KUTSE avalikule arutelule BALTOPS-i asekomandöriga!

Eesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga. Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

EATAEesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga.

Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

Arutelul antakse ülevaade (inglise keeles):

– hetkel käimasolevast BATLTOPS õppusest

– mere- ja amfiibsete õppuste olulisusest

– NATO merejulgeoleku arengusuundadest

Koht: Radisson BLU, Cuxhaven-Bremerhaven saal (Rävala puiestee 3, Tallinn)

Enne seminari pakutakse kohvi ja snäkki.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee või telefoni 6949 333

__________________________________________________________________________________________________________________________________

7-18 juunini leiab aset Läänemere suurim rahvusvaheline mereväeõppus BALTOPS. Vastava õppusel viiakse läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe.

Mereväe laevad koos Balti Miinitõrjeeskaadri ja NATO Miinitõrjeüksusega viivad samal ajal Hara lahes läbi miinitõrjeõppuse, mille käigus puhastatakse laevateid 15. juunil korraldatava dessantoperatsiooni tarbeks. Miinitõrjeõppuse käigus otsitakse ja tehakse vajadusel kahjutuks ka reaalseid lõhkekehi. Eesti mereväe laevadest võtavad õppusest osa toetuslaev Tasuja ja miinijahtija Ugandi Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus ning miinijahtija Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus.

Õppus kulmineerub 15. juunil Loksa rannas korraldatava maabumisharjutusega, mille käigus merejalaväelased ja Kaitseliidu luurerühm viivad USA Mereväe laevalt Gunston Hall läbi maabumisharjutuse. Maabumisõppust on oodatud vaatama kõik huvilised.



Briti valimised: kes siis võitsid ja kes kaotasid?

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Foto: SDE
Foto: SDE

Jörgen Siil, SDE välissekretär

Nüüd, kus Suurbritannias on moodustunud esmakordselt koalitsioonivalitsus, konservatiivide (tooride) ja liberaaldemokraatide (libdemmide) vahel, ja samuti on esmakordselt peale 1974. aastat lõppenud valimised patiseisuga, on õige aeg analüüsida, kuidas asjaolud nõnda kujunesid.

Valimistulemused

Kuigi David Cameroni konservatiivid võitsid valimised, ei saanud nad enamust. Tööpartei (leiboristid) küll kaotas neile, kuid vähem, kui arvati. Pikalt arvamusküsitlustes juhtinud konservatiivide jaoks oli nende tulemus pettumus, arvestades, et leiboristid olid võimul olnud 13 aastat järjest ja vahepeal ülimalt ebapopulaarsed. Vahetult enne valimis tehtud küsitlustes olid nad pidevalt 3. kohal.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Briti kaos

Teretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Edward LucasTeretulnud ebakindlus, häbiväärne kaos. Sellises meeleolus ärkas Briti ühiskond üles pärast oma elava mälu kõige kummalisemat valimisööd.

Seda kaost kirjeldada on samavõrd lihtne kuivõrd keeruline on teda õigustada. Tuhanded inimesed seisid mõttetult järjekordades, et anda oma hääl, kuid nad ei saanud seda teha, sest valimispunktid polnud piisavalt mehitatud, et valimissedeleid jagada.

See rikuks mainet riigil, kes alles õpib demokraatiat pärast totalitaarse võimu all oldud aastakümneid. Kui midagi sellist oleks juhtunud Afganistanis või Ukrainas, tuututaksid Briti valimisvaatlejad hukkamõistvalt. See on häbistav riigile, kellele meeldib mõelda endast kui parlamentaarse demokraatia musternäitest. Miski muu ei saaks paremini kokku võtta leiboristide loodud ülemakstud, alakoormatud ning kodanikele kättesaamatut avalikku sektorit kui kasutu valimisametnik Sheffieldis, kes ütles: „Ma ei süüdista kedagi.” Ta ei suutnud mõista: meie süüdistasime teda.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 9. mail: “Enam ei ole nii, et kui Ameerika aevastab, haigestuvad kõik.”

