Kuidas uputada Mistrali?

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Prantsuse sõjalaeva Mistrali ähvardav suurus on selle tugevus ja samal ajal ka nõrkus. Laev kannatab teda tabanud hoope paremini kui mõni väiksem ja vanem alus, samas on teda kui sihtmärki lihtsam tabada. Eriti veel siinsetes vetes, kus kõik on lähedal ja peo peal. Mistrali võivad korralikult raputada õige mitut liiki relvad, mille omamiseks ei pea erinevalt laevast endast olema suurriik.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

www.ekspress.ee



Laar: Mistrali müügi suurimad vastased on Venemaal

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Foto: IRL
Foto: IRL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Samuti pole Laari sõnul siiani teada, mida prantslased tegelikult venelastele Mistrali sildi all müüvad – on see korpus, tehnika või hoopis midagi kolmandat. «Prantslased on omal ajal müünud ka tuumatehnikat Iraanile ja teistele «tublidele» riikidele, ja seega võib öelda, et tegemist on traditsiooni jätkamisega,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



“Välismääraja” 7. märtsil: Prantsusmaal on vallandunud Venemaa-vaimustus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid. Enne saate lõppu tehti juttu ka valimisjärgsest olukorrast Ukrainas.

Nenditi, et Prantslased juhinduvad suhetes Venemaaga pigem majanduslikust kasust kui välispoliitilistest ideoloogiatest, vaadates seega inimõiguste probleemile Venemaal läbi sõrmede.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre.

7. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



NATO: sõjalaevade müük on Prantsusmaa ja Venemaa asi

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

NATO liikmesriik Prantsusmaa peab Venemaaga läbirääkimisi, et müüa viimasele neli Mistral-tüüpi sõjalaeva. NATO peasekretär Rasmussen ütles, et alliansiga seda eelnevalt ei kooskõlastatud ning ei oleks pidanudki, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-03_AK_nato_ja_venemaa.wmv[/videofile]


Allikas: ERR Uudised



Kaarel Kaas: Gallia jäälõhkuja

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

Põhja poolt saabunud iilid koguvad jõudu Rhône’i ja Durance’i jõe orgudes, muutuvad seejärel külmaks ja kuivaks, ühtlaseks tugevaks tuuleks, mis pühib üle Lõuna-Prantsusmaa lauskmaade ja Vahemere ranniku.

Tihtilugu ulatub selle päevi lõõtsuva tuule kiirus 50 kilomeetrini tunnis, mõnikord ka 80–90 kilomeetrini. «Puhub või eeslil kõrvad pea küljest,» lausuvat kohalik kõnekäänd. Vahemerel tekitab see Prantsusmaal mistraaliks kutsutav tuul aga ootamatuid ja tugevaid torme.

Mistraali nimetus viitab läbi provanssaali keele isandale, valitsejale, ülemvõimule. Ning alates mullu augustist võimalikule relvatehingule, mille käigus Venemaa soovib Prantsusmaalt osta ühe kuni neli Mistral-klassi nime kandvat suurt dessant- ja staabilaeva.

Kuid kui mistraal toovat enesega Vahemerel rannikualadele tavaliselt kaasa ka selge ja puhta vee, siis Mistrali-tehingu ümber on vesi olnud jätkuvalt sogane.

Loe edasi!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö saab olema senisest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

pilt_504Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

Eesti ja Prantsusmaa senine kaitsealane koostöö on loonud tugeva vundamendi, mille pealt edasi minna,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo pärast kohtumist.

„Prantsusmaa on olnud pühendunud liitlane, osaledes mitmel korral Balti riikide õhuturbemissioonil ja ka näiteks Balti Kaitsekolledžis, kuid mind rõõmustab, et Prantsusmaa näeb veel mitmeid võimalusi, kus meie kaitsealane koostöö võiks laieneda ja tiheneda – näiteks senisest suuremat osalemist Balti riikides toimuvatel õppustel,“ selgitas Aaviksoo.

Riigisekretär Lellouche selgitas kohtumisel ka võimaliku Prantsusmaa ja Venemaa vahelise relvatehinguga seonduvat ning antud küsimuses lepiti kokku edasises infovahetuses.

Lisaks otsustati, et lähemal ajal kohtuvad omavahel riikide kaitseministeeriumide poliitikadirektorid, et arutada tegevuskava, kuidas jõuda lähemate aastate jooksul senisest tihedama praktilise kaitsealase koostööni.

Kohtumisel käsitleti ka regionaalse julgeoleku ning NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduvaid küsimusi. Ministrid tõdesid, et kollektiivkaitse jääb NATO põhiülesandeks ka tulevikus.

Allikas:

Kaitseministeerium



Prantsusmaa tahab Eesti julgeolekut konsulteerida

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Prantsusmaa eurominister Lellouche kinnitas Eesti välisministrile, et Prantsusmaa panustab Euroopa julgeolekusse ning järgib kindlalt NATO kollektiivkaitse põhimõtteid ja koostööd Euroopa Liidus. Minister Lellouche väljendas Prantsusmaa soovi alustada julgeolekualaste konsultatsioonide seeriat Eestiga, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Tiido: Mistral sõjalaeva müük Venemaale ei ole veel kindel

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Tiido ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eesti esindus Pariisis kontrollis asjakohast informatsiooni ning selgus, et tegelikult otsustatakse Prantsusmaal selliste tehingute üle kolmes astmes.

Kõigepealt on vastav ministeeriumide vaheline komisjon, kes volitab tootjat potentsiaalse ostjaga kontakti astuma. Seejärel tuleb teine tase, kus antakse volitus lepingut läbirääkida ja kolmas tase on müügiotsuse heakskiitmine.

“Nii et tegelikult on tegemist alles esimese astmega – tootjad on saanud volituse potentsiaalse ostjaga kontakti astuma,” rõhutas Tiido.

Ta märkis, et Eesti on alates eelmise aasta sügisest olnud Prantsusmaaga pidevas kontaktis antud teemal ning väljendanud erinevatel tasanditel ja eri ametkondades oma muret dessantlaeva võimaliku müügitehingu pärast. Tiido sõnul teema käsitlemist kahepoolsetes suhetes Prantsusmaaga jätkatakse ning lähiajal toimub järgmine konsultatsioonidevoor, kus Eesti teema üles tõstatab.

Meedias kõlanud teadet, justkui oleks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy müügitehingule heakskiidu andnud, ei osanud Tiido kommenteerida, kuna Eestil ei ole selle kohta ametlikku infot.

Ta lisas, et Eestile on oluline, et müügiläbirääkimised oleksid läbipaistvad. Eesti tahab teada, millised on lepingu tingimused, milline on üleantav laev, kuidas üldse leping sõlmitakse ning millistes rajoonides seda kasutama hakatakse. Seni on informatsioon olnud vastuoluline.

Asekantsler märkis, et kui laeva müügitehing peaks teoks saama, avaldab see mõju Balti riikide julgeolekule, mis kindlasti väheneb. “Siis tuleb kõigil vastavad meetmed võtta, sealhulgas arvestada antud asja ka NATO kaitseplaneerimises. Nii et kaudselt osaleb ka Prantsusmaa nende järelmite käsitlemisel,” sõnas ta.

Tiido möönis, et laeva müük Venemaale oleks igati seaduslik ja mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid sellega ei rikutaks. “Venemaa ei ole NATO vaenlane, vaid ta on NATO partner, nii et mingit käe ettepanemist põhjendusega, et midagi on juriidiliselt vale – seda ei ole kindlasti võimalik teha.”

Tiido ei osanud öelda, kas praegu on Prantsusmaal võimalik tehingust ära öelda. Ta rõhutas, et tegemist on äriga, kus on mängus väga suured summad ning et Venemaa on võimaliku laevaostu asjus olnud ühenduses veel mõne riigiga.

Allikas:

ERR Uudised



Prantsuse välisminister avaldas toetust Vene laevatehingule

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.


Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias
Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Möödunud nädalal Pariisi külastanud Venemaa peaminister Vladimir Putin sai seal prantslastelt lubaduse, et nad kaaluvad neile laeva müümist. Möödunud nädalal külastas Prantsusmaa seda tüüpi laev ka Peterburi sadamat.

Möödunud nädalal kirjutas Kouchneri pikaajaline kolumnistist sõber Andre Glucksmann ajalehes Le Monde, et on kahetsusväärne, et endisest humanitaarliidrist (Kouchner on muuseas organisatsiooni Piirideta Arstid asutaja – toim) välisminister toetab nüüd relvamüüki Kremlile.

Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja kuni 900 inimest.



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht