Ilves: Läänemere strateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

 

 

 

Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei

Ilves väljendas  heameelt, et Lääänemere strateegia võetakse esimese makroregionaalse programmina Euroopa Liidus järgmisel nädalal vastu. Juba neljandat korda toimunud konverentsi

“Eesti on selle nimel aastaid töötanud, kuid strateegia vastuvõtmine ei ole lõppjaam, vaid üks paljudest vahepeatustest, sest nüüd on meie piirkonna kõigi maade kätes, milliseks kujuneb Läänemere strateegia sisu,” ütles president. “Riigid peavad olema siin aktiivsed ja mõistma, et Läänemere strateegia on just meie endi jaoks,” lisas ta.

Samuti kõnelesid riigipead kohtumisel NATO uuest strateegilise kontseptsiooni koostamisest ja Atlandi-ülestest suhetest.

Rääkides NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, nimetas Ilves selle selgrooks kollektiivkaitsele toetuva NATO nähtavust, usutavust ja võimekuse selget väljendamist.

“Küberjulgeolek kõrvuti energiajulgeoleku ja terrorismiga on teemad, mis kindlasti leiavad uues strateegilises kontseptsioonis märkimist,” ütles president. “NATO kollektiivkaitse kavandamisel tuleb nende valdkondadega arvestada.”

Eestist osalesid juba neljandat korda toimunud  kõrgetasemeline rahvusvahelisel konverentsil  lisaks presidendile ka välisminister Urmas Paet ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Seekordne Riia konverents nimega “Economic Recovery in a Changing Security Environment: Transatlantic Agenda 2010“ keskendus  Läänemere piirkonna majandusarengute ja muutuva julgeolekukeskkonna mõjudega seotud teemadele.

Allikad:

Välisministeerium

ERR Uudised



Läänemaal toimusid kõrgemad riigikaitse kursused

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kuue päeva jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 900 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

XXI kursused avas kõnega Vabariigi President, kes julgustas kursuslasi kinnitades, et ei näe Eesti turvalisusele hetkel otseseid ohte: „Ma võin julgelt öelda, et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust. Mõelgem kas või sellele, kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud. Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud, et sügisel 2009 on Eesti NATO liige, kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul, või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol, siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks.“

Kursuslastele Euroopa julgeolekuolukorrast kõnelenud välisminister Urmas Paet toonitas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel on märkimisväärne roll Euroopa julgeolekuküsimuste jaoks. Samuti nimetas ta äärmiselt oluliseks tihedat EL-i ja NATO vahelist koostööd.

“NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine peab tugevdama allianssi ühtsust, tagama NATO aluspõhimõtete kinnitamise ning andma samas lähenemise ka uutele ohtudele nagu energiajulgeolek ja küberkaitse,” ütles Paet. “Uus kontseptsioon peab lähtuma kollektiivkaitse põhimõttest ja olema NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendus,” toonitas Paet.

Allikad:

BNS

Kaitseministeerium

Vabariigi Presidenti kantselei