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Majanduskriisi teemadel nenditi, et Kreekast alguse saanud kriis näitab, et Euroopa turud ei olegi USA-st niivõrd sõltuvuses, vaid ülemaailmselt majandusjulgeolekut mõjutab ka kriis Euroopas.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Marko Mihkelson ja Riigikantselei ametnik Keit Kasemets.

9. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”.

Foto: www.simonsebagmontefiore.com
Foto: www.simonsebagmontefiore.com

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”. Loengus käsitleb Montefiore oma aastatepikkust uurimistööd Stalinist ja tema ajastust, tehes katse seletada Stalini fenomeni tänapäeval.

Loengu töökeeleks on inglise keel.

Montefiore (sünd. 1965) on üks tänapäeva kõige loetumaid ja tõlgitumaid Briti ajaloolasi, rahvusvahelise mainega Venemaa ajaloo spetsialist. Kõik tema seni kirjutatud kuus raamatut on ilmunud või kohe ilmumas ka eesti keeles. Montefiore on Tallinna kirjandusfestivali üks peaesinejaid. Simon Monterfiore reis Eestisse toimub Briti Nõukogu toetusel.

Simon Sebag Montefiore kohta saab lisainfot siit ja siit.

Lisainfo: marek.tamm@tlu.ee

Allikas:

Tallinna Ülikool



“Välismääraja” 2. mail: “Miks Gordon Brown inimestele ei meeldi?”

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Arutleti suuremate parteide, leiboristide, konservatiivide ja liberaademokraatide ja nende liidrite üle. Leiti, et leiboristide ja konservatiivide populaarsus rahva silmis on omavahel tihedalt seotud ja võib olla intriigide allikaks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid Riigikogu liige Sven Mikser ja Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

2. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Brown: Iraagi sõda oli õige otsus

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Foto: Suurbritannia peaministri büroo
Foto: Suurbritannia peaministri büroo


Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Iraagi sõja ajal rahandusministrina töötanud Gordon Browni sõnul eelnes sõjalisele konfliktile hulk rahumeelseid katseid panna Iraak rahvusvahelisi seadusi järgima ja kohustusi täitma, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-05_AK_brown.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Briti saladokumendid: Eesti ei saa hakkama Venemaata

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda.

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda. Valitsusistungi protokollile löödi tempel “Salajane”.

Samal ajal kestis Lõuna-Venemaal valgete kindrali Anton Denikini armee agoonia – krahhini oli jäänud veel kõigest paar kuud. Petrogradi rünnanud kindral Nikolai Judenitši armee oli juba puruks löödud ja selle riismed Eestisse taganenud. Tartus olid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel lähenemas lõpule. Vene kodusõda oli Lääneriikide jaoks sisuliselt kaotatud.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eestisse saabuvad kaks Briti reaktiivlennukit

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Briti lennukid võimaldavad Eesti ning Briti õhuväelastel harjutada maa-õhk koostööd, vahendasid ERR-i teleuudised.

Õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülema major Eero Neemla sõnul on britid olnud Eesti õhuväele heaks partneriks ohvitseride treenimisel Briti Kuninglike Õhujõudude treeningüksuses Leemingis ning Eestil on hea meel tervitada neid meie õhuruumis.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Sven Mikser: Maailm otsib Afganistanile uusi lahendusi

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga, kirjutab Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Eesti Päevalehes.

Londonis toimub täna esinduslik rahvusvaheline konverents, kus arutatakse maailma üldsuse tegevust Afganistani stabiliseeri misel ja ülesehitamisel.

Foto: ERR
Foto: ERR

Viimase aasta jooksul on palju räägitud uuest strateegilisest lähenemisnurgast Afganistani operatsioonile. Põhjusi selleks on mitu.

