Ilves: Eestist saab euro tulekul Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik

Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO, tõi president oma aastapäeva kõnes välja.

Hea Eesti rahvas,

kallid sõbrad.

Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

/…/Kui Eesti saab kümne kuu ja ühe nädala pärast Euroopa ühisraha liikmeks, siis muutume Põhja-Euroopa kõige integreeritumaks riigiks. Kordan, kõige integreeritumaks. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO.

/…/Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.

Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.

Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.

Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-24_aastapaev_ilvese_k6ne.wmv[/videofile]





Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele

See on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul, ütles Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24.02.2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Austatud härra Vabariigi President!

Austatud proua Riigikogu esimees!

Lugupeetud härra peaminister!

Ekstsellentsid!

Daamid ja härrad!

Eesti rahva juured on siin, sügaval põhjamaa pinnas, millest oleme ammutanud oma visaduse, töökuse ja vabadusiha. Euroopa ajaloo kulg on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida oma meelt ja oma keelt. Oleme pidanud siin Läänemere kaldal olema paindlikud, aga samas visad, jonnakad ja mõnikord ka sõjakad, et rahvana püsima jääda.

Meile on tähtsad ja kallid meie põhiseaduslikud väärtused: iseseisvus, demokraatlik riigikord, kultuuriline järjepidevus, peremehetunne oma riigi suhtes, rahvusriik, kodurahu ja üksteisemõistmine, keskkonnahoid, kodanikuühiskond ja ühistegevus. Oleme üksteise ja maailma suhtes mõistvad ja uuendusmeelsed. See kõik kokku on meie identiteet. Meie ühtekuuluvustunne, meie samastumine rahvana, kes kestab läbi aegade. Nii uskusid need, kes 92 aastat tagasi lõid Eesti riigi ja nii usume ka meie, kelle hoida see riik praegu on.

Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul.

Möödunud aasta oli meie riigile ja meie inimestele raske. Majanduskriis mõjutas kogu rahva, ka kaitseväe ja Kaitseliidu elu ning tegemisi. Riigieelarve vähenemise tõttu olime sunnitud mitmed plaanid kokku tõmbama, paljud tegevused edasi lükkama ja kaitseväelaste palku vähendama.

Loe edasi…

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



President Ilves kohtus videosilla vahendusel Eesti kaitseväelastega Afganistanis

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

“Kui teie ei oleks seal, oleks meil kõigil ohtlikum elu,” kinnitas riigipea Eesti kaitseväelastele, lisades, et NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus.

“Eesti kaitseväelaste osalemine Afganistani missioonil on oluline kogu Eesti julgeolekule,” rõhutas president Ilves. “Seepärast tahangi teid tänada ja öelda, kui uhke ma teie üle olen.”

Riigipea pidas oluliseks, et Eesti sõduritel oleks kindel tagala, mis tähendab tugevaid sotsiaalseid tagatisi ja üldsuse toetust.

Wahidi patrullbaasist vestles president Ilvesega ESTCOY-9 ülem major Sergei Guselnikov, kelle sõnul on üksuse meeleolu normis, “kuigi me oleme sõjas ja meil on olnud kaotusi”.

Major Guselnikov teatas NATO suuroperatsiooni “Üheskoos” esimese etapi lõppemisest, mis on parandanud julgeolekuolukorda ja kohalike elanike suhtumist NATO üksustesse.

“Oma muredega saame ise hakkama,” kinnitas major Guselnikov. “Üleüldine mure on aga, kuidas Eestis hoolitsetakse meie haavatute eest.”

Videosillas osalenud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas vajadust tagada Eesti kaitseväelastele Afganistanis parim võimalik varustus ja relvastus.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



President teenetemärkide saajatele: Teie teod muudavad Eesti paremaks

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde, ütles President teenetemärkide üleandmisel.

Vabariigi Presidendi kõne teenetemärkide üleandmisel Eesti Pangas


Head teenetemärkide kavalerid ja teie lähedased.

Kallid sõbrad.

Mul on väga hea meel seista siin, oma kaasmaalaste ja meie sõprade keskel ning anda üle Eesti teenetemärgid, meie riigi tänu ja tunnustus.

Eesti tänab teenetemärkidega neid, kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö. Nii teaduses, ettevõtluses, hariduses, spordis ja kultuuris, ka riigiametites. Ning muidugi seal, kus on tõeliselt ohtlik – meie kaitseväe missioonil Afganistanis.

Eesti tänab inimesi, kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu.

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde. Et me saame hakkama. Ja tuleme toime.

Üks teie seast on hiljuti öelnud: teenetemärk on märk sellest, et tunnustatakse ka neid, kes teevad oma tööd suure südame ja hingega.

Täpselt nii. Just neid inimesi Eesti tänab ja tunnustab.

Vaatamata raskele ajale on meil – nii riigil kui inimestel – vaja hoolivust ja mõistmist. Teie olete oma tööga seda kandnud.

Aga samamoodi on meil tarvis mäletada ka neid, kes kandsid unistust Eesti Vabariigist oma südames ja tegudes ka siis, kui see oli keelatud. Nii on mul heameel, et meie keskel on täna õpilasvabadusvõitleja Jarmo Kiik, läinud sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel kaks korda okupatsioonivõimu poolt vangilaagrisse saadetud mees, kes ei murdunud ja jäi alati Eestile truuks.

