Fotod: Võidpüha paraad Viljandis

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Foto: Kaitseväe peastaapEile ella kümnest hommikul hakkas Viljandi Vabaduse väljaku ääres meeleolu looma orkestrimuusika. Samal ajal algas Jaani kirikus Võidupüha jumalateenistus.

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Paraadi rivistaja oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm. Paraadi juhatas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kell 11.30 tervitas Kaitseliidu üksusi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President pidas kõne ning saadab maakondadesse teele võidutule.

Eesti NATO liikmelisust rõhutasid paraadi lõppedes üle linna lendavad Poola hävitajad.

Vaata Kaitseväe peastaabi fotosid paraadilt!

Allikas:

Kaitseliit



Tänavune võidupüha paraad marsitakse Viljandis

Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

Foto: Kaitseväe peastaap

  1. Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

  2. 23. juunil on Vabaduse platsil rivis üle 800 inimese. Viljandi kesklinna rivistuvad üles üksused kaitseliidu Sakala, Järva, Põlva, Tartu, Võrumaa ja Valgamaa malevast ning noorkotkad, naiskodukaitsjad, kodutütred, politsei ja piirivalve rühm ja Tallinna maleva noorkaitseliitlaste rühm. Taktsammu hoiavad kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Tallinnas

Foto: ERRTeisipäeval, 23. veebruaril

11:00 Pärgade asetamine riigivanemate haudadele Metsakalmistul

Kolmapäeval, 24. veebruaril

07:33 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni Toompeal

09:00 Pärgade asetamine Vabadussõja Võidusamba jalamile Vabaduse väljakul

09:30 Iseseisvuspäeva jumalateenistus Tallinna Toomkirikus

11:00 Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

Haapsalus kontsert-aktus toomkirikus ja pärgade asetamine Vabadussõja ausambale.

Jõhvis kontsert-aktus Jõhvi kontserdimajas, jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus ja mälestustalitus Vabadussõja ausamba juures.

Keilas kontsert-aktus ja kultuuripreemiate jagamine kultuurikeskuses.

Kuressaares pidulik rahvakoosolek Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.

Kärdlas pidulik kontsertaktus kultuurimajas.

Narvas vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert.

Paides kontsert-aktus linnarahvale ja ajalookonverents (vt ka mujal Järvamaal)

Rakveres vabariigi aastapäeva miiting Vabadussõja mälestussamba juures ja jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus.

Räpinas jumalateenistus Rakvere Miikaeli kirikus, mälestushetk Ausamba pargis ja pidulik kontsert-aktus rahvamajas.

Sakus pidulik lipuheiskamine päikesetõusul, Vabadussõjas langenute mälestamine ja kontert-aktus.

Tartus vabariigi aastapäeva tähistamine kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga Toomemäel.

Valgas mälestuskogunemine Metsa tänava kalmistul ja vabariigi aastapäevale pühendatud perepäev.

Võrus kontsertetendus “Ajast aega Eesti looga” kultuurimajas Kannel.

Väike-Maarjas kontsert Väike-Maarja kirikus, mälestushekt Vababadussõja mälestussamba juures ja kohtumine ajaloolase Mart Laariga rahvamajas.



Kirkad mälestused neilt, keda enam pole

Hiljuti ilmunud raamat “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused” on meeldiv üllatus teiste Vabadussõjast rääkivate raamatute ja kirjutiste reas.

Hiljuti ilmunud raamat “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused” on meeldiv üllatus teiste Vabadussõjast rääkivate raamatute ja kirjutiste reas.

Foto: Eesti sõjamuuseum
Foto: Eesti sõjamuuseum

Neid teisi lugedes on tihtipeale jäänud tollest eestlaste hiilgavast sõjast mulje kui mõistagi ülevast, ent samas kopitanud ja kipsistunud nähtusest.

Neljakümne aasta eest

Tegu on mälestustega. Raamatu lähemal uurimisel saab teada, et “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas” on jõudnud neljakümne aasta eest ilmuda Stockholmis. Nende sulest, keda ammu enam meie keskel ei viibi ehk vabadussõjalaste omast.

Suur osa kangelasliku soomusrongi meeskonnast, kelleta oleks see meile nii lõpmata palju tähendanud heitlus võinud ka teisiti lõppeda, represseeriti. Suur osa jäi maha kuulsuse väljadele. Meie kõigi õnneks pääses osa läände meie asjast rääkima.

Loe edasi Maalehest!

Allikas:

Maaleht



Priit Simson: Tartu rahu 90 – kuidas seda tehti, kas see veel kehtib?

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.

Kui tint Tartu rahulepingul üheksa kümnendit tagasi kuivama hakkas, teadsid Päevalehe juhtkirja autorid juba seda, mis nüüdseks on tõestatud: kõik on ajutine, kindel on vaid see, et miski pole kindel, ja suurtükkide vaikimine tähendab infosõja tugevnemist.

Loe edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati Vabadussõjas langenuid

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati 90 aasta eest Eesti vabaduse eest langenud kaitseväelasi ja meie liitlasi.

Foto: www.vabadusemonument.ee
Foto: www.vabadusemonument.ee

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma kõnes 90 aasta eest Vabadussõjas saavutatud ajaloolise võidu tähtsust.

“See võit andis meie rahvale esmakordselt võimaluse hakata arendama oma riiki. Võit tagas meie keele ja kultuuri säilimise. On arusaadav, et aina suureneva ajaloolise vahemaa tõttu võib mälestus Vabadussõjas sõdinutest vaikselt kustuma hakata. Selle juhtumist ei tohi me aga endale lubada – nii keeraksime selja nendele, tänu kellele Eesti rahvas säilinud on,” lausus Ergma.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sai Eesti rahvas tänu võidule Vabadussõjas esmakordselt kirjutatud ajaloos peremeheks omal maal.

“Esmalt, 24. veebruaril 1918 oli sõna, millega kuulutati vabadust kõigile Eestimaa rahvastele, Vabadussõda tegi sõna teoks. Just see tegu tõstis Eesti riigi võrdsena teiste riikide kõrvale ja võitis tunnustuse esmalt Nõukogude Vene ka seejärel kõigi teiste riikide poolt. Sellele tunnustusele rajanes ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 71 aastat hiljem,” lausus Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul tugines Vabadussõjas saavutatud võit ühtsele rahvuslikule eneseteadvusele ja kaitsetahtele ning oskusele liita rahvuslik tahe meie liitlaste huvidega.

“Teadkem, et kõrvuti eesti soost võitlejatega seisid vaenlase vastu kõik Eestimaa rahvad – venelased ja juudid, sakslased ja lätlased, ingerlased ja poolakad ning paljud teised. Liitlasena abistasid meid Soome, Rootsi, Taani ja USA vabatahtlikud, merelt toetas Ühendkuningriigi laevastik. See on meie jaoks oluline ka täna, ütles Jaak Aaviksoo.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena hinnanguliselt 3600 – 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest.

Lisainfo Eesti Vabadussõja kohta:

http://www.laidoner.ee/projektid/4/ylevaade.html

Allikas:

Kaitseministeerium



Laupäeval möödus 91 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid täna Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid laupäeval, 28. novembril  Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Foto: tourism.narva.ee
Foto: tourism.narva.ee

Kaitseminister Aaviksoo tuletas oma sõnavõtus meelde, et Vabadussõda algas 91 aasta eest just lahingutega Narva all. „Tulime siseministriga Narva, Siivertsi kalmistule selleks, et öelda, et me pole unustanud Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi; öelda, et Eesti seisab oma vabaduse eest sama kindlalt nagu 91 aastat tagasi ja jääbki seisma!“ ütles kaitseminister.

Siseminister Pomerants rääkis, et me kõik oskame hinnata ja rõõmu tunda, tähistades 23. juunil Võidupüha. „See poleks aga võimalik, kui 28. novembril 91 aastat tagasi poleks olnud neid, kes täis otsustavust oma riigi tuleviku eest seisid. Sellele väärikale sündmusele mõeldes pole sel sombusel novembri laupäevahommikul sugugi palju, kui kaks ministrit on Narvas koos kaitseväelastega Vahipataljonist au sees hoidmas ja meenutamas toimunu tähtsust,“ sõnas Pomerants.

28. novembril 1918 algas Punaarmee sissetungiga Eestisse Vabadussõda, mis lõppes 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahu sõlmimisega.

Allikas:

Kaitseministeerium