Esiteks on USA koalitsiooni juhtriigina uues poliitilises olukorras: Barack Obama on rõhutanud, et kui Iraagi ründamine oli George W. Bushi poliitiline otsus, siis Afganistani sõda on puhtalt vajadusepõhine. Otsus asuda Iraagist välja tõmbuma ja keskenduda „tegelikule probleemile” tagab Afganistanile ka suurema avaliku tähelepanu. Kui Bushi välispoliitiline õnnestumine või läbikukkumine sõltus Iraagist, siis Obama jaoks on kriitiline test just Afganistan. Otsus loobuda seal lääneliku demokraatia juurutamisest ja keskenduda al-Qaida väljajuurimisele on Obama jaoks pragmaatiline valik.

Teiseks – ja see on veelgi olulisem – on reaalne julgeoleku olukord Afganistanis viimastel aastatel halvenenud. Jah, teede ja koolimajade ehitamisel on ette näidata mõndagi toredat, ent Talibani ei ole suudetud loodetud määral ohjeldada ning lääne toetusel valitsevad Afganistani võimustruktuurid on korrumpeerunud ja ebaefektiivsed.

Kuidas võita südameid?

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF-i) ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga. Sõdadest muserdatud rahvas on mõistagi ettevaatlik panustama võõrvägedele, kes ühel hetkel võivad kotid kokku pakkida ja jätta neid kohaliku kättemaksuhimulise äärmus rüh mituse meelevalda.

Samuti peame demokraatia juurutamise püüetes olema või vähemalt näima taktitundelised ja erapooletud. Kui survestame kohalikku võimu lõhkuma aastasadade jooksul kujunenud ühiskondlikku korraldust ja juurutama võõraid doktriine, siis riskime sellega, et meie toetusel enam-vähem demokraatlikult valitud valitsejad kaotavad oma rahva respekti. Teine oht on see, et kohalik võim, kelle kaudu Afganistani ülesehitamist „afganiseerida” püüame, osutub seda võrd korruptiivseks või ebatõhusaks, et diskrediteerib kogu doonorkogukonna häid kavatsusi.

Eeltoodut arvestades on mõis tetav, miks enamik uue strateegia otsijaid peab võtmeküsimuseks turvatunde pakkumist tsiviilelanikele. Ent afgaanide südamete võitmise ja hoidmise kõrval tuleb ISAF-i osalisriikidel pidevalt tegelda ka omaenda kodumaise toetuse hoidmisega. Need kaks eesmärki on mõnikord raskesti ühitatavad. Sõjalise panuse suurendamine ja suurematele asustuskeskustele keskendumine tähendab suuremaid ohvreid koalitsioonivägede seas. Pealegi nõuavad ka lääneriikide valijad oma valituilt käegakatsutavaid edusamme, ilma milleta on kuhjuvaid ohvreid ja kulutusi keeruline õigustada. Lisaks ootab lääne avalikkus oma juhtidelt, et seaksime Afganistanile antava abi sõltuvusse Kabuli suutlikkusest ohjata korruptsiooni ja järgida häid valitsemistavasid. Toetuse tingimuslikkus läheb paratamatult konflikti vajadusega veenda afgaane, et juhtugu mis tahes, me oleme nendega nii kaua kui vaja.

Pikk väljumisstrateegia

Samuti nõuab aeglasest progressist, ohvritest ja operatsiooni kõrgest hinnast frustreeritud lääne avalik arvamus oma juhtidelt väljumisstrateegiat koos ajakavaga. Kuna enneaegse lahkumise korral pole välistatud ei Talibani ega al-Qaida naasmine, nähakse lääne pealinnades lahendusena Afganistani oma julge olekujõudude ülesehitamist. Samal ajal on seni veenva vastuseta küsimus, kuidas suudab riik mis tahes ajaraamis üle võtta mitmesaja tuhande mehelise armee ja politsei finantseerimise.

Põllumajandus – oopiumi põl lundus välja arvatud – on sõdades laastatud ja selle taastumine sõltub seni puuduvast infrastruktuurist. Mineraalsete ressursside ekspluateerimis õi gu se müük välismaistele ettevõtetele, mida ühe lahendusena välja pakutakse, on ajaloos osutunud üheks kindlamaks läänevastasuse genereerimise viisiks mis tahes arengumaal. Kui tulevastel presidendivalimistel seisame silmitsi olukorraga, kus lääne maksumaksjalt palka saava armee ülemjuhatajaks pürivad äärmuslike vaadetega populistlik ja populaarne usujuht ning lääne soosikust korrumpeerunud hõimuvanem, siis on häid lahendusi hilja otsida.

Tõeline väljumisstrateegia võiks seisneda demokraatia ja inimõiguste selliste miinimum standardite poole püüdlemises, mis oleksid nähtavas tulevikus saavutatavad ega tekitaks liigset tülgastust ka lääne avalikus arvamuses. Kui samal ajal saavutada nähtavat edu Talibani-vastases sõjas ja parandada lihtsate afgaanide elustandardit, võib talutava hinnaga minimaalne stabiilsus olla saavutatav. Aga seegi on pikk teekond, mis eeldab meilt vaenlasest suuremat kannatlikkust.

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA: koondugem küberkaitseks

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.NATO käivitas ühised küberkaitseoperatsioonid pärast seda, kui 2007. aastal Eesti valitsusasutuste veebisaitide pihta sihitud massiivsete rünnakute jäljed Venemaal paiknevate arvutiteni välja viisid.

USA ja tema NATO liitlased näevad pakilist vajadust intensiivseks koostööks küberkaitse vallas ning kavatsevad väidetavalt Hiinast Google’i pihta vallandatud rünnakutest kiiresti õppust võtta.

Foto: http://ccdcoe.org/
Foto: http://ccdcoe.org/

Pentagoni juhtiva küberstrateegi sõnul tuleb liitlastel rajada ühised hoiatussüsteemid, valitsustevahelisi kontakte on tarvis laiendada.

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.

Samas hoiatas ta, et nii USA, Suurbritannia kui teised riigid peavad piiriülest koostööd tunduvalt tõhustama, et olla valmis selleks uut liiki sõjapidamiseks, mis riikidevahelistest piiridest sugugi ei hooli.

Loe edasi!


Artikli originaalversioon Financial Times’is!

Allikad:

www.E24.ee

Financial Times



NATO peasekretär vastas avalikkuse küsimustele Afganistani kohta

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Foto: NATO
Foto: NATO

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Londoni konverents toimub 28. jaanuaril Ühendkuningriigi peaministri Gordon Browni kutsel. Kohale tulevad rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) tegevusse panustavate riikide välisministrid, Afganistani naaberriikide ja teiste Lähis-Ida riikide esindajad, ÜRO, Euroopa Liit, Maailmapank. Osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Konverentsil on kavas töötada välja afgaanide poolt juhitud riigi strateegia ja arutada sõjaliste ja tsiviiljõudude rakendamist eesmärgi saavutamisel.

Kirjalikult on esitatud küsimus ja nende vastuseid võimalik lugeda NATO kodulehel.



Allikad:

NATO

http://afghanistan.hmg.gov.uk

Välisministeerium



Briti eriesindaja: Eesti sõdur on vapper ja professionaalne

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

„Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

„Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Brown plaanib kontrolli üleandmist Afganistanis

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Foto: Briti peaministri kantselei
Foto: Briti peaministri kantselei

Brown sõnas, et ta tahab jaanuaris toimuval kohtumisel panna paika üleandmise ajakava, mis peaks algama 2010. aastal ning võib lõppeda briti üksuste väljaviimisega Afganistanist, vahendas BBC.

Peaministri sõnul on terrorivõrgustik al-Qaida loobunud aktiivsest võitlusest Afganistanis, kuid jätkab uute liikmete värbamist ja treenimist Pakistanis.

Eeldatavasti tutvustab välisminister David Miliband Edinburghis toimuval NATO parlamentaarsel assambleel kava üksikasju lähemalt.

Suurbritannia on alates NATO operatsiooni algusest 2001. aastal kaotanud Afganistanis 234 sõjaväelast.

Allikas:

ERR Uudised