Tahan tänada ka meie sõpru maailmas, kes alati on olnud valmis meid toetama ja meie eesmärke mõistnud.

Austatavad teenetemärkide saajad,

Teie teod kujundavad meie ühiskonda. Muudavad Eesti paremaks. Eetilisemaks. Väärikamaks.

Kahjuks ei saa täna meiega koos olla Riigivapi I klassi teenetemärgi kavaler Veljo Tormis. Ta kirjutas mulle, et on nendel päevadel Inglismaal, kus Yorki ülikoolis toimub tema autorikontsert, millega tähistatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva.

Veljo Tormise kirjast tuleb välja teid kõiki ühendav mõte – aega säästmata teha oma tööd. Teha seda südamega.

Ma tänan teid, teie olete aidanud Eestil saada kindlamaks ja tugevamaks. Teile kuulub Eesti tänu ja austus.

Ma tänan ka kõiki teie pereliikmeid ja lähedasi, kes kindlasti on ilmutanud erakordset mõistmist ja poolehoidu, mis on muutnud võimalikuks teie pühendumise oma tööle.

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva puhul.

Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-23_AK_presidendi_aumargid.wmv[/videofile]

Allikas:

Presidendi kantselei

ERR Uudised



Täna liiguvad Tallinna suunal kaitseväe kolonnid

Täna liiguvad Tallinnasse Võru-Tartu, Tartu-Tallinna, Peterburi ja Paldiski maanteedel Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadiks valmistuvate kaitseväelaste kolonnid.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Täna liiguvad Tallinnasse Võru-Tartu, Tartu-Tallinna, Peterburi ja Paldiski maanteedel Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadiks valmistuvate kaitseväelaste kolonnid.

Kolonnid saabuvad Tallinnasse kolmest suunast. Peterburi maanteelt saabuvad Tallinna piirile Kirde Kaitseringkonnast Tapalt ja Jõhvist Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon ja Viru Jalaväepataljon eraldi kolonnides tunniajaliste intervallidega vahemikus kell 13.00-15.30, teatas kaitseväe peastaap.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakul

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraad algab kolmapäeval, 24. veebruaril, Tallinnas Vabaduse väljakul kell 11.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Paraadiks rivistub üle 1200 kaitseväelase, kaitseliitlase ning politsei- ja piirivalvekadeti, mis annab kokku seni suurima osalusega pealinnas läbiviidava paraadkoosseisu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

„Ettevalmistused Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamiseks on vaatamata ilmastikuoludele ja majanduslikele oludele kulgenud ladusalt,“ ütles üldkorraldaja abi, Põhja Kaitseringkonna tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel. „Ilmaprognoos 24. veebruariks ütleb, et paraad toimub.“

Paraadiks rivistuvad Vabaduse väljakul kaitseväest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kadetid. Paraadimuusikat teevad kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestrid.

Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareiga, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL patareiga, Kaitseliidu Järva ja Rapla malevad 81-mm ja Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ning Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.

Üksuste rivistamine algab kell 10.15.

Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika.

Vaata paraadi skeemi!

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Tallinnas

Foto: ERRTeisipäeval, 23. veebruaril

11:00 Pärgade asetamine riigivanemate haudadele Metsakalmistul

Kolmapäeval, 24. veebruaril

07:33 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni Toompeal

09:00 Pärgade asetamine Vabadussõja Võidusamba jalamile Vabaduse väljakul

09:30 Iseseisvuspäeva jumalateenistus Tallinna Toomkirikus

11:00 Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

Haapsalus kontsert-aktus toomkirikus ja pärgade asetamine Vabadussõja ausambale.

Jõhvis kontsert-aktus Jõhvi kontserdimajas, jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus ja mälestustalitus Vabadussõja ausamba juures.

Keilas kontsert-aktus ja kultuuripreemiate jagamine kultuurikeskuses.

Kuressaares pidulik rahvakoosolek Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.

Kärdlas pidulik kontsertaktus kultuurimajas.

Narvas vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert.

Paides kontsert-aktus linnarahvale ja ajalookonverents (vt ka mujal Järvamaal)

Rakveres vabariigi aastapäeva miiting Vabadussõja mälestussamba juures ja jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus.

Räpinas jumalateenistus Rakvere Miikaeli kirikus, mälestushetk Ausamba pargis ja pidulik kontsert-aktus rahvamajas.

Sakus pidulik lipuheiskamine päikesetõusul, Vabadussõjas langenute mälestamine ja kontert-aktus.

Tartus vabariigi aastapäeva tähistamine kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga Toomemäel.

Valgas mälestuskogunemine Metsa tänava kalmistul ja vabariigi aastapäevale pühendatud perepäev.

Võrus kontsertetendus “Ajast aega Eesti looga” kultuurimajas Kannel.

Väike-Maarjas kontsert Väike-Maarja kirikus, mälestushekt Vababadussõja mälestussamba juures ja kohtumine ajaloolase Mart Laariga rahvamajas.



President autasustab teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.

Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.

Sama teenetemärgi saavad jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.

Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.

Kotkaristi kuldristi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi