Obama ja Medvedev: vajame Teise maailmasõja aegset usaldust

Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Obama ja Medvedev möödunud aastal MoskvasPresidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Kaks riigipead tegid sellise ühisavalduse eile, 65 aasta möödumise puhul Nõukogude ja Ühendriikide vägede kohtumisest Elbe jõel Saksamaal Torgau linna lähistel, vahendas Reuters.

«Ajaloolist käepigistust Elbe jõel saatis vastastikune usaldus ja jagatud pühendumine võidule, mida läheb eriti vaja täna, mil Venemaa ja Ühendriigid ehitavad partnerlust stabiilse ja jõuka maailma nimel,» öeldi Kremli poolt avaldatud pöördumises

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti riigipea kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendiga: USA, NATO ja Euroopa Liit on edukad siis, kui me tegutseme üheskoos

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

“Euroopa julgeolek oli probleem kuni külma sõja lõpuni, nüüd on see probleem NATO ja Euroopa Liidu laienemisega lahendatud, meil kõigil tuleb mõelda uutmoodi ja nii on Atlandi-üleste suhete tulevik uute probleemide ühises lahendamises,” ütles president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul Prahas toimunud Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama kohtumisel Euroopa 11 maa presidentide või valitsusjuhtidega.

Eesti riigipea sõnul on Ühendriigid, NATO ja Euroopa Liit edukad siis, kui nad tegutsevad koos ning toetuvad igaühe tugevamatele külgedele ja võimalustele.

Sama kinnitas ka president Obama, öeldes, et NATO-s ei ole uusi või vanu liikmeid, on ainult liikmed, kes on võrdsete kohustustega ja võrdselt turvalised.

Eesti riigipea nimetas üheks olulisemaks kõikide ühispingutusi vajavaks küsimuseks edu saavutamist NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.

“See on alliansi usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse näitaja,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea tunnustas Ühendriikide administratsiooni, kes suutis pärast Venemaa-poolset vastasseisu ja eriti pärast 2008. aasta Gruusia sõda tuua Venemaa tagasi Läänega dialoogi juurde, mille üheks verstapostiks on eile Prahas allakirjutatud strateegilise tuumarelvastuse vähendamise uus kokkulepe.

President Obama kinnitas, et see leping ei vähenda ei Ühendriikide ega NATO tuumaheidutust, mis pole kaotanud oma tähendust alliansi liikmete julgeolekule.

Kaks tundi kestnud kohtumisel käsitleti ka rahvusvahelise terrorismiga võitlemise, energiajulgeoleku tugevdamise, Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamise ja Lääne-Balkani stabiilsuse probleeme.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Ilves kohtub Prahas Obamaga

President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

ilvesamari011009President Toomas Hendrik Ilves osaleb järgmisel nädalal Prahas toimuval USA riigipea Barack Obama ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel.

President Toomas Hendrik Ilves osaleb 8. aprillil Prahas toimuval kohtumisel, millest võtavad osa üheksa Ida-Euroopa riigi – Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Leedu, Läti, Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia juhid ning Ühendriikide president, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu venekeelset uudisteportaali.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



AFGANISTANI PÄEVIK: Viimane päev Kabulis ja Obama üllatusvisiit

Kui järsku aknaklaasid vibreerima hakkasid, nagu lendaks läheduses helikopter. Erilist tähelepanu me sellele ei pööranud, kuni veidi hiljem hakkasid kõigi telefonidele turvaülema sõnumid laekuma, et linnas on keegi tähtis nina – ilmselt Obam

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Veetsime täna viimase päeva Kabulis ja homme lendame Euroopasse. Istusime nüüd õhtul restoranis Sufi ja arutasime reisimuljeid…

Kui järsku aknaklaasid vibreerima hakkasid, nagu lendaks läheduses helikopter. Erilist tähelepanu me sellele ei pööranud, kuni veidi hiljem hakkasid kõigi telefonidele turvaülema sõnumid laekuma, et linnas on keegi tähtis nina – ilmselt Obama – ja seetõttu on liikvel rohkem helikoptereid ning tänavatel enam kontrollpunkte. Vaatasin praegu New York Timesi, mis kinnitab, et see oligi Obama saladuslik mõnetunnine visiit, mis tehti suure saladuskatte ja ööpimeduse all. Kohtus ta muidugi Karzaiga, aga sellest võite lehest pikemalt lugeda.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Obama: USA ja Iisraeli suhetes pole kriis, vaid erimeelsused

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

Obama märkis, et Iisraeli otsus ehitada Ida-Jeruusalemma uusi kortereid ei aita Lähis-Ida rahuplaanidele kaasa, vahendasid ERRi teleuudised.

Erimeelsused algasid Washingtoni vihasest reaktsioonist Iisraeli teatele, et Ida-Jeruusalemma ehitatakse 1600 uut korterit juudiasunikele. Sellele järgnesid viimaste aastate ägedaimad kokkupõrked sadade palestiinlaste ja Iisraeli julgeolekujõudude vahel.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR



Obama lubas vähendada USA tuumaarsenali

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Foto: Valge Maja
Foto: Valge Maja

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu jõustumise 40. aastapäeval avalduse teinud Obama sõnul minnakse muudatustega kaugemale vananenud Külma sõja mõttemallist, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 21. veeburaril: Hiina on Nõukogude Liidu vigadest õppinud

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Kadri Liik
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Arutleti Obama ja dalai-laama kohtumise sümboolse tähtsuse üle ja selle mõju üle USA läbisaamisele Hiinaga, mis soovib saavutada superriigi staatust.  Saatekülalised nõustusid dalai-laama sõnumiga, mille kohaselt superriigiks ei saa ükski riik demokraatiat ja inimõigusi austamata. Võrreldi ka Hiinat ja kunagist Nõukogude Liitu, ning nenditi, et Hiina hoidub demokraatlikest reformidest, kuna need hukutasid NL-i.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Andres Herkel ja Tartu Ülikooli õppejõud Märt Läänemets.

21. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.


Foto: familysecuritymatters.org
Foto: familysecuritymatters.org

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.

USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

“Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale – ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad,” rääkis Obama.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-03_AK_uus_start_tulekul.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 31. jaanuaril: “Tuumarelvata oleks Venemaa USA jaoks lihtsalt nagu Saudi-Araabia””

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama, seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Saatekülalised nentisid, et riigi kahe tähtsaima esindaja kõned olid märkimisväärselt kontrastsed, ning Clintoni kõnet võib vaadelda kui kompensatsiooni Obama kõnele.

Stuudios viibinud juurdlesid selle üle, kuidas mõjutab USA välispoliitika julgeolekut Euroopas, kuid leidsid, et uudsust oli eelmainitud kõnedes vähe. Arvati, et USA näeb praegu suurimate probleemidena sõdu Afganistanis ja Iraagis ning võimalikku tuumaohtu Iraanis, jättes nende taustal tahaplaanile Euroopa ja ka Venemaa.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Kaitseministeeriumi ametnik Jonatan Vseviov ja Riigikogu liige Sven Mikser.

31. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud

Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.


Foto: www.whitehouse.gov
Foto: www.whitehouse.gov


Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.

«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest – sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikad:

Postimees

CBS News Online



Neeme Raud: tähtaegade ootus Afganistani sõjas

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Oma peamise sõnumiga, et kui järgneva pooleteise aasta jooksul jõuliselt tegutseda, saab ehk Afganistanis otsi kokku tõmbama hakata, püüdis USA president Barack Obama olla meele järele nii neile ameeriklastele – suuresti konservatiivsele leerile –, kes toetavad uute vägede saatmist, kui ka ta oma võimubaasiks olevatele liberaalidele, kes on lisajõudude saatmise vastu ja soovivad teada, millal see operatsioon võiks lõppeda.

Tervet Neeme Raua arvamuslugu saab lugeda 8. detsembri Postimehes.

Allikas:

Postimees



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht