikest tulevastest visiitidest idanaabri juurde, ütles riigipea, et kui ta saab kutse ja on põhjust minna, siis ta läheb Venemaale. “Sõltub täiesti sellest, milline on kliima. Praegu tundub mulle, et kliima on soojenemas.”

Loe edasi ERR Uudistest!

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-09_ilves.wmv

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: mõelgem täna kõigile Teise maailmasõja ohvritele

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel.

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel:

”Täna tähistame Euroopas Teise maailmasõja lõppu. Me mälestame kõiki Teise maailmasõja ohvreid. Kõiki meie kaasmaalasi, kes ei tulnud tagasi sellest kohutavast sõjast.

Totalitaarsete režiimide ambitsioonidest ning Hitleri-Stalini sobingust puhkenud Teine maailmasõda sai võimalikuks just tänu totalitaarsete režiimide jultumusele ning demokraatlike riikide suutmatusele peatada neid ideoloogiaid ja riike.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et moraal ja eetika on jagamatud väärtused ka rahvusvahelises suhtlemises ning nende eiramise puhul ei tohi pilku kõrvale pöörata.

Kui me seda teeksime, siis võidaksime küll ehk ühe muretu õhtupooliku, kuid mitte rahulikku homset päeva.

Ülemöödunud sajandist pärit geopoliitiline mõtlemine, kus julgeoleku pidi tagama mitte võrdne partnerlus, vaid regionaalne domineerimine, ei taga turvalist maailma.

Natsi-Saksamaa kui ühe totalitaarse režiimi purustamine tõi kaasa uue Euroopa sünni. Sellise Euroopa, kus eilsed vastased leppisid ja andestasid üksteisele ning koondusid hiljem liitu, mida me täna tunneme maailma ühe mõjukama ühenduse, Euroopa Liidu nime all.

Sellist Euroopat sai rajada vaid moraalsetele põhimõtetele ja vabadusele, sest just nimelt põhimõtete eiramine ja vabaduse puudumine olid kaasa toonud Teise maailmasõja puhkemise.

Eesti jaoks ei tähendanud maikuu algus 1945. aastal vabaduse ja rahu saabumist.

Meie ning paljud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid suruti pikkadeks aastakümneteks raudse eesriide taha, tagasi okupatsiooni haardesse.

Meie riigi lipp kerkis sõja järel üleilmse julgeoleku hoidmiseks loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteri ees alles poole sajandi pärast. Võõrväed lahkusid Eestist veelgi hiljem, 31. augustil 1994. aastal. Siis, kui piltlikult öelda, oli ka Teine maailmasõda Eesti jaoks lõplikult lõppenud.

Eesti kaotused selles sõjas olid määratult suured. Olles ise mitte sõdiv pool, vaid sõja käigus okupeeritud riik, kaotasime me Teises maailmasõjas oma iseseisvuse ja viiendiku oma rahvastikust.

Selle valusa mineviku ületamiseks on vajalik leppimine. Et me suudame austada kõigi selle sõja ohvrite mälestust. Sest Teise maailmasõja hind oli paljudele rahvastele väga ränk.

Aga, rõhutan ma, me ei tohi unustada Eestile osaks saanud ülekohut ja leppida nendega, kes panid sõja ajal toime kuritegusid oma ja teiste rahvaste vastu. Samuti ei saa keegi meilt oodata leppimist inimvaenulike ideoloogiatega ja režiimidega, mis Teise maailmasõja valla päästsid.

Paljud eestlased ei saanud Teises maailmasõjas valida poolt. Eesti enda alla painutanud võõrad võimud sundisid meie mehi sõdima võõras mundris. Mul on väga kahju, et Eesti toonane valitsus ja poliitikud ei andnud võimalust meie sõjameestele võidelda oma rahva vabaduse eest oma mundris. See oli ränk viga, mida ei tohi enam korrata.

Täna langetan ma pea mälestamaks neid kaasmaalasi, kes Teise maailmasõja ajal ühinesid võitlusesse ja uskusid võimalusse taastada Eesti Vabariik. Nüüd teame, et see võitlus jäi tollases maailmas piisava mõistmise ja poolehoiuta. Kuid meie meestele andis – selles lootusetus olukorras – vapruse ja kindluse usk oma riiki.

Ma tänan teid teie vapruse ja usu eest.

Nüüd teame sedagi, et toonane lootusetus oli lõpeks vaid näiv, sest me oleme riigina säilinud ja ükski võõrvõim ei ole Eesti pinnal suutnud tegelikult võita.

Mõelgem täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpupäeval, kõigile Eestist pärit sõja ja okupatsioonide ohvritele, kes puhkavad Saksamaa ja Venemaa sõjakalmudes, Tartumaal, Siberi tundras, Kuramaal, Narva ja Tallinna vahel, Läänemere põhjas ning veel paljudes kodustes või võõrastes paikades.

Eesti Vabariik on neile ülim mälestusmärk, mida me eales püstitada saaksime. Eesti Vabariik kui vaba riik, meie tegude ja tahte looming. Oma kibedast minevikust peame kaasa tooma järelduse, et meil on kohustus tulevase Eesti vastu.

Langetan pea kõigi Teise maailmasõja ohvrite ees.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Eesti riigipea Soome presidendile: me oleme hõimuvelled, head naabrid

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt,” ütles president Ilves Soome presidendile.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt. Nii võime täna alanud president Haloneni riigivisiiti Eestisse võrrelda oma tihedate ja justkui iseenesestmõistetavate suhete pidupäevana, mil tõuseme argipäevast kõrgemale ning olevat eriliselt väärtustame,” ütles president Ilves, kes koos Evelin Ilvesega võõrustas kahepäevasele riigivisiidile saabunud Soome riigipead Tarja Haloneni ja tema abikaasat Pentti Arajärvit.

Soome on kujunenud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks ning on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, meenutas president Ilves, lisades: “Meie tiheda majandusliku seotuse tõttu tunneme samamoodi ka praeguse majanduskriisi mõjusid ja mõlemad riigid on pidanud tegema hädavajalikke otsuseid oma eelarve osas.”

Soome riigipea avaldas lootust, et Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ja ühineb järgmise aasta 1. jaanuaril euroalaga.

President Ilves huvitus Soome kui finantsiliselt vastutustundliku riigi arvamusest viimaste arengute kohta eurotsoonis ja Kreekaga seotud sündmustest. Riigipead nentisid, et kuigi Kreeka aitamine on keeruline ja raske paljudele riikidele, on see ometi möödapääsmatu, et vältida probleemide levimist eurotsoonis laiemalt.

“Kreeka finantskriis näitab, et tugev euroala ja stabiilne euro vajavad liikmesmaade vastutustundlikku rahanduspoliitikat, läbipaistvust ja korruptsiooni mõjusat ohjeldamist,” ütles Eesti riigipea.

Soome esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel 11 riigis, neljandat aastat toimub kahe maa diplomaatide vahetusprogramm, ning kogemustevahetusele ja ühisprojektidele tuginev Eesti-Soome humanitaar- ja arengukoostöö hõlmab Euroopa Liidu mitmeid idanaabreid. Samuti on meie kaitsealane partnerlus tihe ja mitmekülgne – alates eestlaste õpingutest Soome sõjakoolides kuni kahe riigi ühishanke lepinguni 3D keskmaa õhuseireradarite ostmiseks. Sellele lisandub koostöö sise- ja justiitsasjades, Soome lahe kasvava laevaliiklusega seonduvate riskide ärahoidmisel ning hariduse-, teaduse-, innovatsiooni-, infotehnoloogia- ja kultuuri-alane tihe läbikäimine.

Eesti ja Soome riigipead rääkisid Läänemere strateegiast kui Euroopa Liidu ametlikust makro-regionaalsest strateegiast.

President Ilves rõhutas, et praeguses Läänemere strateegia rakendusfaasis on ülimalt tähtis Euroopa Liidu Läänemere-äärsete riikide juhtiv osa erinevate valdkondade nö vedamisel, kuid säilima peab ka Euroopa Komisjoni juhtroll.

“Eestile on tähtis siseturu valdkonna tulevik, sealhulgas digitaalne siseturg,” ütles president Ilves. “Meile on oluline, et lisaks neljale põhivabadusele toimiks ka “e-vabadus”, pean silmas e-teenuste vabadust, mis annaks meile võimaluse kasutada näiteks digiallkirja ja e-autentimist lõpptulemusena kogu Euroopa Liidus.”

Soome riigipea kordas oma maa toetust Eestisse Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamiseks.

Presidendid Ilves ja Halonen avaldasid lootust, et Euroopa Liidu välisteenistus luuakse võimalikult kiiresti. “Otsuse venimine on kahjulik kõigile, kes soovivad tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat,” lausus president Ilves.

Euroopa Liidu laienemisest kõneldes pidasid presidendid Ilves ja Halonen oluliseks, et ühenduse mitmes riigis märgatav laienemisväsimus pöörata tagasi laienemisusuks.

“Euroopa Liidu praegused naabrid, kes teevad tõsist kodutööd ühendusega liitumiseks ning süvendavad oma riikides demokraatiat, majandusreforme, läbipaistvust ja kodanikuühiskonda, peavad olema kindlad, et me näeme ja hindame nende pingutusi,” ütles president Ilves. “See on Euroopa Liidu vastutus nii iseenda, oma naabrite kui ka Euroopa ees. Mitmel puhul tuleb üle olla minevikulisest vastuoludest ja pidada tähtsamaks ettepoole vaatamist, tuleviku mõistmist.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



President Ilves: käesolev aasta on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt otsustava tähtsusega

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

“Käesolev aasta ja sealhulgas teie pooleaastane missiooniperiood on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt üsnagi otsustava tähtsusega,” ütles president Ilves ESTCOY-10 ja NSE-9 liikmetele peetud kõnes. “Teatavasti suurendasid Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased märgatavalt oma sõdurite arvu

missioonipiirkonnas. See tekitab teatud lootust, et edu on saavutatav. Väikeseid märke edust juba ka on, kuid praeguses faasis on see kõik ikkagi väga habras. Seda tähtsam on ka teie missioon järgmise poole aasta jooksul,” sõnas Ilves.

President märkis ühtlasi, et koos sõjalise panuse suurendamisega peab kasvama ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

Eesti riigipea nentis, et möödunud nädalal, kui Tallinna kogunesid NATO liikmesriikide välisministrid, räägiti palju alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ning selle tuginemisest kollektiivsele kaitsele ja kollektiivsele heidutusele.

“NATO kollektiivne kaitse 21. sajandil ei tähenda sama, mida külma sõja ajal näiteks 40 aastat tagasi, kui Euroopa oli raudse eesriidega jagatud kaheks,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Kollektiivne kaitse, õigem oleks siin öelda NATO territoriaalkaitse, tähendab praegu oma kodanike ja riikide kaitsmist kaugemal kui

ainult NATO riikide territooriumil. Näiteks Afganistanis, kust on lähtunud terrorirünnakud tuhandete kilomeetrite taha ja kus on jätkuvalt pinnast ohtliku äärmusluse edasitungiks. Ka Pakistani, kes on teatavasti tuumariik,” lisas Ilves.

President soovis kõikidele jalaväekompanii ESTCOY-10 ja toetusüksuse NSE-9 liikmetele jõudu ja sõduriõnne ning nende lähedastele kannatlikkust.

“Teie missioon Afganistanis on ohtlik. Aga seda teate te isegi. Ent tahan, et sama hästi teaksite ka seda: teie missioon Afganistanis on möödapääsmatu mitte ainult Eestile ja NATO-le, vaid kõigile neile, kes on huvitatud maailma stabiilsusest ja heaolust,” rõhutas president Ilves.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Ilves Clintonile: NATO sekkus Afganistani, et sealt lahkuda

NATO uus strateegiline kontseptsioon, Afganistan, Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas, suhted Venemaaga ja Iraani tuumaambitsioonid – need olid peamised teemad president Toomas Hendrik Ilvese tänasel kohtumisel Ühendriikide välisministri Hillary Rodham Clinton’iga.

Foto: Presidendi Kantselei
Foto: Presidendi Kantselei

NATO uus strateegiline kontseptsioon, Afganistan, Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas, suhted Venemaaga ja Iraani tuumaambitsioonid – need olid peamised teemad president Toomas Hendrik Ilvese tänasel kohtumisel Ühendriikide välisministri Hillary Rodham Clinton’iga.

 

President Ilves rõhutas, et NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis kahtlemata saab toetuma kollektiivsele heidutusele ja kollektiivsele kaitsele, kujuneb ainult siis alliansi tegevusjuhiseks, kuid selle on juba eelnevalt omaks võtnud NATO kõik liikmesriigid.

“See tähendab väga tihedat konsulteerimist omavahel ja pika aja jooksul ning välistatud on nn viimase hetke kokkulepped ja kompromissid, mis kedagi ei rahulda,” ütles president Ilves.

Samas tõdes Eesti riigipea, et territoriaalkaitse NATO kontekstis tähendab seda, et oma kodanike ja oma riikide kaitse võib alata kaugemalt, mille üheks näiteks on Afganistani operatsioon.

Ühendriikide välisminister Hillary Clinton tunnustas Eestit küberkaitse teema tõstatamise ja sellega pühendunult tegelemise eest, mille tulemuseks on Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskus.

“Aga see, et on uued ja kaugemalt lähtuvad ohud, ei tähenda nagu kõik vanad ohud oleksid kadunud,” lisas president Ilves.

Kõneldes Afganistanist, pidas Eesti riigipea oluliseks, et koos sõjalise panuse suurendamisega kasvaks ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

“Ainult nii – riiki sõna otseses mõttes ehitades – on võimalik saavutada olukord, kus Afganistani võimud suudavad ise olukorra üle valitsema hakata,” sõnas president Ilves. “NATO sekkumist iseloomustab üks kindel tunnus: alliansi kohalemineku eesmärk on lahkumine.”

Rääkides Ameerika Ühendriikide kohalolekust Euroopas, nentis Eesti riigipea, et kuigi probleemide lahendajana tuntud USA-le võivad Euroopa probleemid tunduda lahendatutena, tuleb meil leida uusi tõmbepunkte oluliste liitlaste Atlandi-üleseks ühtesidumiseks.

“Nii nagu NATO vajab nüüd kaasajale enam vastavat juhtimisskeemi, vajavad ka Euroopa ja Ameerika Ühendriigid uut alust oma suhetele, kus paljud külmast sõjast pärit probleemid on raudse eesriide langemise järel edukalt lahendatud,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nimetas positiivseks, et USA-l õnnestus Venemaa tuua tagasi konstruktiivsemasse dialoogi, mille kinnituseks on hiljuti Prahas allkirjastatud START-leping.

