Eesti suursaadik Rootsis külastas Põhjala lahingugrupi peakorterit

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Operatsioonide ülema asetäitja kindralmajor Anders Brännström, lahingugrupi ülem brigaadikindral Stefan Andersson, rügemendi ülema asetäitja kolonel Mikael Åkerström, lahingugrupi staabiülem kolonel Mikael Frisell ja teised Põhjala lahingugrupi juhid andsid ülevaate lahingugrupi ettevalmistuste käigust.

Lahingugrupi juhtriik on Rootsi, kes vastutab lahingugrupi ettevalmistuste eest ning koordineerib koostööd Põhjala lahingugrupis osalejate ning Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikidega. Enköpingis asub Põhjala lahingugrupi peakorter, mis korraldab lahingugrupi ettevalmistusi ning vastutab võimaliku operatsiooni planeerimise ja juhtimise eest.

2009. aastal tööd alustanud staabis esindab Eestit major Andres Noole, käesoleva aasta aprillis saadab Eesti Enköpingisse veel kolm staabiohvitseri. Kokku osaleb Eesti Põhjala lahingugrupis umbes 50 kaitseväelasega.

Rootsi on lahingugrupi juhtriik juba teist korda. Eelmine Põhjala lahingugrupi valmisolekuperiood jäi 2008. aasta esimesse poolde ning selles oli Eesti panus samuti 50 kaitseväelast ja lisaks üks tsiviilnõunik.

Enköpingis toimus ka Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud Eesti suursaadiku poolt korraldatud vastuvõtt. Suursaadik kõneles oma sõnavõtus Eesti iseseisvuse saavutamise ajaloost.

Allikas:

Välisministeerium



EL-i eesistujamaade saavutused ja väljavaated välispoliitikas

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsi Rootsi EL-i eesistumisaja saavutisi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsis Rootsi EL-i eesistumisaja saavutusi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

Hispaania eesistumisaja logoRaportis toodi välja Hispaania peaministri José Luis Rodriquez Zapatero välispoliitilised eesmärgid EL-i eesistumisajaks, milleks on Euro-Atlandi suhete tihendamine, dialoogi arendamine Ladina-Ameerikaga ja potentsiaalsete uute liikmete toetamine.

Kuna veel pole lõplikult otsustaud, kuidas hakkab Lissaboni leping mõjutama EL-i eesitujamaade rolli ja teisi EL-i institutsioone, on Hispaania eesistumisaeg sattunud väga vastutusrikkale perioodile. Hispaania praegune postitsioon võib muuhulgas mõjutada seda, kuidas EL-i institutsioonid hakkavad koostööd tegema EL-i välisessindustega.

Hispaania plaanib luua pretsedendi kodanikuühiskonna kaasamises EL-i asjade, kaasaarvatud kaitse- ja julgeolekupoliitika üle otsustamisse.

Möödunud pool aastat kestnud Rootsi eesistumisaja kohta nentis raport, et kuigi Rootsi asus EL-i eesistujaks kriitilisel perioodil, õnnestus ometi saavutada suurem osa seatud eesmärkidest – Lissaboni leping on vastu võetud, üle vaadatud EL-i majanduspoliitika, jõutud teatavale EL-i sisesele kokkuleppele kliimaküsimustes.

Välispoliitika valdkonnas võttis Rootsi enda peale EL-i uute Afganistani ja Pakistani strateegiate väljatöötamise ning strateegiate rakendamisega alguse tegemise. Rootsi eesistumisajal jätkas EL Idapartnerluse rakendamist ja koostööd tulevaste liikmesriikidega. Muuhulgas aidati kaasa Horvaatia ja Sloveenia vahelise piiritüli lahendamisele, mis viib Horvaatia sammukese lähemale EL-iga liitumisele.

Streit Councili raportitega saab tutvuda siin.

Allikas:

Streit Council for a Union of Democracies



Ilmus Olev Otti raamat massirepressioonidest Eestis

Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.

Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.

