Ilves: peame vabanema kinnismõtetest ja hirmudest

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

Foto: ERR
Foto: ERR

“Me peame hakkama tegelema nüanssidega. Muidu jäämegi aastast aastasse tuimalt kordama Juhan Liivi tõdemust “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Ilma, et me küsiksime: mida me õieti peaksime mäletama?” ütles president.

“On väga palju sellist, mida me oma minevikust mäletada ei saa. Me lihtsalt ei tea seda. Näiteks puudub meil senini süstematiseeritud teadmine okupatsiooni ajal toime pandud inimõiguste rikkumistest,” sõnas ta.

“Eesti saavutusi hinnates on viimane aeg hakata loobuma meid juba liigagi kaua pärssinud arusaamast, et ainult ajavahemik 1920-1940 oli parim aeg Eesti rahva elus,” märkis Ilves.

Loe kõne täispikka versiooni veebilehel: http://www.president.ee/et/k6ned/?gid=134022

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-02_presidendi_kone.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Priit Simson: Tartu rahu 90 – kuidas seda tehti, kas see veel kehtib?

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.

Kui tint Tartu rahulepingul üheksa kümnendit tagasi kuivama hakkas, teadsid Päevalehe juhtkirja autorid juba seda, mis nüüdseks on tõestatud: kõik on ajutine, kindel on vaid see, et miski pole kindel, ja suurtükkide vaikimine tähendab infosõja tugevnemist.

Loe edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



David Vseviov: rahulepingut sõlmides olid Eestil ja Venemaal erinevad huvid

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.


Allkirjad Tartu rahulepingul

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.

Ajalugu kandub olevikku valdavalt nimede ja arvude kujul. Et näiteks kunagisel kalendrikuupäeval X kirjutasid omaaegsed tegelased Y ja Z alla mingile rahulepingutekstile.

Mis on selles tõdemuses erakordset ja enneolematut? Ilmselt just nimelt konkreetselt mainitud kuupäev ja nimed. Ja riigid, mida need nimed esindasid ja nende kandjad teenisid.

Loe artiklit edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Tartu rahuleping jõuab «kullakambrist» rahva ette

Meie reliikviaks nimetatud Tartu rahulepingu originaaldokument alustab 2. veebruari hommikul Tallinnast üliturvatud teekonda Tartusse, seal on tavaliselt rahvusarhiivi nn kullakambris asuv dokument terve päeva rahva silme all.

Meie reliikviaks nimetatud Tartu rahulepingu originaaldokument alustab 2. veebruari hommikul Tallinnast üliturvatud teekonda Tartusse, seal on tavaliselt rahvusarhiivi nn kullakambris asuv dokument terve päeva rahva silme all.

Rahulepingu allkirjastamineRiigiarhivaar Priit Pirsko küsimus, kas kõik Eesti tähtsamad dokumendid peavad ikka ainult kapis luku taga olema või võiks neid ka rahva ette tuua, lükkas liikuma ettevõtmise, mille järel jõuab Tartu rahu 90. aastapäeval meie riikluse verstapostiks nimetatud rahulepingu originaaltekst rahva ette.

Erinevate lülide ühteseadjaks oli Tartu linnavolikogu esimees, ajaloolane ja arhiivinõukogu liige Aadu Must. «Eesti riikluse seisukohalt ei ole meil tähtsamat dokumenti,» tõdes Must.

Loe edasi Postimehest!


Tartu rahu tähistamise avalikud üritused 2. veebruaril

Tallinnas

• Kell 10.00 pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile Tallinnas.

Kell 18 Nõmme  Rahu kirikus kontsert-jumalateenistus. Tegemist on iga-aastase üritusega, kus lauldakse isamaalisi laule ja meenutatakse Eesti riigi algusaastaid. Kontsert-jumalateenistusel teenib õpetaja Ove Sander. Tervituskõnega esineb välisminister Urmas Paet.

Tartus

Pärgade asetamine mälestusmärkide juurde

• Kell 8.15 Vabadussõja monument Pauluse kalmistul.

• Kell 8.30 Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas Raadi kalmistul.

• Kell 8.45 Julius Kuperjanovi haud Raadi kalmistul.

• Kell 9.00 Tartu vabadussammas (Kalevipoeg).

• Kell 11.00–18.00 ERMi postimuuseum on avatud külastajatele. Samas saab Eesti Posti postipunktist osta postmarki «90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest» ja kasutusel on esimese päeva tempel.

• Kell 13.00–19.00 Tartu rahulepingu sõlmimise tuba on külastajatele avatud.

• Kell 12.00 Kõnekoosolek Vanemuise 35 kõrval.

• Kell 13.00 Konverents «Üliõpilased Vabadussõjas», Tartu Ülikooli aula.

• Kell 14.40 Ettekandepäev Tartu Linnamuuseumis.

• Kell 17.30 Jaan Poska mälestusmärgi avamine Vanemuise 35 kõrval.

• Kell 19.00 Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert Vanemuise kontserdimajas. Esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Haaslava Meeskoor, Meeskoor Sakala, Meeskoor Gaudeamus ja Tartu Poistekoor. Tähtpäevakõne peab president Toomas Hendrik Ilves. Üritus on kutsetega, kuid kontserti on võimalik jälgida ETV otseülekande vahendusel.

Pärnus

• Kell 12.00 pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja mälestussamba jalamil, Alevi kalmistul.

• Kell 18.00 esinevad Vanalinna põhikooli saalis Tartu rahu aastapäeva puhul Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Kunstide maja koorid. Üritus on tasuta.

Allikad:

Postimees

Nõmme Sõnumid

Välisministeerium

Pärnu Postimees



Riigikogus avati Tartu rahu 90. aastapäevale pühendatud näitus

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Foto: Riigikogu
Foto: Riigikogu

Riigiarhiivi esindajate sõnul keskendub näitus eelkõige Rahulepingu elluviimisele. „2. veebruar oli väga märgiline päev uuele Eesti riigile – sõlmiti leping Venemaa ja Eesti riigi vahel,” ütles Ergma. Marge Tiidus märkis, et kõige suurem tunnustus nende tööle on see, kui keegi arhiivimaterjalide vastu huvi tunneb. Mahuliselt on näitusel kõige rohkem eksponeeritud arhiivist pärit dokumentide koopiaid, aga ka fotodokumente.

Näituse koostasid Eeri Kessel ja Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Eesti ja Venemaa rahuleping on suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega leping. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Leping sedastab peale sõjaseisukorra lõpetamise ja Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi. Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Allikas:

Kalev meedia