2010. aastal värvatakse kaitseväkke 145 uut kaadrikaitseväelast

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid eile värbamiseesmärgid 2010. aastaks, mille kohaselt värvatakse kaitseväkke juurde kuni 145 uut kaadrikaitseväelast.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on praeguse majandussurutise tõttu 2010.-2011. aastal viivitunud suuremad kavandatud relvastus- ja varustushanked. „Küll aga on praegu soodus aeg uute kaitseväelaste värbamiseks, et meil oleks tulevikus piisavalt inimesi uute relvasüsteemide kasutuselevõtuks, kui majandusolukord paranema hakkab. 2009. aasta näitas, et me suudame 10-aastase arengukava eesmärkidest kinni pidada,“ selgitas Aaviksoo.

„Möödunud aasta jooksul vähendati kolmel korral kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulusid, mis tõi kaasa ka väga palju valusaid otsuseid. Küll aga oleme me kärpeid tehes suutnud pidada silmas pikemat perspektiivi ning varuda ka raha uute kaitseväelaste värbamiseks, ilma milleta on kaitseväe jätkusuutlik areng mõeldamatu,“ lisas kaitseminister.

Praegu teenib Eesti kaitseväes rahu ajal umbes 3000 kaadrikaitseväelast ning 2500 ajateenijat. Kaitseväe sõja-aja suurus kasvab 2018. aastaks 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Sõjalise kaitse arengukava näeb sel aastakümnel eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Valitsus pikendas ajutiselt Sõjalise kaitse strateegilist kava

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Senine Sõjalise kaitse strateegiline kava kinnitati valitsuse poolt 2005. aasta jaanuaris ning oleks selle aasta 1. jaanuaril kaotanud kehtivuse. Rahuaja riigikaitse seaduses sätestatud planeerimisdokumentide hierarhia kohaselt kinnitatakse Sõjalise kaitse strateegiline kava pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Kuna aga uus Julgeolekupoliitika aluste dokument on praegu koostamisel Välisministeeriumi poolt ning kinnitatakse Riigikogu poolt järgmise aasta jooksul, pikendas valitsus täna kehtivat Sõjalise kaitse strateegilist kava ajutiselt aasta võrra. Võrreldes senise kavaga on ajutisest dokumendist kustutatud tänaseks aegunud punktid.

Sisuliselt koostatakse uus Sõjalise kaitse strateegiline kava 2010. aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on Eesti riigikaitsealaste planeerimisdokumentide hierarhia järgmine. Esmalt töötab Välisministeerium koos teiste valitsusasutustega välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kinnitatakse Riigikogu poolt. Julgeolekupoliitika aluste dokument prognoosib riiki ähvardavaid võimalikke julgeolekuriske, defineerib erinevate julgeolekusektorite arendamise eesmärgid ja toetab riigi julgeolekusektorite stabiilset arengut.

Seejärel koostab Kaitseministeerium Sõjalise kaitse strateegilise kava, mille kinnitab valitsus. Sõjalise kaitse strateegiline kava määratleb ohustsenaariumid, riigikaitse rahvusliku ambitsioonitaseme, samuti kirjeldab Eesti üldist kaitselahendust ja määratleb sõjalise riigikaitse prioriteedid.

Sõjalise kaitse strateegilise kava edasiarendusena töötavad Kaitseministeerium ja kaitsevägi ühiselt välja Sõjalise kaitse arengukava, mis kinnitatakse valitsuse poolt. See dokument määratleb pika-ajaliselt arendatavad sõjalised võimed ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke inim-, ajalisi ja rahalisi vajadusi. 10-aastane arengukava vaadatakse üle iga nelja aasta järel.

See, kuidas pika-ajalises arenguplaanis ettenähtud võimeid detailselt arendatakse, pannakse paika kaitseministri poolt kinnitatava nelja-aastase Sõjalise kaitse tegevuskavaga, mida vaadatakse üle igal aastal.

Viimase planeerimisdokumendina selles ahelas asub kaitseväe juhataja poolt igal aastal kinnitatav Kaitsetegevuse operatiivkava, mis paneb paika selle, kuidas olemasolevate sõjaliste võimetega täidetakse konkreetseid sõjalisi ülesandeid.

Allikas:

Kaitseministeerium