“Loodan, et pragmaatiline, praktiline koostöö jätkub nii NATO ja Venemaa kui ka alliansi liikmete ja Venemaa vahel,” ütles president Ilves.

Iraani tuumaprobleemi puhul pidas Eesti riigipea tähtsaks, et rahvusvaheline kogukond mõistaks ühtmoodi selgelt: tuumarelv Iraani-taolise riigi käes on ohuks meile kõigile.

“Väga oluline oleks ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani hukkamõistev ja sanktsioone kehtestav resolutsioon, mille järel tuleb saavutada, et Iraan jääb oma ambitsioonidega üksinda kõigi vastu,” ütles president Ilves.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Eesti riigipea kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendiga: USA, NATO ja Euroopa Liit on edukad siis, kui me tegutseme üheskoos

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

“Euroopa julgeolek oli probleem kuni külma sõja lõpuni, nüüd on see probleem NATO ja Euroopa Liidu laienemisega lahendatud, meil kõigil tuleb mõelda uutmoodi ja nii on Atlandi-üleste suhete tulevik uute probleemide ühises lahendamises,” ütles president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul Prahas toimunud Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama kohtumisel Euroopa 11 maa presidentide või valitsusjuhtidega.

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Sama kinnitas ka president Obama, öeldes, et NATO-s ei ole uusi või vanu liikmeid, on ainult liikmed, kes on võrdsete kohustustega ja võrdselt turvalised.

Eesti riigipea nimetas üheks olulisemaks kõikide ühispingutusi vajavaks küsimuseks edu saavutamist NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.

“See on alliansi usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse näitaja,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea tunnustas Ühendriikide administratsiooni, kes suutis pärast Venemaa-poolset vastasseisu ja eriti pärast 2008. aasta Gruusia sõda tuua Venemaa tagasi Läänega dialoogi juurde, mille üheks verstapostiks on eile Prahas allakirjutatud strateegilise tuumarelvastuse vähendamise uus kokkulepe.

President Obama kinnitas, et see leping ei vähenda ei Ühendriikide ega NATO tuumaheidutust, mis pole kaotanud oma tähendust alliansi liikmete julgeolekule.

Kaks tundi kestnud kohtumisel käsitleti ka rahvusvahelise terrorismiga võitlemise, energiajulgeoleku tugevdamise, Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamise ja Lääne-Balkani stabiilsuse probleeme.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Ilves kohtub Prahas Obamaga

President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

ilvesamari011009President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

President Toomas Hendrik Ilves osaleb 8. aprillil Prahas toimuval kohtumisel, millest võtavad osa üheksa Ida-Euroopa riigi – Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Leedu, Läti, Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia juhid ning Ühendriikide president, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu venekeelset uudisteportaali.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Video: President Ilves Brussels Forumil

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.
Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Foto: Brussels Forum
Foto: Brussels Forum

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.

Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Eesti riigipea osales paneelis „Atlandi-ülesed suhted multipolaarses maailmas“ koos Catherine Ashtoni, Euroopa Liidu kõrge esindajaga välisasjade ja julgeolekupoliitika alal; Ameerika Ühendriikide senaatori George Voinovichi ning Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu poliitika planeerimise direktori Anne-Marie Slaughteriga. Paneeli modereerib Washington Posti kolumnist David Ignatius.

Vaata videosalvestust http://www.gmfus.org/brusselsforum/2010/

Lae alla paneeli transkriptsioon (inglise keeles, peatselt ka eesti keeles).

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



President Ilves: küüditamist kui inimsusevastast kuritegu ei saa kunagi unustada

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto
Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

“Küüditamise süü inimsusevastase kuriteona ei aegu. Täpselt niisamuti ei aegu meie mälestus neist, kes kaotasid võõrsile viiduna kodu ja paljud ka elu,” ütles president Ilves.

“Eestis korraldatud 1941. ja 1949. aasta küüditamised näitasid okupantide hirmu inimeste vabadusiha ees ja samas näitasid ka okupatsioonirežiimi kuritegelikku olemust. Meie kohus on seda minevikku mäletada ja võimalikult põhjalikult uurida, et teaksime täpselt, miks ja kuidas see kõik toimus ning et mõistaksime selgelt, mida tähendab okupatsioon ja totalitaarne režiim.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



President Ilves: vajame tõhusamat ja nähtavamat Atlandi-ülest partnerlust

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikooli John Kennedy riigiteaduste teaduskonna korraldatud loengut juhtis professor Nicholas Burns, kes enne Harvardisse minekut töötas Ühendriikide asevälisministrina. 1990. aastate esimesel poolel, USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu kõrge ametnikuna, oli ta tihedalt seotud Eestist Vene vägede lahkumiseks peetud läbirääkimistega.

President Ilves nimetas Eestile nagu kõigile demokraatlikele riikidele ülioluliseks suhteid ja koostööd kolmnurgas Euroopa Liit, NATO, Ameerika Ühendriigid.

”Meil on ühised mured – kindlasti edu saavutamine Afganistani operatsioonil, Iraani tuumaprobleemi lahendamine ja tuumarelva leviku pidurdamine laiemalt, küberrünnakutele vastu hakkamine, energiajulgeolek, aga samuti majanduskriisi ületamine,” rääkis Eesti riigipea. ”Nende muredega toime tulemiseks vajame kindlat partnerlust Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tõhusamat ja nähtavamat, kui see on praegu.”

President Ilves pidas rõhutatult tähtsaks, et Atlandi-ülene side püsiks tugevana ka nüüd, mil NATO on laienenud 28 liikmesriigini ning USA kõigi Euroopa-liitlaste julgeolek on praegu kindlamal pinnal kui kunagi varem enam kui poole sajandi vältel.

”Ma saan öelda ka nii: Eesti julgeolek pole olnud kunagi nii kaitstud kui nüüd,” ütles Eesti riigipea.

Enne loengut kohtus president Ilves Harvardi Ülikoolis ja teiste Bostoni piirkonna ülikoolides õppivate Eesti tudengitega. Ta tunnustas üliõpilasi ettevõtelikkuse eest võõrsil õppida, nimetades seda heaks ja vajalikuks kogemuseks, kuid julgustas tudengeid õpingute lõpetamise järel Eestisse tagasi tulema ja kodus karjääri alustama.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



President Ilves: koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel peab olema oluliselt rohkem

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega. Kohtumisel osalesid ka diplomaadid Euroopa Liidu riikide saatkondadest ja USA kaitse- ja välisministeeriumi töötajad.

Seejärel esines Eesti riigipea Atlantic Council´is, kus on võõrustatud mitmete riikide presidente ja valitsusjuhte, loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

President Ilves rõhutas, et meie kõigi – nii Euroopa Liidu, NATO kui ka Ameerika Ühendriikide – huvides on edu Afganistani operatsioonil ja terrorismi ohjeldamisel laiemalt, energiajulgeoleku tugevdamine, Iraani tuumaprobleemi lahendamine, Balkani riikide ja Lõuna-Kaukasuse stabiilsusele ja edukusele pööramine, koordineeritud tegevus küberkuritegevusele vastu hakkamisel, aga samuti suhted järjest enam mõjukamaks muutuva Hiinaga.

Eesti osaleb siin paljude küsimuste lahendamises, ütles president Ilves, meenutades meie kaitseväelaste ja tsiviilekspertide teenistust Afganistanis, Eesti panust Balkanil ja Lõuna-Kaukasuses, aga ka NATO küberkaitsekeskuse tööd Tallinnas.

“Need on meie ühised väljakutsed,” ütles Eesti riigipea. “Kuid nendele peatähelepanu pöörates loodab Euroopa, et Ameerika Ühendriigid peavad jätkuvalt oluliseks Atlandi-üleseid suhteid, sest demokraatlikud riigid suudavad globaalsete probleemidega toime tulla vaid üheskoos, üksteist mõistes ja üksteist toetades.”

Tugevad Atlandi-ülesed suhted näitavad meie kõigi vastutustunnet maailma ees, nii nagu see oli näiteks 20. sajandi teisel poolel NSV Liidu ohule vastu seistes, sõnas president Ilves, lisades: “Just siis ilmnes Ameerika Ühendriikide välipoliitiline tugevus – lahendada rahvusvahelisi probleeme.”

Eesti riigipea pidas ka vajalikuks, et suuresti samu riike ühendavate NATO ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustaks koostöö, tihe koordineeritus.

“Koostööd peab olema oluliselt rohkem kui praegu,” toonitas ta.

President Ilvese kinnitusel usub Eesti kindlalt, et “tuleb jätkata Euroopa Liidu laienemist ja NATO avatud uste poliitikat, kuigi me saame aru, et see on keerulisem kui varem”.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Ilvese otsus Moskvasse minna on julge samm

Professor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

Marju LauristinProfessor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

-President Ilves otsustas sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Kas see oli õige otsus?

Ma arvan küll, et see oli õige otsus.

-Milline võib olla selle sammu mõju Eesti jaoks?

Eks näeme seda. Presiedent Ilves on väga kogenud välispoliitikas ja ta oskab sellest teha Eestile maksimaalselt kasuliku sammu.

-Kuidas see võib mõjutada Eesti kuvandit Venemaal ja mujal välismaal?

Ilmselt suudab president Ilves need mõjud ja sõnumid väga selgesti läbi mõtelda. Praegu pole tegelikult õige aeg hakata ennustama, et milline see sõnum olema saab, sest sõnum kujuneb teatavasti sündmuse käigus. Juba ainuüksi see, et ta on valmis Moskvasse minema, viitab sellele, et ta on piisavalt hästi ettevalmistunud ja asja tähenduse enda jaoks väga tõsiselt läbi mõelnud.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Presidendi Moskva-külastuse mõju saab hinnata alles pärast visiiti

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

President Toomas Hendrik Ilves teatas, et osaleb IIMS lõppu tähistavatel pidustustel Moskvas. Riigipea otsusele eelnes president Dmitri Medvedevi isiklik kutse, mille andis üle Venemaa suursaadik Eestis, seisis presidendi kantselei kodulehel.

Härra Urmas Paet, kas kiidate heaks president Ilvese otsuse osaleda üsna vastuolulistel pidustustel ja millise signaali saadab see otsus maailmale?

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja seda näitavad sammud ning head suhted naabritega. Presidendi Moskva-külastuse välispoliitilist mõju saab aga hinnata alles pärast külaskäiku.

Välisministrina toetan Presidendi otsust osaleda II MS lõppu tähistaval üritusel.

Allikas:

Eesti Päevaleht



President räägib Harvardis NATO-st

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Eesti riigipea kohtub transatlantilisi suhteid arendava mõjuka välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council’i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega ning esineb seejärel avaliku loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikoolis osaleb ja esineb president Ilves seminaril “Euroopa ja Atlandi-ülene julgeolek”, millest võtavad osa ka Harvardis õppivad Eesti üliõpilased.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Ilves: Eestist saab euro tulekul Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik

Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO, tõi president oma aastapäeva kõnes välja.

Hea Eesti rahvas,

kallid sõbrad.

Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

/…/Kui Eesti saab kümne kuu ja ühe nädala pärast Euroopa ühisraha liikmeks, siis muutume Põhja-Euroopa kõige integreeritumaks riigiks. Kordan, kõige integreeritumaks. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO.

/…/Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.

Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.

Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.

Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-24_aastapaev_ilvese_k6ne.wmv[/videofile]



President Ilves kohtus videosilla vahendusel Eesti kaitseväelastega Afganistanis

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

“Kui teie ei oleks seal, oleks meil kõigil ohtlikum elu,” kinnitas riigipea Eesti kaitseväelastele, lisades, et NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus.

“Eesti kaitseväelaste osalemine Afganistani missioonil on oluline kogu Eesti julgeolekule,” rõhutas president Ilves. “Seepärast tahangi teid tänada ja öelda, kui uhke ma teie üle olen.”

Riigipea pidas oluliseks, et Eesti sõduritel oleks kindel tagala, mis tähendab tugevaid sotsiaalseid tagatisi ja üldsuse toetust.

Wahidi patrullbaasist vestles president Ilvesega ESTCOY-9 ülem major Sergei Guselnikov, kelle sõnul on üksuse meeleolu normis, “kuigi me oleme sõjas ja meil on olnud kaotusi”.

Major Guselnikov teatas NATO suuroperatsiooni “Üheskoos” esimese etapi lõppemisest, mis on parandanud julgeolekuolukorda ja kohalike elanike suhtumist NATO üksustesse.

“Oma muredega saame ise hakkama,” kinnitas major Guselnikov. “Üleüldine mure on aga, kuidas Eestis hoolitsetakse meie haavatute eest.”

Videosillas osalenud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas vajadust tagada Eesti kaitseväelastele Afganistanis parim võimalik varustus ja relvastus.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



President teenetemärkide saajatele: Teie teod muudavad Eesti paremaks

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde, ütles President teenetemärkide üleandmisel.

Vabariigi Presidendi kõne teenetemärkide üleandmisel Eesti Pangas


Head teenetemärkide kavalerid ja teie lähedased.

Kallid sõbrad.

Mul on väga hea meel seista siin, oma kaasmaalaste ja meie sõprade keskel ning anda üle Eesti teenetemärgid, meie riigi tänu ja tunnustus.

Eesti tänab teenetemärkidega neid, kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö. Nii teaduses, ettevõtluses, hariduses, spordis ja kultuuris, ka riigiametites. Ning muidugi seal, kus on tõeliselt ohtlik – meie kaitseväe missioonil Afganistanis.

Eesti tänab inimesi, kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu.

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde. Et me saame hakkama. Ja tuleme toime.

Üks teie seast on hiljuti öelnud: teenetemärk on märk sellest, et tunnustatakse ka neid, kes teevad oma tööd suure südame ja hingega.

Täpselt nii. Just neid inimesi Eesti tänab ja tunnustab.

Vaatamata raskele ajale on meil – nii riigil kui inimestel – vaja hoolivust ja mõistmist. Teie olete oma tööga seda kandnud.

Aga samamoodi on meil tarvis mäletada ka neid, kes kandsid unistust Eesti Vabariigist oma südames ja tegudes ka siis, kui see oli keelatud. Nii on mul heameel, et meie keskel on täna õpilasvabadusvõitleja Jarmo Kiik, läinud sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel kaks korda okupatsioonivõimu poolt vangilaagrisse saadetud mees, kes ei murdunud ja jäi alati Eestile truuks.

Tahan tänada ka meie sõpru maailmas, kes alati on olnud valmis meid toetama ja meie eesmärke mõistnud.

Austatavad teenetemärkide saajad,

Teie teod kujundavad meie ühiskonda. Muudavad Eesti paremaks. Eetilisemaks. Väärikamaks.

Kahjuks ei saa täna meiega koos olla Riigivapi I klassi teenetemärgi kavaler Veljo Tormis. Ta kirjutas mulle, et on nendel päevadel Inglismaal, kus Yorki ülikoolis toimub tema autorikontsert, millega tähistatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva.

Veljo Tormise kirjast tuleb välja teid kõiki ühendav mõte – aega säästmata teha oma tööd. Teha seda südamega.

Ma tänan teid, teie olete aidanud Eestil saada kindlamaks ja tugevamaks. Teile kuulub Eesti tänu ja austus.

Ma tänan ka kõiki teie pereliikmeid ja lähedasi, kes kindlasti on ilmutanud erakordset mõistmist ja poolehoidu, mis on muutnud võimalikuks teie pühendumise oma tööle.

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva puhul.

Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-23_AK_presidendi_aumargid.wmv[/videofile]

Allikas:

Presidendi kantselei

ERR Uudised



President autasustab teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.

Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.

Sama teenetemärgi saavad jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.

Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.

Kotkaristi kuldristi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Ilves: peame vabanema kinnismõtetest ja hirmudest

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

Foto: ERR
Foto: ERR

“Me peame hakkama tegelema nüanssidega. Muidu jäämegi aastast aastasse tuimalt kordama Juhan Liivi tõdemust “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Ilma, et me küsiksime: mida me õieti peaksime mäletama?” ütles president.

“On väga palju sellist, mida me oma minevikust mäletada ei saa. Me lihtsalt ei tea seda. Näiteks puudub meil senini süstematiseeritud teadmine okupatsiooni ajal toime pandud inimõiguste rikkumistest,” sõnas ta.

“Eesti saavutusi hinnates on viimane aeg hakata loobuma meid juba liigagi kaua pärssinud arusaamast, et ainult ajavahemik 1920-1940 oli parim aeg Eesti rahva elus,” märkis Ilves.

Loe kõne täispikka versiooni veebilehel: http://www.president.ee/et/k6ned/?gid=134022

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-02_presidendi_kone.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ilves: Gruusia vajab strateegilist kannatlikkust

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.


Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.

Ilves märkis, et Euroopa Liit toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ega kavatse kunagi tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Samas tõdes ta, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähimas tulevikus, teatas presidendi kantselei.

Loe edasi ERR-Uudistest

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-20_UUDISED_GEORGIA.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.

“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.

Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.

“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”

Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.

“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.

Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”

Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.

“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.

Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”

President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.

“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.

Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.

“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



President Toomas Hendrik Ilves: Eesti tuleviku määrab meie välispoliitika ja diplomaatia edukus

„Oma eesmärki on võimalik saavutada realistlikult tegutsedes, lähtudes Eesti rahvuslikest huvidest, mitte unistustest,” ütleb president Toomas Hendrik Ilves.

Kui mõelda aastale 2010, siis mida teie peate maailmas Eestile kõige olulisemaks?

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Eesti tähtsaim eesmärk on tugev Euroopa ja ühtne Euroopa Liit. See tähendab ühenduse kõigi liikmesmaade – sõltumata nende suurusest ja Euroopa Liitu kuulumise ajast – aktiivsust ning nähtavust üleeuroopaliste probleemide lahendamisel.

Loodetavasti leiavad liikmesriigid tänavu vastuse küsimusele, kuidas hakkab tegelikkuses toimima äsja jõustunud Lissaboni leping. Kuidas Eesti leiab selles olukorras soodsa positsiooni nii endale kui ka aitab kogu Euroopa Liitu? Iga liikmesriik kompab praegu maad, saamaks aru, kuidas leping mõjutab senist praktikat. Nagu iga põhiseadusliku lepingu puhul, määrab ka siin praktika sageli rohkem kui mitmeti tõlgendatavad sätted.

Teiseks loodan, et julgeolekuolukord Afganistanis muutub oluliselt paremaks. Ameerika Ühendriikide ja mitme liitlase otsus saata sinna lisavägesid annab selleks lootust. Ja meenutage, et nii juhtus see ka Iraagis. Üldise turvalisuse kasvust Afganistanis ja samuti Pakistanis sõltub NATO edukus sel operatsioonil, ka seal teenivate Eesti kaitseväelaste julgeolek.

Loe intervjuud presidendiga edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Ilves: peame ka ise 5. artiklit sisustama

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

“Ma ei kujuta ette, kuidas artikkel 5 töötab, kui me ütleme nii, et teie tulete meile appi viienda artikli alusel, aga kui teil on abi vaja, siis me siin ootame. Kahjuks see ei tööta nii,” ütles Ilves ETV-le antud aastalõpuintervjuus.

“Me ei tohi langeda täiesti seadusest tuleneva õiguse nõudmiseni, et mul ei ole vaja midagi teha, mul ei ole mingit vastutust,” manitses Ilves.

See on presidendi sõnul ka üks põhjuseid, miks Eesti osaleb Afganistani missioonil. “See on kahepoolne, kui me tahame, et viiendal artiklil oleks sisu, siis me peame ise ka sisustama viiendat artiklit. Pelgalt juriidiline lähenemine on minu meelest täiesti väär.”

Vaata ka ERR-i täispikka intervjuud presidendiga:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-21_ETV_ilves_pikk.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ilves: Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad parema maailma nimel

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

President sõduritele: hoidke kokku, kaitske üksteise seljatagust, olge kaalutletud ja terava meelega.

Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

“Täna leiname ja mälestame noorelt murtud elu, Eesti vaprat sõdurit Kristjan Jalakast ning meie kaastunne kuulub tema perele, sõpradele ja relvavendadele,” pöördus Ilves, langenud nooremseersant Kristjan Jalakase lähedaste ja sõprade ning kaitseväelaste poole. “Meil pole põhjust varjata või häbeneda oma nõutust ja valu, mis tabab meid iga kord, kui sõjaväljalt saabub kurb sõnum. Ning jälle langetame pea pooleli jäänud elu ja unistusteks jäänudki unistuste ees,” ütles Ilves.

Loe edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



Teisipäeval koguneb Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil eesmärgiga jätkata inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis ja Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes aastatel 1944–1991.

Rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania, õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992)

Lasse Lehtinen (Soome, kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009)

Paavo Keisalo (Soome, endine diplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena)

Pavel Žaček (Tšehhi, sotsiaalteadlane Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor)

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid, Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige)

Kristian Gerner (Rootsi, Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane)

Timothy Garton Ash (Ühendatud Kuningriik, Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur)

Yakov M. Rabkin (Kanada, Montreali ülikooli ajalooprofessor)

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid, Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor)

Markus Meckel (Saksamaa, usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009)

Eest Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles ERR Uudisetele, et instituut üritab teada saada, mis Nõukogude ajal juhtus, kuidas seda süsteemi juhiti ja miks asjad olid nii, nagu nad olid.

Teisipäeval tööd alustav Eesti Mälu Instituut hakkab uurima Nõukogude okupatsiooni perioodi Eesti ajalugu, jättes kõrvale inimsusvastased ja sõjakuriteod, kuna nende uurimisega tegeles töö lõpetanud Max Jakobsoni komisjon.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-07_AK_hiio.wmv[/videofile]

Allikad:

Vabariigi Presidendi Kantselei

ERR Uudised



President Ilves arutles BBC-s küberrünnakute üle

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest. President kõneleb Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu ja NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest.

President kõneles Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu, NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses ja Venemaa võimalikust seotusest küberrünnakutega.

Vaata intervjuud!

Allikas:

BBC




Suurõppused Venemaal möödusid ilma välisvaatlejateta

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Foto: Kärt Liekis
Foto: Kärt Liekis

Oktoobri alguses Eestit külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Kadrioruspresident Ilvsega toimunud ühisel pressikonverentsil muret suurte Venemaa sõjaväeõppuste üle piirialadel, kuhu polnud kutsutud NATO vaatlejaid.

“Me oleme loomulikult jälginud neid õppusi ja me ei käsitle neid kui ohuallikat NATO liikmesriikidele. Kuigi põhjust muretsemiseks muidugi on,” ütles Rasmussen vastuseks ERR-i uudisteportaali küsimusele.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb jätkata NATO nähtavuse suurendamist Balti regioonis, mille üheks osaks võiksid saada ka alliansi sõjajõudude maismaaõppused. „Kindlasti ei teeks ajal kui Venemaa korraldab NATO riikide piiride vahetus läheduses rohkem kui 20 000 osalejaga maismaaõppused, paha ka NATO-l siin regioonis maismaaõppusi korraldada,” ütles president täna Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et terrorismivastase rünnaku tõrjumise nime all toimunud õppuste tegelik suunitlus oli tavapärane sõjategevus Baltikumi ruumis. „Vene kindralite pilgu läbi on NATO praegu poliitiliselt ja sõjaliselt nõrk ning killustatud,“ kirjutas Kunnas ning kutsus samas üles korraldama Eestis sõjaväeõppused, mille eesmärk oleks harjutada kaitsejõudude sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, tavapärasest igapäevasest valmisolekust tõrjevalmisolekusse, et tõestada Eesti kaitseväe reageerimisvalmidust.

OSCE määratud ülempiir, millest alates peab sõjaväeõppustele kutsuma rahvusvahelised vaatlejad, on 13 000 osavõtjat. Venemaa korraldas seepärast kaks eraldi õppust, mis sisuliselt moodustasid ühe terviku, et vältida välisvaatlejate osalemist.

Allikad:

Eesti Päevaleht

ERR Uudised



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised