USA autasustas Eesti allohvitseri Pronkstähega

NATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi ülem kindralmajor Byron Bagby kinnitab vanemveebel Hillar Pliiatsi rinda PronkstäheNATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

Autasu andis vanemveebel Pliiatsile üle Brunssumi ühendväejuhatuse staabi operatsioonide direktoraadi ülem Ühendriikide kindralmajor Byron Bagby.

„Vanemveebel Pliiats on andnud silmapaistva panuse operatsiooni Iraagi Vabadus õnnestumisele. Tema teod järgivad parimaid sõjaväelisi traditsioone ja teevad au talle, Iraagi rahvusvahelisele korpusele (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ning Eesti maaväele,” ütles kindralmajor Bagby autasu üleandmisel.

Vanemveebel Hillar Pliiats on Iraagi missioonil osalenud kahel korral, ESTPLA-9 ja ESTPLA-16 koosseisus. Lisaks on ta osalenud kahel korral välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühel korral Kosovos. Vanemveebel Pliiats teenib kaitseväes 1997. aastast kui ta alustas teenistust Balti Pataljonis. Ta on teeninud ka Scoutspataljonis ning Kaitseväe Peastaabis. Alates 2008. aastast teenib vanemveebel Pliiats NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi administratiivsektsioonis. Instruktorina Brunssumi ühendväejuhatuse mobiilses treeningmeeskonnas on ta koolitanud mitmete riikide allohvitsere.

Pronkstähe medali loomise kinnitas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 1944. aastal. Sellega autasustatakse kaitseväelasi kangelaslike tegude eest maaväe lahingutes või silmapaistva panuse eest lahinguoperatsioonide läbiviimisel.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kindral Stanley McChrystal läheb erru

Kindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

Stanely McChrystalKindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

USA armee esindaja kolonel Tom Collins ütles AP-le, et McChrystal on armeele teada andnud soovist erru minna, kuid pole veel esitanud ametlikku avaldust, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Obama vabastas kindral McChrystali ametist

USA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

Stanley McChrystalUSA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

«See on personalimuutus, mitte aga poliitika muutus,» kinnitas president Obama BBC Newsi vahendusel.

Teade kindrali ametist vabastamisest järgnes tema tänasele kohtumisele Barack Obamaga. Kindrali sõnul tuleneb tema lahkumine soovist näha missiooni õnnestumas. Obama sõnul ei suutnud kindral vastata väejuhatajale esitatud tingimustele. President kinnitas, et tema otsust ei tinginud eriarvamused poliitika ja sõja osas kindraliga, samuti mitte isiklikud solvangud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ameerika Ühendriikide Merejalaväe ja Kaitseliidu koondüksus maabus Hara lahe rannikul

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus maabus Loksa sadama lähedasele rannikule USA mereväe laevalt Gunston Hall.

„Kaheteistkümne riigi osalus ühisel mereväeõppusel suurendab tuntavalt julgeolekut piirkonnas,“ ütles BALTOPSi ülem Ühendkuningriigi mereväe kontradmiral Ian Corder. „Läbi viidud amfiiboperatsioon on üks BALTOPSi kõrgpunkte – maabumisoperatsioonide korraldamine on tehniliselt keerukas, nõuab eri väeliikide väga head koostööd ja koordineerimist, tänase operatsiooni läbi viijad said ülesandega hästi hakkama.“

„Esimest korda pärast taasiseseisvumist viisime Eesti põhjarannikul läbi dessantoperatsiooni, mis andis meile ja meie relvavendadele erakordse kogemuse,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Eesti sõduritel ja Ameerika merejalaväelastel küll ühine lahingukogemus Afganistanist, aga BALTOPSil oleme teineteiselt palju õppinud Ameerika relvavendadele on uudne meie rannik, kliima ja metsamaastik. Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased said kogemuse täiesti uues valdkonnas: meredessandi korraldamises, vastuvõtva riigi toetuse arendamisel, rahvusvahelise väeüksuse juhtimisel, koostööharjutuses.“

BALTOPSi Eesti faas algas 7. juunil samaaegselt läbi viidava Eesti – USA ühispataljoni harjutustega Kaitseväe Keskpolügoonil Tapal ning Hara lahes läbi viidava miinitõrjeoperatsiooniga. Ühispataljoni harjutuste käigus õpetasid Eesti instruktorid merejalaväelastele välioskusi ja metsataktikat ning viisid läbi laskeharjutusi, USA instruktorid õpetasid eestlastele enesekaitset ja isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemist.

Mereväe üksused koos NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadriga viisid läbi miinitõrjeoperatsiooni Hara lahel, mille käigus leiti üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks kahjutuks tehtud.

Õppus lõpeb Eesti-USA ühispataljoni intensiivse harjutusega 17.-18. juunini, mille käigus harjutavad üksused stsenaariumi kohaselt piirkonna puhastamist vaenulikust tegevusest, et võimaldada tuua riiki humanitaarabi.

Pärast õppuse lõppu, eeloleval nädalavahetusel teeb Tallinnasse visiidi BALTOPSil osalenud NATO Miinitõrjeüksus, linna külastama ka 500 õppusel osalevat merejalaväelast.

BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldatakse sel aastal 38. korda. BALTOPSil osaleb pea 3000 kaitseväelast 12 riigist. Eestis ja Lätis viiakse BALTOPSi raames läbi maabumis- ning liitlasvägede vastuvõtuoperatsioone esmakordselt.

Juuni algul harjutasid kolme Balti riigi ja USA Euroopa Keskväejuhatuse esindajad liitlasvägede vastu võtmist õppusel Baltic Host 2010. Kokku korraldavad Balti riigid koos Ameerika Ühendriikidega sel aastal kolm õppust – lisaks õppustele Baltic Host ja BALTOPS toimub novembris Lätis õppus Sabre Strike.

USA Mereväe laev Gunston Hall on dessantoperatsioonideks ette nähtud alus. Laeva viimaseks oluliseks ülesandeks oli Haiti maavärinaohvrite abistamine käesoleva aasta veebruaris.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Eestisse jõudis pea 500 USA merejalaväelast

Täna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

USA merejalaväelasedTäna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe, teatas kaitseväe peatsaap.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



USA võttis vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia

USA valitsus võttis hiljuti vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia. Iga nelja aasta tagant uuendatav strateegia käsitleb kõige olulisemaid teemasid USA julgeolekus, kuhu lisaks siseriiklikule julgeolekule kuuluvad ka olukord Lähis-Idas, Hiinas ja mujal.

USA valitsus võttis hiljuti vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia. Iga nelja aasta tagant uuendatav strateegia käsitleb kõige olulisemaid teemasid USA julgeolekus, kuhu lisaks siseriiklikele küsimustele kuuluvad ka olukord Lähis-Idas, Hiinas ja mujal.

Valitsuse julgeolekunõunik Ben Rhodes selgitab rahvusliku julgeolekustrateegia tagamaid ja uue strateegia erinevusi eelmistest videos, mida saab vaadata siin.

Kogu dokumenti koos USA President Barack Obama pöördumisega saab lugeda siin.

Allikas:

www.whitehouse.gov



Jarmo Mäkelä: raketikilp Euroopa kohale

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Vene Iskander-tüüpi raketidJarmo Mäkelä, YLE välistoimetaja

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Pärast seda oleks võinud tarbetuks muutunud tuumarelvad lammutada. Rahvasuu nimetas Reagani visiooni tolle aja populaarseima filmi järgi «Starwars» (e.k «Tähesõjad»).

Euroopast koguti paarkümmend ajakirjanikku, kes saadeti kolmeks nädalaks USAsse tutvuma raketikilbi ettevalmistusega. Olin selle rühma ainus soomlane. Ma pole kunagi nii lühikese aja sees kohanud nii paljusid Ameerika tippmõjutajaid ja asjatundjaid. Kui suurvõim pani ratta pöörlema, siis vaeva ega rahaga ei koonerdatud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Newsweeki galerii: Clintoniga Tallinnas

Ajakiri Newsweek avaldas fotogalerii USA riigisekretäri Hillary Clintoni visiidist Tallinnasse. Fotode autor on Charles Ommanney, kes jäädvustas Clintonit Tallinnas toimunud NATO välisministrite telgitagustes 22. ja 23. aprillil.

Ajakiri Newsweek avaldas fotogalerii USA riigisekretäri Hillary Clintoni visiidist Tallinnasse.

Fotode autor on Charles Ommanney, kes jäädvustas Clintonit Tallinnas toimunud NATO välisministrite telgitagustes 22. ja 23. aprillil.

Vaata galeriid!



USA laev USS Laboon külastab Tallinna

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Juhitavaid rakette kandvad hävitajad tegutsevad lennukikandjate lahingugruppide,pealvee-lahingugruppide, ühendatud maa- ja mereväe operatsioonideks valmisolevate üksuste ja täiendusüksuste kaitsmiseks ja toetamiseks. Hävitajad (destroyers – DD) täidavad peamiselt allveelaevatõrje ülesandeid, aga juhitavaid rakette kandvad hävitajad (guided missile destroyers – DDG) on mitmeotstarbelised (allveelaevatõrje, õhutõrje ja pealveetõrje) võitlejad.

Arleigh-Burke klass esindab tänapäevaste hävitajate võime parandanud tehnoloogiliste arenduste parimat osa. 4. juulil 1991 teenistusse võetud Arleigh-Burke (DDG 51) oli tollal võimsaim pealeveesüksus, mis sai oma nime mereväe kõige kuulsamalt hävitajaeskaadri komandörilt ja kolm ametiaega mereväe ülemaks olnud Arleigh Burke’lt.

Vastupidavaks ehitatud DDG 51 klass ühendab endas terasest konstruktsiooni ning palju kahjuennetamise detaile, mis teostati tuginedes Falklandi sõja ajal omandatud kogemustele ning USS STARK’i vastasest rünnakust õpitust. Nagu enamik tänapäevaseid Ameerika Ühendriikide veepealseid lahingüksusi, kasutab DDG51 gaasiturbiini veojõudu. Nagu suurematel TICONDEROGA klassi laevadel, on ka DDG 51 klassi lahingsüsteem ehitatud, toetudes “Aegis” lahingusüsteemile ning SPY-1D mitmeotstarbelisele radarile. Ühendades Aegis’e, vertikaalse raketisüsteemi, arenenud allveelaeva-tõrjesüsteemi, arenenud õhutõrjeraketid, Tomahawk raketid ning unikaalsed ellujäämisvahendid, jätkavad Arleigh Burke klassi juhitavaid rakette kandvad hävitajad revolutsiooni merel.

Tallinnas viibimise ajal löövad USS Labooni meeskonna liikmed kaasa ka 1. mail toimuval “Teeme Ära” talgutöödel Tallinnas.

Vaata ka http://www.laboon.navy.mil/default.aspx

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Obama ja Medvedev: vajame Teise maailmasõja aegset usaldust

Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Obama ja Medvedev möödunud aastal MoskvasPresidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Kaks riigipead tegid sellise ühisavalduse eile, 65 aasta möödumise puhul Nõukogude ja Ühendriikide vägede kohtumisest Elbe jõel Saksamaal Torgau linna lähistel, vahendas Reuters.

«Ajaloolist käepigistust Elbe jõel saatis vastastikune usaldus ja jagatud pühendumine võidule, mida läheb eriti vaja täna, mil Venemaa ja Ühendriigid ehitavad partnerlust stabiilse ja jõuka maailma nimel,» öeldi Kremli poolt avaldatud pöördumises

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ivo H. Daadler: NATO ei näita Eesti õppustega Venemaale lihaseid

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Foto: United States European Command
Foto: United States European Command

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Strobe Talbott: USA tuumarelv ei lahku Euroopast enne, kui teised riigid on valmis võrreldavaid samme astuma

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida.

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida. Ta esitab oma arusaama, mis põhjustel näib eurooplastele teinekord, et Ameerika on siinse maailmanurga viimasel ajal ära unustanud. Venemaa NATO-vaenulikkuse vähenemist aga tasub Talbotti hinnangul lihtsalt oodata.

Strobe Talbott oli USA asevälisminister Bill Clintoni administrat­siooni ajal. Toona oli tal väga tugevalt käsi sees diplomaatilises taustatöös, mida Ameerika tegi Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Obama ja Medvedev allkirjastasid ajaloolise tuumalepingu

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrr

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrra.

Leping, mille peavad ratifitseerima ka USA senat ja Venemaa Föderatsiooni riigiduuma alandab 1550ni ehk umbes 30 protsendi võrra mõlema riigi lahinguvalmis tuumalõhkepeade maksimaalset arvu, kuid ei puuduta tuumahoidlates hoitavaid lõhkepäid, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet ja USA asevälisminister Gordon rääkisid USA tuumapoliitikast

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest

Foto: IRL
Foto: IRL

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest (Nuclear Posture Review). Eile õhtul toimunud telefonivestluses tutvustas asevälisminister Gordon Eesti välisministrile ülevaate olulisemaid aspekte, eraldi peatuti NATO tuumaheidutuse, Euroopas asuva tuumarelvastuse ning üleatlandilise koostöö teemadel.

„Euroopa liitlaste julgeoleku seisukohalt vastab USA ülevaade meie ootustele,“ ütles välisminister Paet. „NATO ühine tuumapoliitika, mis tugineb USA Euroopas asuvatel tuumarelvadel, tagab tugeva sideme USA ja Euroopa liitlaste vahel kollektiivse julgeoleku küsimustes,“ märkis ta.

Nimetatud ülevaade on järjekorras kolmas ning toob endaga kaasa uusi rõhuasetusi USA tuumapoliitikas, lähtuvalt president Obama eesmärkidest selles küsimuses. Ülevaade ei sisalda muudatusi USA Euroopas paikneva taktikalise tuumarelva küsimuses, siinkohal juhindub USA NATO ühisest tuumapoliitikast.

Allikas:

Välisministeerium



Taliban ründas Pakistanis USA konsulaati

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Tulevahetuses ja plahvatustes hukkus vähemalt neli mässulist ja kolm julgeolekutöötajat, kuid ükski ameeriklane esialgsetel andmetel rünnakus viga ei saanud, vahendas BBC.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Admiral Mullen näeb Kandaharis sõja pöördepunkti

Lähikuudel käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lähikuudel, tõenäoliselt juuni alguses, käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen uudistevõrgu AFP teatel täna reporteritele Kabulis.

«Praegu vaatame me Kandaharile. See on nurgakivi pööramaks Talibani edu tagasi,» märkis Mullen. «Kandahar on valitsusvastase võitluse sõdameks. Järgmised operatsioonid toimuvad seal.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Raha eraldamine on USA julgeolekupoliitika tööriist

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

Foto: www.icds.ee
Foto: www.icds.ee

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

USA kaitseministeerium eraldas Gruusiale, Eestile, Lätile, Leedule, Ungarile ja Horvaatiale 350 miljonit USA dollarit Afganistani missioonidel sõdimiseks. Eesti kulutab enda seni rahaeraldise luuredroonide ja miinipildujate ostmiseks.

Rahaline abi eraldamine kui üks USA välis- ja julgeolekupoliitika teostamise tööriistu on pika ajalooga ning üsna rutiinse iseloomuga nähtus, ütles Kaarel Kaas Eesti Päevalehele.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA annab Eestile Afganistanis sõdimiseks „miljoneid dollareid“

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

USA kaitseministeerium teatas möödunud reedel, et toetab kuue Ida-Euroopa riigi relvajõudusid eriprogrammide vahendusel jagatava rahaga, mis on mõeldud kasutamiseks Afganistani missioonidel, vahendavad Radio Free Europe ja Reuters.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht!



NATO juht kehutas uut raketikilpi koos Venemaaga rajama

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Ramsusseni sõnul on ballistiliste rakettide levik maailmas reaalne ja need võivad ähvardada NATO alasid, vahendas BBC News foorumil kuuldut. NATO juhi arvates võiks aga raketiohu tõrjumine olla ka allianssi ja Venemaad lähendavaks eesmärgiks.

Taanlase hinnangul looks see uue dünaamika Euroopa julgeolekus. Venemaa kaasamine raketikilpi, mis ideaalis ulatuks Vancouverist Vladivostokini, oleks tema sõnul suure poliitilise sümboolsusega ja näitaks selle maa kuulumist Euro-Atlandi perre.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 28. märtsil: NATO välisministrid tahavad Tallinnas rääkida tuumarelvadest

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Nenditi, et strateegilise tuumarelvastuse vähendamise leping ei ole otseselt seotud USA ega Venemaa raketitõrjekavadega, mis on tekitanud suurt rahvusvahelist segadust. Venemaa jaoks tekitavat muret ka asjaolu, et lepingu sõlmimine tähendaks USA vaatlejate pidevat kohalolu Vene sõjatööstuses.

Suursaadik Jüri Luik lisas, et aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumine kujuneb tõenäoliselt oluliseks debatiks tuumarelvade piiramise teemal.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.


28. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Venemaa ja USA leppisid tuumarelvade vähendamises kokku

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Foto: Valge maja
Foto: Valge maja

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Obama ja Medvedev allkirjastavad leppe 8. aprillil Prahas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valge Maja teatel suurendab lepe mõlema riigi julgeolekut ja kinnistab Ameerika ja Venemaa juhtrolli tuumarelva leviku vastases võitluses.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: vajame tõhusamat ja nähtavamat Atlandi-ülest partnerlust

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikooli John Kennedy riigiteaduste teaduskonna korraldatud loengut juhtis professor Nicholas Burns, kes enne Harvardisse minekut töötas Ühendriikide asevälisministrina. 1990. aastate esimesel poolel, USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu kõrge ametnikuna, oli ta tihedalt seotud Eestist Vene vägede lahkumiseks peetud läbirääkimistega.

President Ilves nimetas Eestile nagu kõigile demokraatlikele riikidele ülioluliseks suhteid ja koostööd kolmnurgas Euroopa Liit, NATO, Ameerika Ühendriigid.

”Meil on ühised mured – kindlasti edu saavutamine Afganistani operatsioonil, Iraani tuumaprobleemi lahendamine ja tuumarelva leviku pidurdamine laiemalt, küberrünnakutele vastu hakkamine, energiajulgeolek, aga samuti majanduskriisi ületamine,” rääkis Eesti riigipea. ”Nende muredega toime tulemiseks vajame kindlat partnerlust Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tõhusamat ja nähtavamat, kui see on praegu.”

President Ilves pidas rõhutatult tähtsaks, et Atlandi-ülene side püsiks tugevana ka nüüd, mil NATO on laienenud 28 liikmesriigini ning USA kõigi Euroopa-liitlaste julgeolek on praegu kindlamal pinnal kui kunagi varem enam kui poole sajandi vältel.

”Ma saan öelda ka nii: Eesti julgeolek pole olnud kunagi nii kaitstud kui nüüd,” ütles Eesti riigipea.

Enne loengut kohtus president Ilves Harvardi Ülikoolis ja teiste Bostoni piirkonna ülikoolides õppivate Eesti tudengitega. Ta tunnustas üliõpilasi ettevõtelikkuse eest võõrsil õppida, nimetades seda heaks ja vajalikuks kogemuseks, kuid julgustas tudengeid õpingute lõpetamise järel Eestisse tagasi tulema ja kodus karjääri alustama.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Seitse aastat Iraagi sõja algusest

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Iraagi lippSeitsme aasta eest alustas USA koos liitlastega rünnakut Iraagile, mis lõhestas läänemaailma ja ka Eesti avalikkust. Järgnes Saddam Husseini kukutamine, ja sissiliikumise mahasurumine.

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



President Ilves: koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel peab olema oluliselt rohkem

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega. Kohtumisel osalesid ka diplomaadid Euroopa Liidu riikide saatkondadest ja USA kaitse- ja välisministeeriumi töötajad.

Seejärel esines Eesti riigipea Atlantic Council´is, kus on võõrustatud mitmete riikide presidente ja valitsusjuhte, loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

President Ilves rõhutas, et meie kõigi – nii Euroopa Liidu, NATO kui ka Ameerika Ühendriikide – huvides on edu Afganistani operatsioonil ja terrorismi ohjeldamisel laiemalt, energiajulgeoleku tugevdamine, Iraani tuumaprobleemi lahendamine, Balkani riikide ja Lõuna-Kaukasuse stabiilsusele ja edukusele pööramine, koordineeritud tegevus küberkuritegevusele vastu hakkamisel, aga samuti suhted järjest enam mõjukamaks muutuva Hiinaga.

Eesti osaleb siin paljude küsimuste lahendamises, ütles president Ilves, meenutades meie kaitseväelaste ja tsiviilekspertide teenistust Afganistanis, Eesti panust Balkanil ja Lõuna-Kaukasuses, aga ka NATO küberkaitsekeskuse tööd Tallinnas.

“Need on meie ühised väljakutsed,” ütles Eesti riigipea. “Kuid nendele peatähelepanu pöörates loodab Euroopa, et Ameerika Ühendriigid peavad jätkuvalt oluliseks Atlandi-üleseid suhteid, sest demokraatlikud riigid suudavad globaalsete probleemidega toime tulla vaid üheskoos, üksteist mõistes ja üksteist toetades.”

Tugevad Atlandi-ülesed suhted näitavad meie kõigi vastutustunnet maailma ees, nii nagu see oli näiteks 20. sajandi teisel poolel NSV Liidu ohule vastu seistes, sõnas president Ilves, lisades: “Just siis ilmnes Ameerika Ühendriikide välipoliitiline tugevus – lahendada rahvusvahelisi probleeme.”

Eesti riigipea pidas ka vajalikuks, et suuresti samu riike ühendavate NATO ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustaks koostöö, tihe koordineeritus.

“Koostööd peab olema oluliselt rohkem kui praegu,” toonitas ta.

President Ilvese kinnitusel usub Eesti kindlalt, et “tuleb jätkata Euroopa Liidu laienemist ja NATO avatud uste poliitikat, kuigi me saame aru, et see on keerulisem kui varem”.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Obama: USA ja Iisraeli suhetes pole kriis, vaid erimeelsused

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

Obama märkis, et Iisraeli otsus ehitada Ida-Jeruusalemma uusi kortereid ei aita Lähis-Ida rahuplaanidele kaasa, vahendasid ERRi teleuudised.

Erimeelsused algasid Washingtoni vihasest reaktsioonist Iisraeli teatele, et Ida-Jeruusalemma ehitatakse 1600 uut korterit juudiasunikele. Sellele järgnesid viimaste aastate ägedaimad kokkupõrked sadade palestiinlaste ja Iisraeli julgeolekujõudude vahel.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR



President räägib Harvardis NATO-st

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Eesti riigipea kohtub transatlantilisi suhteid arendava mõjuka välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council’i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega ning esineb seejärel avaliku loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikoolis osaleb ja esineb president Ilves seminaril “Euroopa ja Atlandi-ülene julgeolek”, millest võtavad osa ka Harvardis õppivad Eesti üliõpilased.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Obama lubas vähendada USA tuumaarsenali

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Foto: Valge Maja
Foto: Valge Maja

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu jõustumise 40. aastapäeval avalduse teinud Obama sõnul minnakse muudatustega kaugemale vananenud Külma sõja mõttemallist, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



USA asekaitseminister tänas Eestit tihedate liitlassuhete eest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

USA asekaitseministri sõnul on Eesti panus rahvusvahelise julgeoleku tagamisse märkimisväärne ja seda hinnatakse kõrgelt nii Washingtonis kui NATO-s tervikuna.

„Tihedad liitlassuhted Eesti ja teiste Balti riikidega on selgelt USA kaitsepoliitika keskmes,“ lausus Michèle Flournoy.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti näidanud oma pühendumist kollektiivsele julgeolekule ja saatnud kaitseväelased teenima kõrvuti USA sõduritega NATO olulisima sõjalise operatsiooni tulipunkti Afganistani. “Jätkame seda missiooni senises mahus, kuid sõjalise kohaoleku kõrval on veelgi olulisem suurendada tsiviilpanust täiendava abi ja ekspertide saatmisega,“ lausus kaitseminister.

Aaviksoo kinnitusel on ka Ameerika Ühendriigid näitamas üles järjest suuremat pühendumist kollektiivsele julgeolekule ning seda Eestilegi väga olulisest regionaalsest aspektist vaadatuna.

„Parimaks tõestuseks sellele on käesoleval aastal Eestis ja lähipiirkonnas toimuvad mitmed ühised sõjalised õppused,“ lausus kaitseminister Jaak Aaviksoo pärast kohtumist.

Kohtumisel arutati NATO laiemat rolli Euroopa julgeoleku tagamisel, mis lisaks kollektiivkaitse kesksele põhimõttele kätkeb endas ka uusi väljakutseid terrorismi, küberkuritegevuse ja energiaga varustatuse osas.

USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy tunnustas Eesti initsiatiivi käivitada NATO küberkaitsekeskus ning avaldas arvamust, et küberteemadel toimuv info- ja kogemuste vahetamine muutub senisest veelgi intensiivsemaks.

Kohtumisel tulid kõne alla ka NATO suhted Venemaaga ning võimalikud ühistegevused massihävitusrelvade piiramisel, suhted Iraaniga ning võitlus piraatide ja rahvusvahelise terrorismiga.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



USA endine luureülem: kui praegu algaks kübersõda, kaotaksime kohe

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

„Kui astuksime praegu kohe kübersõtta, siis kaotaksime,” ütles McConnell eile küberkuritegevuse teemalisel arutelul USA senatis. „Meie (USA – toim.) oleme kõige haavatavamad, sest meil on kõige rohkem ühendusi ja seega ka kõige rohkem kaotada.”

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti sihitajad aitavad Islandi õhuruumi turvata

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Taani hävitajad F-16 Islandi kohalIslandi edelaosas Keflavikis asuvast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest hakkavad sihitajad – õhulahingu taktikalised juhid, kes on pilootidele maapealseteks meeskonnaliikmeteks – juhendama ja sihtmärgile suunama Taani hävituslennukeid F-16 “Fighting Falcon”. Enne Islandile lendamist läbivad eestlased Taanis lühikese missioonieelse kursuse.

„Taoline missioon on õhuoperatsioonide läbiviimisest laiema ettekujutuse saamiseks sõnul Eesti sihitajatele eriti väärtuslik,“ ütles Õhuväe Staabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja major Eero Neemla. „Lisaks unikaalsele töökogemusele mitmerahvuselises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses on võimalik suhelda õhukaitse süsteemi erinevate valdkondade ja tasemete esindajatega tehnikutest ja pilootidest Taani õhuväe ülema ja kaitseministrini välja.“

Kaks Eesti sihitusohvitseri osalesid Islandi õhuturbe missioonil taanlaste meeskonnas ka 2009. aastal. Igapäevaste treeningmissioonide juhtimine Islandi õhuruumis ja ööpäevaringses lahingvalves osalemine kulmineerus möödunud aastal Eesti sihitajate jaoks reaalse õhuturbeoperatsiooniga, mille käigus Taani püüdurhävitajad tuvastasid Islandi õhuruumi lähistel kaks Vene Föderatsiooni kaugmaapommitajat Tu-95 “Bear”.

Peale Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist Keflavikist 2006. aastal haldab Island oma radareid ise ning viib ellu ka õhuseiret. Kuna Islandil puuduvad nii püüdurhävitajad kui ka relvasüsteemide juhid, korraldavad alates 2007. aastast Islandil õhuturvet NATO liikmesriigid rotatsiooni korras oma lennukite ja spetsialistidega.

Allikas:

Kaitseväe peastaap




Rasmussen: NATO on endiselt USA julgeoleku peamine tagaja

Eile Washingtonis toimunud NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Washingtonis toimuva NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminari raames Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Rasmussen ütles tudengitele, et kuigi NATO ei ole Ühendriikides nii nähtav, kui peaks, on allianss siiski oluline faktor riigi pikaajalise julgeoleku tagamises. Peasekretäri sõnul põhineb NATO tegevus tänapäevastele ohtudele vastu seismisel just demokraatlike riikide koostöös.

„21. sajandi probleeme saab lahendada ainult multilateraalselt,“ ütles Rasmussen ning lisas: „Selleks ei ole maailmas tugevamat ega efektiivsemat koostöövõrgustikku kui NATO.“

Multilateraalsete operatsioonide efektiivsuse näitlikustamiseks viitas peasekretär terrorismile, küberrünnakutele ja tuumarelvade leviku pidurdamisele kui valdkondadele, kus NATO tegevus on olnud elulise tähtsusega.

Ramussen kõneles ka koostöö olulisusest riikidega kõikjal maailmas ja uue strateegilise kontseptsiooni vajalikkusest, mille näol on tegemist dokumendiga, mis aitab alliansil seada selged prioriteedid ja seista vastu praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele.

„Põhja-Altandi allianss koondab endas multilateraalsuse ja efektiivsuse põhitõdesid,“ ütles Rasmussen. „See pole kerge ülesanne, kuid tänases ebakindlas olukorras on see väärtuslikum kui kunagi varem. Need põhimõtted on NATO-s säilnud tänaseni ja säilivad ka homme.“

Allikas:

NATO



Teisipäeval arutletakse strateegilise kontseptsiooni üle Washingtonis

Eestit julgeolekuekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Neljas ja ühtlasi viimane NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminar toimub teisipäeval, 23. veebruaril Washingtonis. NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud seminar, mille eesmärgiks on alliansi uue strateegia suhtes nõustada, leiab aset USA rahvuslikus julgeolekuülikoolis (National Defence University, NDU).

Üritust korraldavad NDU ja NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatus.

Eestit välispoliitika ekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Allikad:

NATO

Riigikogu



“Välismääraja” 21. veeburaril: Hiina on Nõukogude Liidu vigadest õppinud

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Kadri Liik
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Arutleti Obama ja dalai-laama kohtumise sümboolse tähtsuse üle ja selle mõju üle USA läbisaamisele Hiinaga, mis soovib saavutada superriigi staatust.  Saatekülalised nõustusid dalai-laama sõnumiga, mille kohaselt superriigiks ei saa ükski riik demokraatiat ja inimõigusi austamata. Võrreldi ka Hiinat ja kunagist Nõukogude Liitu, ning nenditi, et Hiina hoidub demokraatlikest reformidest, kuna need hukutasid NL-i.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Andres Herkel ja Tartu Ülikooli õppejõud Märt Läänemets.

21. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Vene kindral: raketikaitsesüsteemid ohustavad Venemaad

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.


Tuumarakett

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.

Sama asjaolu tõi Venemaa välja ka reedel avalikustatud uues sõjalises doktriinis, milles nimetati NATO laienemist üheks peamiseks ohuks riigi julgeolekule.

Loe edasi Postimehes!

Allikas:

Postimees



Venemaa ja USA on moonide hävitamises Afganistanis eri meelt

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.

Holbrooke rääkis pressikonverentsil välisministeeriumis, et Venemaa valitsuse arvates on moonipõldude hävitamine probleemi lahendamise võti, USA aga leiab, et see annaks Talibanile võimaluse talupoegade värbamiseks. Tema sõnul saavutataks rohkem edu võideldes uimastite salakaubandusega ning hävitades narkoturge, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Külalised Afganistanist jagasid eestlastega kogemusi

Eile ja täna külastas Tallinna grupp afgaane valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameediast, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste esindajate, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.

Eile ja täna külastas Tallinna grupp Afganistani valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameedia esindajaid, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.  Enne Tallinnasse saabumist külastasid afgaanid Sloveeniat, Austriat, Slovakkiat ja Horvaatiat.

Foto: USA suursaatkond Tallinnas
Foto: USA suursaatkond Tallinnas

Ettevõtmist rahastas USA valitsus eesmärgiga jagada siinsetega Afganistani kogemustest riigi arengust ning välisabi õnnestumistest, kuid ka eelseisvatest väljakutsetest. Läbivaks jooneks afgaanide sõnumis oli, et Eesti ja teised riigid mängivad Afganistani ülesehitamisel ja eduka tuleviku tagamisel väga olulist rolli.

Neljapäeval toimunud kohtumisel USA suursaadiku Michael C. Poltiga arutati Afganistani valitsusväliste organisatsioonide tegevuse tugevaid ja nõrku külgi ja seda kuidas sellised riigid nagu USA ja Eesti saaksid kõige efektiivsemalt jätkata Afganistani toetamist. Suursaadik tänas gruppi Eesti külastamise eest ning eestlastele Afganistani inimliku külje tutvustamise eest.

Välisministeeriumis toimunud kohtumisel siinsete diplomaatide, ajakirjanike ja tudengitega arutleti Afganistani majandusliku olukorra ja humanitaarabi kättesaadavuse üle. Palju kõneainet pakkusid oopiumikaubandus, talunike sõltuvus Talibanist ja riigi arengu ebaühtlane jaotus piirkonniti.

Allikad:

USA suursaatkond Tallinnas

Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.


Foto: familysecuritymatters.org
Foto: familysecuritymatters.org

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.

USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

“Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale – ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad,” rääkis Obama.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-03_AK_uus_start_tulekul.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 31. jaanuaril: “Tuumarelvata oleks Venemaa USA jaoks lihtsalt nagu Saudi-Araabia””

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama, seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Saatekülalised nentisid, et riigi kahe tähtsaima esindaja kõned olid märkimisväärselt kontrastsed, ning Clintoni kõnet võib vaadelda kui kompensatsiooni Obama kõnele.

Stuudios viibinud juurdlesid selle üle, kuidas mõjutab USA välispoliitika julgeolekut Euroopas, kuid leidsid, et uudsust oli eelmainitud kõnedes vähe. Arvati, et USA näeb praegu suurimate probleemidena sõdu Afganistanis ja Iraagis ning võimalikku tuumaohtu Iraanis, jättes nende taustal tahaplaanile Euroopa ja ka Venemaa.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Kaitseministeeriumi ametnik Jonatan Vseviov ja Riigikogu liige Sven Mikser.

31. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Jälgi video vahendusel täna kell 16 USA välisministri kõnet Euroopa julgeolekust.

USA välisminister Hillary Clinton peab täna, 29 jaanurail kell 16:00 Pariisis kõne Euroopa julgeolekupoliitika teemadel. Pöördumist saab interneti vahendusel jälgida järgmistel lehtedel:

Gillary ClintonUSA välisminister Hillary Clinton peab täna, 29 jaanurail  kell 16:00 Pariisis olulise  kõne Euroopa julgeolekupoliitika teemadel. Pöördumist saab interneti vahendusel jälgida järgmistel lehtedel:

www.ustream.tv/channel/conx .

https://statedept.connectsolutions.com/paris.

Välisministri kõnet saab lugeda siin!

Allikas:

USA Suursaatkond Tallinnas



Lääs lubas miljoneid Talibani lepitamiseks

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lääne ametnikud ei taha siiski näha selle raha kasutamist otsemaksetena, vaid hoopis töökohtade loomisel näiteks põllumajanduses ja turvasektoris. Et praegune mässuline saaks lõpetada isevalmistatud pommide aukude kaevamise ja asuda pigem rosinaid kasvatama või siis kanda õlal AK-47-t selleks, et kaitsta, mitte rünnata.

Konverents, mille kohta oli juba ette teada, et see räägib ka leppimisest Talibaniga, tõi selle toimumiskoha ette ka kümnete afgaanide meeleavalduse. «Me ei kannatanud kogu seda sõda välja selleks, et Taliban naaseks,» ütles 32-aastane arst Tahmina Yousofi uudistevõrgule AFP. «Me oleme pigem valmis võitlema Talibaniga kogu oma elu kui elama Talibani võimu all rahus.»

Suurepärasest eduloost afgaanide endi Talibani vastu pööramisel kirjutas eilne New York Times. Nende terroristide toetajaid leidub põhiliselt vaid puštude seas, kes moodustavad tegelikult vaid 42 protsenti Afganistani rahvastikust. Nimelt teatas üks suuremaid puštude hõime – umbes 400 000-pealine shinwari hõim – et nad asuvad Talibani vastu võitlema ja pistavad põlema iga mässuliste toetaja kodu.

Lisaks lubasid Ida-Afganistanis elavad shinwarid, et juhul, kui Taliban peaks neid ründama, saadab iga pere vähemalt ühe sobivas eas meesliikme Afganistani sõjaväkke või politseisse. Korrakaitsejõududesse, mida lääneriigid selle maa oma rahva hoolde tagasi andmiseks kiirkorras arendada üritavad.

Mainitud otsuse juured peituvad möödunud aasta juulis. Siis jõudsid juba mõnda aega kogunenud pinged shinwaride ja Talibani vahel selleni, et hõim nõudis Kona-nimeliselt terroristide komandörilt, et mässulised hoiaksid eemale nende orgu tammi ehitavatest afgaani inseneridest. Taliban aga röövis kaks inseneri ära.

Seepeale sai shinwaridel villand. Nende ja Talibani kokkupõrkes õnnestus hõimul üks terroristide Pakistanist saabunud komandör tappa ja Kona üle piiri Pakistani ajada.

Esimene sümpaatia hõimu ja NATO sõdurite vahel tekkis ilmselt sellest, et USA eriüksuslased toetasid neid laskemoona ja toiduga. Kuid praegu tsementeerib ületulekut siiski ameeriklaste ja shinwaride kokkulepe, mille kohaselt nad saavad USA-lt oma piirkonna arenduseks miljon dollarit (üle 11 miljoni krooni), mis voolab mööda korrumpeerunud keskvalitsuse näppudest.

Allikas:

Postimees



USA: koondugem küberkaitseks

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.NATO käivitas ühised küberkaitseoperatsioonid pärast seda, kui 2007. aastal Eesti valitsusasutuste veebisaitide pihta sihitud massiivsete rünnakute jäljed Venemaal paiknevate arvutiteni välja viisid.

USA ja tema NATO liitlased näevad pakilist vajadust intensiivseks koostööks küberkaitse vallas ning kavatsevad väidetavalt Hiinast Google’i pihta vallandatud rünnakutest kiiresti õppust võtta.

Foto: http://ccdcoe.org/
Foto: http://ccdcoe.org/

Pentagoni juhtiva küberstrateegi sõnul tuleb liitlastel rajada ühised hoiatussüsteemid, valitsustevahelisi kontakte on tarvis laiendada.

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.

Samas hoiatas ta, et nii USA, Suurbritannia kui teised riigid peavad piiriülest koostööd tunduvalt tõhustama, et olla valmis selleks uut liiki sõjapidamiseks, mis riikidevahelistest piiridest sugugi ei hooli.

Loe edasi!


Artikli originaalversioon Financial Times’is!

Allikad:

www.E24.ee

Financial Times



USA kindral peab vajalikuks Talibaniga rääkida

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

Foto: www.armybase.us
Foto: www.armybase.us

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

USA kindral Stanley McChrystal ütles Financial Timesi usutluses, et tema arvates on sõdimist olnud piisavalt ja poliitiline lahendus on igas konfliktis lõpuks vältimatu, vahendas BBC News.

McChrystali sõnul ei ole Taliban üheselt võetav ning mitte kõik taliibid ei taha tema hinnangul igavesti maksta ränka hinda Al-Qaeda äärmusluse eest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Vahipataljoni ülem major Toomas Väli sai Ameerika Ühendriikide armee tunnustusmedali

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Reedel, 15. jaanuaril, andis Ameerika Ühendriikide Maaväe atašee Eestis Robert W. Schaefer Vahipataljoni 82. aastapäevale pühendatud rivistusel Vahipataljoni ülemale major Toomas Välile üle USA armee tunnustusmedali.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Maaväe tunnustusmedaliga tänatakse teise riigi kaitseväelast, kes paistab silma kangelasteoga, erakorralise saavutusega või kiiduväärt teenistusega, mis on toonud mõlemapoolset kasu nii USAle kui kaitseväelase riigile.

Pidulikul rivistusel osalesid lisaks Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelastele Soome Kaardijäägrirügemendi ülem kolonel Jukka Valkeajärvi ja Helsingi garnisoni komandant major Markko Maanluotto.

Major Väli tänas Ühendriikide atašeed ja meenutas kohalviibijatele Vahipataljoni eelkäijaid: “Pidagem meeles neid, tänu kellele me saame seista siin Eesti vormis, Eesti lipu all ja tähistada Vahipataljoni aastapäeva,“ ütles major Väli.

Lisaks pataljoniülemale tunnustati mitut Sõjaväepolitseikompanii ajateenijat eeskujuliku teenistuse eest auastmega „kapral“ või tänukirjaga. „Need mehed on andnud selle pataljoni heaks pisut rohkem, kui seda sõdurilt oodatakse,“ ütles Väli.

Major Toomas Väli läbis ajateenistuse 1992-1993 Kuperjanovi pataljonis, lõpetas 1995 Soome Maakaitsekõrgkooli Kadetikooli, 2001 sama kooli sõjaaja pataljoniülema kursuse nr 10 ja 2003 vanemstaabiohvitseride kursused. Major Väli on teeninud Üksik-Raadiotehnilises Õhukaitsepataljonis, Kaitseliidus ja Kaitseväe Peastaabis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, valvab Presidendi Kantselei hoonet ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Ühingu vabatahtlikud pidasid videokonverentsi USA suursaadikuga NATO juures

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtliku osalesid täna USA Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtlikku osales täna Ameerika Ühendriikide Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

eataKonverentsil osalesid samaaegselt noored ka Riiast ja Vilniusest.

Suursaadik Daalder keskendus oma kõnes neljale NATO jaoks hetkel neljale teemale: strateegilise kontseptsioonile, Venemaale, Afganistanile ja raketitõrjele. Rääkides alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ja NATO kollektiivkaitse alustalaks olevast Washingtoni lepingust, tõi Daalder välja, et kuna kollektiivkaitse rakendub sõjalise rünnaku puhul, tuleb uue strateegilise kontseptsiooni valguses ümber vaadata “sõjalise rünnaku” definitsioon. Kas küberrünnak või terrorismiatakk on sõjaline rünnak, mis nõuab teiste liikmesriikide sekkumist? “Eestlased oleksid kindlasti nõus, et küberrünnak võrdub sõjalise rünnakuga,”  märkis Daalder.

Suursaadik Daalderi kõnele järgnes küsimuste ja vastuste voor, kus noored said võimaluse suursaadikult küsida NATO kohta. Noorte seast tuli kõige rohkem küsimusi Lähis-Ida konfliktide ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni kohta.

Üritus oli esimene Ühingu vabatahtlikele mõeldud õppepäevade sarjast, mille käigus noored vabatahtlikud läbivad põnevaid ja arendavaid koolitusi, et tulevikus panustada Ühingu suurprojektidesse. Järgmine õppeüritus toimub noortele 29.-30. jaanuaril Laulasmaal, kus toimub kohtumine Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega.

Eesti NATO Ühing



President Toomas Hendrik Ilves: Eesti tuleviku määrab meie välispoliitika ja diplomaatia edukus

„Oma eesmärki on võimalik saavutada realistlikult tegutsedes, lähtudes Eesti rahvuslikest huvidest, mitte unistustest,” ütleb president Toomas Hendrik Ilves.

Kui mõelda aastale 2010, siis mida teie peate maailmas Eestile kõige olulisemaks?

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Eesti tähtsaim eesmärk on tugev Euroopa ja ühtne Euroopa Liit. See tähendab ühenduse kõigi liikmesmaade – sõltumata nende suurusest ja Euroopa Liitu kuulumise ajast – aktiivsust ning nähtavust üleeuroopaliste probleemide lahendamisel.

Loodetavasti leiavad liikmesriigid tänavu vastuse küsimusele, kuidas hakkab tegelikkuses toimima äsja jõustunud Lissaboni leping. Kuidas Eesti leiab selles olukorras soodsa positsiooni nii endale kui ka aitab kogu Euroopa Liitu? Iga liikmesriik kompab praegu maad, saamaks aru, kuidas leping mõjutab senist praktikat. Nagu iga põhiseadusliku lepingu puhul, määrab ka siin praktika sageli rohkem kui mitmeti tõlgendatavad sätted.

Teiseks loodan, et julgeolekuolukord Afganistanis muutub oluliselt paremaks. Ameerika Ühendriikide ja mitme liitlase otsus saata sinna lisavägesid annab selleks lootust. Ja meenutage, et nii juhtus see ka Iraagis. Üldise turvalisuse kasvust Afganistanis ja samuti Pakistanis sõltub NATO edukus sel operatsioonil, ka seal teenivate Eesti kaitseväelaste julgeolek.

Loe intervjuud presidendiga edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA merejalaväelased teevad Eestisse dessandi

11. juunil toimuvat dessanti saavad kohapeal kindlasti jälgida kõik huvilised.

Suve alguses võib Põhja-Eesti rannikul näha põnevat vaatemängu, kui kuni 500 USA merejalaväelast maabuvad dessandi käigus Eestisse. Täisvarustuses merejalaväelased kasutavad dessandis selleks mõeldud spetsiaalseid aluseid, millesarnaseid võis näha näiteks Normandia dessanti käsitlenud filmis „Reamees Ryani päästmine”. Kunagi varem ühtegi sellist õppust Eestis korraldatud ei ole.

Foto: www.marines.mil
Foto: www.marines.mil

Juba pikka aega ja põhjalikult ette valmistatud õppuse kõik detailid pole veel täielikult paigas. Dessant toimub suure tõenäosusega mõnes Põhja-Eesti rannas, ent kus täpselt, ei saanud Eesti poolt asja ajav major Lauri Abel kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonnast veel öelda, kuna see pole ametlikult kokku lepitud. „Dessandi käigus järgitakse kõikvõimalikke keskkonnaeeskirju väga rangelt, mistõttu peaks loodusele kahju tekitamine olema välistatud,” rääkis Abel. Lahemaa rahvusparki jäävaid alasid üritatakse tema sõnul õppusel vältida.

Õppused

Baltic Host 2010

Koosneb kolmest osast:

•• miinitõrjeoperatsioon Läänemere lääneosas,

•• USA varustuslaeva tühjaks laadimise õppus Lätis,

•• USA merejalaväelaste maabumine ja õppus Eestis.

•• Eestisse saabuvad merejalaväelased Whidbey Islandi klassi maabumisalusega.

•• Õppusel osalevad kuni 500 merejalaväelast, Scoutspataljon, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kiirabi jne.

•• Õppus kestab 11.–22. juunini.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Putin: Venemaa peab vastama USA raketikaitsele

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.


Vladimir Putin

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.

“Et säilitada tasakaalu, me peame arendama ründerelvastuse süsteeme, mitte raketikaitsesüsteeme nagu USA teeb,” vahendas BBC Putini sõnu.

“Ehitades niisuguse kaitse, võivad meie USA partnerid tunda end täielikult kaitstult ja saavad teha, mida vaid tahavad. See aga viib tasakaalust välja,” lisas ta. Samas ei teatanud Putin, missuguseid relvi Venemaa arendama hakkab.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 27. detsembril: Hiinat ärritab mõte globaalsest NATO-st

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud aastast kokkuvõtteid tehes nentisid saatekülalised, et aasta on tegelikult olnud positiivsem kui eelmise aasta lõpul arvata võis. Näitena toodi Aasia suurriigid nagu Hiina ja Jaapan, mida majanduslangus väga ei raputanud.

Marek Tamme sõnul on läänemaailmas tavaks arvata, et majanduse õitseng on otseses seoses demokraatia laialdase levikuga ning totalitaarse Hiina tugev sisetarbimisel põhinev majanduskasv võib tähendada lääne maailmavaate alustalade kokkuvarisemist. Maailmas valitsevate jõuvahekordade ümberjaotumist möönsid kõik saatekülalised.

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda. Kadri Liik mainis, et majandusliku iseseisvuse ja kasvuga käib paratamatult kaasas välispoliitiliste ambitsioonide eskaleerumine ning ajaloo näidetele tuginedes võib järjest suuremaid välispoliitilisi nõudmisi oodata ka Hiinalt.

Kõneledes läänemaailma välispoliitika aastast tuli tõdeda, et tegemist oli eelkõige Obama aastaga. Marek Tamm nägi Obama teenetena ebaõnnestunud Kopenhaageni kliimakõneluste täielikust hävingust päästmist, USA-Venemaa suhete parandamist ning USA välispoliitika pragmaatiliseks ja asjakohasemaks muutmist, jättes kõrvale mitmed ebaolulised teemad.

Saate lõpuosas kõneldi ka Venemaast ning majanduslanguse mõjust Venemaa tegutsemisele ülemaailmses välispoliitikas. Tõnu Õnnepalu sõnul vaevleb Venemaa identiteedikriisis suutmata otsustada, kas olla rahvusriik või impeerium.

27. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Välisilm esitleb: “Guantanamo seestpoolt” 14. detsembril

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”, mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”,  mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Guantanamo laht… Kas vabaduse kaitsmise või reedetud vabaduse sümbol? 2002. aastal toimetati sinna Ameerika terrorismivastase sõja esimese laine vangid – mehed, kes tembeldati “hullematest hullemateks” ja jäeti mis tahes õigusteta. Tänaseni on see kogu maailmas hell teema, sest propageerides inimõigusi ja õiglast kohtumõistmist, rikuti jämedalt neidsamu aateid.

Mis toimus Guantanamo laagri traattõkete taga? See on olnud Ameerika valitsuse kõige kiivamalt varjatud saladus – kuni selle filmini…

Film on ETV eetris esmaspäeval 14. detsembril kell 22:30, ning kordusena teisipäeval kell 13:40.

Allikas:

ETV



Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud

Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.


Foto: www.whitehouse.gov
Foto: www.whitehouse.gov


Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.

«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest – sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikad:

Postimees

CBS News Online



Neeme Raud: tähtaegade ootus Afganistani sõjas

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Oma peamise sõnumiga, et kui järgneva pooleteise aasta jooksul jõuliselt tegutseda, saab ehk Afganistanis otsi kokku tõmbama hakata, püüdis USA president Barack Obama olla meele järele nii neile ameeriklastele – suuresti konservatiivsele leerile –, kes toetavad uute vägede saatmist, kui ka ta oma võimubaasiks olevatele liberaalidele, kes on lisajõudude saatmise vastu ja soovivad teada, millal see operatsioon võiks lõppeda.

Tervet Neeme Raua arvamuslugu saab lugeda 8. detsembri Postimehes.

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Laeva võtsid Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

„Tänan, et täitsite riigi liitlaskohustusi väärikalt,“ ütles mereväekapten Igor Schvede kojusaabunud mereväelastele.

Sakala auks korraldatud rivistusel andis mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast said kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali said ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

„Atlandi ületamine näitas, et Eesti Mereväe laevad on võimelised edukalt opereerima ka väljaspool Läänemerd,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. Pärnu sõnul oli Euroopast Kanada idarannikule sõites ilm soodne, seevastu tagasi tulles oli meeskonnal vaid paar tormivaba päeva.

Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Uuring ennustas USA sõdurite enesetappude märgatavat tõusu

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Oktoobri seisuga on sel aastal vabasurma läinud 133 ameerika sõdurit, neist 90 puhul on enesetapp leidnud ka kinnitust. Mullu oli sama näitaja 115, vahendas CNN News.

Armee esindajate sõnul on sõjaväelaste enesetappe tsiviilisikute enesetappudega raske võrrelda. Siiski on vabasurmade põhjustena armee toonud välja ebaõnnestunud suhted, finantsprobleemid ja tööstressi.

Kaitseametnikud tunnistavad, et pikad ja korduvad lahingmissioonid on üheks peamiseks põhjuseks sõdurite stressile ja vaimsele tervisele.

Lisaks sellele leidis raport, et intensiivistunud sõjategevus Afganistanis on mõjunud halvasti konfliktipiirkondadesse sattunud Ühendriikide sõdurite moraalile.

21,4 protsenti Afganistanis teeninud USA sõduritest kannatab traumajärgse stressi ja depressiooni all. Kahe aasta eest oli sama näitaja 23,4 protsenti, 2005. aastal aga vaid 10,4 protsenti.

Iraagis teeninud sõduritest võitleb stressiga 13,3 protsenti sõduritest, 2007. aastal oli see näitaja 18,8 protsenti ja veel aasta varem 22 protsenti.

Allikas:

Postimees



Priit Simson: NATO kaitseplaan on vaataja silmades

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Leedu presidendi Dalia Grybauskaite maitsmismeele põhjal plaani ei ole. „Alliansi piiririikidena ei ole meil seni erakorraliste olukordade puhuks kaitseplaane,” ütles Grybauskaite oktoobri lõpus Riias Balti riikide presidentide kohtumisel. Ta võiks olla piisavalt kõrge inimene, et teada tõde. Läti kaitseminister Imants Liegis rääkis suve lõpul, et sellist plaani alles tehakse. Kui Leo Kunnas kahe aasta eest lahkus Eesti kaitseväe operatiivülema kohalt – ja operatiivülem on inimene, kes peaks antud plaani ellu viima –, siis tema sõnul kaitseplaani veel polnud.

Kuid on ka teistsuguse maitsega inimesi. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitavad, et NATO kaitseplaan Eesti tarbeks on küll olemas ja vähe sellest, kindral on seda koguni käes hoidnud. 2008. aasta sügisel kinnitas ka NATO abipeasekretär Martin Erdmann pärast mu arvukaid küsimusi eri nurga alt, et „NATO-l on oma kaitseplaanid”. Jällegi väga pädevad tegelased, kelle autoriteedis poleks ju põhjust kahelda. Tundub, et isegi välisminister Urmas Paet paistab sinna ringkonda kuuluvat, sest septembris USA-s käies toonitas ta seisukohta, et sellised kaitseplaanid peavad olema kõigil NATO liikmesriikidel, kes seda soovivad. Kui kaitseplaanid „peavad” olema, siis järelikult neid välisministrile teadaolevalt veel pole. Isegi Eesti välis- ja kaitseminister ei suuda meie iseseisvuse garantiide kindluses kokku leppida.

Kas üks pooltest ajab meile jama? Või on tõesti võimalik, et õigus on mitmetel korraga? Äkki võiks erinevad tegelased lõpuks kokku saada ja kindral Laaneots näitaks neile seda plaani oma näppude vahelt? Meile, lihtsurelikele, ta saladokumente näidata ei saa, kuid näiteks Grybauskaitel võiks ju vastava taseme luba olemas olla.

Lahendada selline olukord aga tuleks, sest praegu tõmbab ühtede jutt teiste püüdlustele vee peale. „Plaan on olemas” koolkond ei saa veenvalt maalida Balti riikidest pilti kui paigast, mis ongi osa „päris-NATO-st” ja mille kaitsele tõttavad lääne vägevad ainsagi kõhkluseta. „Plaani pole” koolkond seevastu ei saa mõjutada NATO-t ühtsena tegema konkreetsemaid plaane, kui mingid tegelased räägivad, et praegu on asi niigi hea.

Ühest küljest sõltub vastus sellest, mida plaaniks nimetada. Kui kaitseplaan on see, et helistame mure korral „hädaabinumbril” ja lisame sinna juurde veel mõned kriisikogunemised, siis võib ka hädapärast öelda, et keegi pole otseselt valetanud. Et olemasolevatel plaanidel pole kuigi suurt detailsust, tunnistab ka „plaan on olemas” koolkond ise. „See, mida Leedu president silmas peab, on see, mille kohta öeldakse, et „Poolal on, Türgil on, Norral on, aga Balti riikidel ei ole”,” rääkis Aaviksoo. „Need on tegelikult niisugused külma sõja aegsed konventsionaalsele konfliktile vastuhakkamise plaanid, mis hõlmavad endas tõepoolest väga laialdast sõjalist planeerimist.” (ETV „Välisilm” 26.10) Lihtsas keeles tähendab see jutt, et mingit täpsemat kava sisevoolavate tankidega hakkama saada tõesti pole, küll aga on mingi muu, moodsam kava.

Samas aga on üsna palju loota, et „plaan” saaks töötada, kui suur osa selle eeldatavaid täideviijaid ütleb, et seda pole. Kui teda teatud kriitilise hulga inimeste peas olemas pole, kui teda pole läbi harjutatud, siis võime öelda, et plaani sisuliselt ei eksisteeri, hoidku Laaneots käes mida iganes.

Ameeriklaste kavad

See kõik ei tähenda, et teatud NATO liikmesriikidel poleks konkreetsemaid plaane Balti riikide kaitseks. Ameeriklased mängivad üldjuhul läbi väga erinevad potentsiaalsed lahingutandrid ja raske on uskuda, et nad saadaksid oma eelpaiknemislaevu Läänemerele ilma stsenaariume läbi kaalumata. Juba 1992. aastal puhkes USA-s skandaal, kui tuli välja, et asekaitseminister Paul Wolfowitz oli Bush seeniori administratsiooni koosseisus tegelenud värskelt iseseisvuse taastanud Leedu kaitsmise plaanidega. USA avalikkus polnud nõnda uudseteks kohustusteks tollal veel valmis.

Oleks siiski kummaline, kui praeguseks ajaks ameeriklastel need plaanid puuduksid. Kollektiivne planeerimine NATO raames on keeruline ja nõuab poliitilist kompromissitamist. Kuid ühe riigi sees on see võimalik märksa vähem valuliselt. Kuid millist rolli nendes plaanides mängib Eesti enda tegevus, teavad ilmselt vähesed.

Allikas:

Eesti Päevaleht