Foto: www.hiiumaa.ee
Foto: www.hiiumaa.ee

Raamatu autor Olev Ott on sündinud Hiiumaal, kuid kasvanud üles Rootsis. Erialalt rootsi keele filoloog, on Olev Ott töötanud enam kui 30 aastat Rootsis gümnaasiumiõpetajana. Pedagoogi tööd ühes Götebörgi gümnaasiumis jätkab ta praegugi, unustamata ennast ka jätkuvalt täiendamast. Hetkel on Olev Ott õpetaja ameti kõrvalt ühtlasi Tartu Ülikooli doktorant.

Kõnealune raamat ilmus esmakordselt 2007. aastal Rootsis rootsi keeles. Nüüd on see esinduslik teos lugejaile kättesaadav ka eesti keeles.

Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor, lisaks muudele teemalaiendustele, ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Hiiumaalt inimesi küüditanud Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst, Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus.

Olev Ott analüüsib oma raamatus küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.

Teosele annavad lisaväärtust ajaloolised fotod ja allikate ning viidete register.

„Möödunud aastal muutusid väitlused nii Eestis kui ka Rootsis põnevaks, kui kõne alla tuli kommunismi kuritegude õppekavasse võtmine koolis. Inimõiguste seisukohast on loomulik, et igasugune vägivald ja massimõrvad tuleb avalikustada ja järeltulevatele põlvedele teatavaks teha. See on enesestmõistetav demokraatlik suunitlus Euroopa riikide õppekavades, et räägime lastele ka 20. sajandi inimsusevastastest kuritegudest. Kui Euroopa demokraatlikud riigid kasvavad ühiselt järjest kiirenevas interaktiivses meediamaailmas, mille osaks on näiteks Internet, siis on tähtis pakkuda Euroopa koolide õpilastele tõepärast ajalookirjeldust, mis tugineb selgelt demokraatlikul seisukohavõtul.

See raamat üritab käivitada laiema arutelu kooliõpikute nüüdisaegsest tähtsusest seisukohtade kujundajana ja kompassina kiiresti muutuvas maailmas. Paljud selles raamatus kirjeldatud lapsed võisid vanast heast ajalooõpikust vaid unistada. Nende elu hukutas mõttetuse ja tühjuse ajastu. See raamat on suunatud ajaloolise lodevuse ja tühjuse vastu, mis 1941. aastal lõhkus miljonite inimeste elud. See raamat on suunatud ajaloovõltsingute vastu, mis on aastakümneid laiutanud nii ida kui lääne õpikutes.“ (Autori eessõnast)

Allikas:

www.hiiumaa.ee



„Välismääraja“ 20. detsembril: Baltimaad vajavad oma “Stoltenbergi raportit”

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujamaale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios RKK analüütikud Riina Kaljurand ja Merle Maigre ning Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Kõneledes Rootsi eesistujaajast toodi esile riigi kaks tähtsamat eesmärki möödunud poolaastal – idapartnerlues ja Läänemere strateegia edendamine.

Saatejuht Kadri Liigi sõnul on Rootsi idapartnerluse programm olnud pealtnäha suhteliselt edukas, kuid ei vastanud siiski ootustele. Idapartnerluse initsiatiiv, mis tegi väljakuulutamisel headmeelt Baltiriikide, Ukrainale ja Gruusiale on aasta lõpuks valmistanud pettumuse. Selles võib roll olla ka Venemaal, kelle poliitikaga on idapartnerluse eesmärgid kohati vastuolus.

Erkki Bahvoski selgitas Läänemere strateegia sisu – iga strateegiaga liitunud riik vastutab ühe poliitilise valdkonna arendamise eest. Läänemere strateegia peaks võimaldama teha poliitikat regionaalsemalt kui Euroopa Liidus ja NATO-s ning suunata tähelepanu konkreetsetele riikidele. Riina Kaljuranna sõnul aga mõistavad riigid oma rolli Läänemere strateegias erinevalt ning riikide siseselt on tunda piirkondade erinevat motiveeritust programmis osalemiseks.

Tõstatati küsimus Stoltenbergi raporti mõjust Põhjamaade julgeolekule ning sarnase kaitsealase koostöö loomisest Balti riikides. Saatejuht Kadri Liigi sõnul vajavad Läänemere regiooni riigid ühist kaitsepoliitikat, mis oleks piisavalt tugev, et Moskva mõtlema panna.

20. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees