OSCE vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu

“Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu,” nentisid vaatlejad.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Eile ja täna Kuperjanovi jalaväepataljoniga tutvunud Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu.

„Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu . Kuperjanovi pataljoni infrastruktuur ja väljaõppetingimused on väga heal ja nüüdisaegsel tasemel, ka pataljonis aega teenivad sõdurid andsid oma teenistuse kohta pädevaid selgitusi,“ ütles NATO relvastuskontrolli grupi esindaja kolonelleitnant Joern Wierholz.

Vaatlejate delegatsiooni kõneisikuks valitud Portugali koloneli Jose Evaristo sõnul oli visiit läbi viidud OSCE Viini dokumendiga kooskõlas tagades läbipaistvuse ja usalduse. „OSCE Viini dokumendiga ühinenud riigid võtavad endale kohustuse kord viie aasta jooksul tutvustada teistele liikmesriikidele oma väeosi või sõjaväebaase. Eesti Kaitsevägi näitas, et on avatud usaldusele ja koostööle,“ lisas Evaristo.

Vaatlejate delegatsioon külastas Kuperjanovi pataljoni eile ja täna OSCE 1999. aastal vastu võetud Viini dokumendi raames, mille kohaselt dokumendiga ühinenud riigid lubavad tagada oma relvajõudude läbipaistvuse ja võimaldada teistel läbi viia tutvumisvisiite ja inspektsioone.

Delegatsiooni kuulub 30 ohvitseri ja ametnikku 20 riigist. Lisaks NATO riikidele on esindatud Soome, Rootsi , Venemaa ja Valgevene kaitseväelased, samuti NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni esindaja. Vaatlejad tutvusid Kuperjanovi pataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

Varem on OSCE vaatlejad külastanud Tapa väljaõppekeskust 2006. aastal. 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE vaatlejatele ühise visiidi Adaži treeningukeskuses paiknenud Balti pataljoni. Eesti kaitseväelased on samalaadsete visiitide raames tutvunud möödunud aastal Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Viini dokumendi raames võimaldavad annavad OSCE liikmesriigid teistele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning võimaldavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni kuulub 56 riiki – kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia riigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_AK_osce_kontrollib.wmv[/videofile]

Allikas:

Eesti kaitsevägi

ERR Uudised



20 riigi vaatlejad tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoniga

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

30 kaitseväelast ja ametnikku 20-st riigist tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile liikmesriikide esindajatele,“ ütles Eesti-poolse eskortmeeskonna ülem kolonelleitnant Tooma Peda. „Väeosa külastuse eesmärgiks on usalduse süvendamine. Taolised visiidid kujundavad kaitseväe mainet pikemaks ajaks.“

Kahekümne riigi ja NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni kaitseväelased ja ametnikud saabuvad Eestisse täna õhtul. Relvastuskontrolli esindajad saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kaitseväe ja maaväe tegevusest.

Homme tutvuvad liikmesriikide esindajad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppevahenditega. Kolmapäeval külastavad vaatlejad Nursipalu väljaõppeala, kus tutvuvad sõdurite väljaõppega.

2006. aastal külastasid OSCE liikmesriikide vaatlejad Tapa väljaõppekeskust, 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni.

Möödunud aastal tutvusid Eesti kaitseväelased samalaadsete visiitide raames Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.

Visiidi lõpuks annavad OSCE relvastuskontrolli esindajad nähtu kohta hinnangu. OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing