NATO kavandab Tallinnas kriisiohjet

Tänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppused CMXTänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Välisminister Urmas Paeti sõnul peab NATO julgeolekupoliitilises keskkonnas toimuvate pidevate muutuste tingimustes suutma kriisiolukorras kiirelt ja adekvaatselt reageerida. „Alliansi kriisireguleerimise võimekuse kindlustamiseks korraldab NATO kriisiohjeõppuseid. Konverentsi toimumine Tallinnas kinnitab Eesti aktiivsust NATO liikmena,“ märkis Paet. „NATO üks olulisemaid ülesandeid oma liitlaste julgeoleku tagamisel on julgeolekut ohustavate kriiside ärahoidmine. NATO põhimõtteid kinnitab allianssi liikmete praktiline koostöö, mille osaks on ka täna Tallinnas alanud kriisiohjeõppuse planeerimiskonverents,“ sõnas Paet.

Välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi korraldataval konverentsil osalevad NATO liikmesriikide ning NATO tsiviil- ja sõjaliste struktuuride esindajad. Planeerimiskonverentsil töötatakse välja kriisiohjeõppuse CMX 2011 stsenaariumi põhijooned.

Allikas:

Välisministeerium



Ameerika Ühendriikide Merejalaväe ja Kaitseliidu koondüksus maabus Hara lahe rannikul

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus maabus Loksa sadama lähedasele rannikule USA mereväe laevalt Gunston Hall.

„Kaheteistkümne riigi osalus ühisel mereväeõppusel suurendab tuntavalt julgeolekut piirkonnas,“ ütles BALTOPSi ülem Ühendkuningriigi mereväe kontradmiral Ian Corder. „Läbi viidud amfiiboperatsioon on üks BALTOPSi kõrgpunkte – maabumisoperatsioonide korraldamine on tehniliselt keerukas, nõuab eri väeliikide väga head koostööd ja koordineerimist, tänase operatsiooni läbi viijad said ülesandega hästi hakkama.“

„Esimest korda pärast taasiseseisvumist viisime Eesti põhjarannikul läbi dessantoperatsiooni, mis andis meile ja meie relvavendadele erakordse kogemuse,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Eesti sõduritel ja Ameerika merejalaväelastel küll ühine lahingukogemus Afganistanist, aga BALTOPSil oleme teineteiselt palju õppinud Ameerika relvavendadele on uudne meie rannik, kliima ja metsamaastik. Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased said kogemuse täiesti uues valdkonnas: meredessandi korraldamises, vastuvõtva riigi toetuse arendamisel, rahvusvahelise väeüksuse juhtimisel, koostööharjutuses.“

BALTOPSi Eesti faas algas 7. juunil samaaegselt läbi viidava Eesti – USA ühispataljoni harjutustega Kaitseväe Keskpolügoonil Tapal ning Hara lahes läbi viidava miinitõrjeoperatsiooniga. Ühispataljoni harjutuste käigus õpetasid Eesti instruktorid merejalaväelastele välioskusi ja metsataktikat ning viisid läbi laskeharjutusi, USA instruktorid õpetasid eestlastele enesekaitset ja isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemist.

Mereväe üksused koos NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadriga viisid läbi miinitõrjeoperatsiooni Hara lahel, mille käigus leiti üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks kahjutuks tehtud.

Õppus lõpeb Eesti-USA ühispataljoni intensiivse harjutusega 17.-18. juunini, mille käigus harjutavad üksused stsenaariumi kohaselt piirkonna puhastamist vaenulikust tegevusest, et võimaldada tuua riiki humanitaarabi.

Pärast õppuse lõppu, eeloleval nädalavahetusel teeb Tallinnasse visiidi BALTOPSil osalenud NATO Miinitõrjeüksus, linna külastama ka 500 õppusel osalevat merejalaväelast.

BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldatakse sel aastal 38. korda. BALTOPSil osaleb pea 3000 kaitseväelast 12 riigist. Eestis ja Lätis viiakse BALTOPSi raames läbi maabumis- ning liitlasvägede vastuvõtuoperatsioone esmakordselt.

Juuni algul harjutasid kolme Balti riigi ja USA Euroopa Keskväejuhatuse esindajad liitlasvägede vastu võtmist õppusel Baltic Host 2010. Kokku korraldavad Balti riigid koos Ameerika Ühendriikidega sel aastal kolm õppust – lisaks õppustele Baltic Host ja BALTOPS toimub novembris Lätis õppus Sabre Strike.

USA Mereväe laev Gunston Hall on dessantoperatsioonideks ette nähtud alus. Laeva viimaseks oluliseks ülesandeks oli Haiti maavärinaohvrite abistamine käesoleva aasta veebruaris.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



KUTSE avalikule arutelule BALTOPS-i asekomandöriga!

Eesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga. Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

EATAEesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga.

Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

Arutelul antakse ülevaade (inglise keeles):

– hetkel käimasolevast BATLTOPS õppusest

– mere- ja amfiibsete õppuste olulisusest

– NATO merejulgeoleku arengusuundadest

Koht: Radisson BLU, Cuxhaven-Bremerhaven saal (Rävala puiestee 3, Tallinn)

Enne seminari pakutakse kohvi ja snäkki.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee või telefoni 6949 333

__________________________________________________________________________________________________________________________________

7-18 juunini leiab aset Läänemere suurim rahvusvaheline mereväeõppus BALTOPS. Vastava õppusel viiakse läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe.

Mereväe laevad koos Balti Miinitõrjeeskaadri ja NATO Miinitõrjeüksusega viivad samal ajal Hara lahes läbi miinitõrjeõppuse, mille käigus puhastatakse laevateid 15. juunil korraldatava dessantoperatsiooni tarbeks. Miinitõrjeõppuse käigus otsitakse ja tehakse vajadusel kahjutuks ka reaalseid lõhkekehi. Eesti mereväe laevadest võtavad õppusest osa toetuslaev Tasuja ja miinijahtija Ugandi Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus ning miinijahtija Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus.

Õppus kulmineerub 15. juunil Loksa rannas korraldatava maabumisharjutusega, mille käigus merejalaväelased ja Kaitseliidu luurerühm viivad USA Mereväe laevalt Gunston Hall läbi maabumisharjutuse. Maabumisõppust on oodatud vaatama kõik huvilised.



Eestisse jõudis pea 500 USA merejalaväelast

Täna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

USA merejalaväelasedTäna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe, teatas kaitseväe peatsaap.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Balti riigid harjutavad liitlasvägede vastuvõtmist

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Tegemist on jätkuga eelmise aasta märtsis Tartus toimunud HNS-õppusele (Host Nation Support, vastuvõtva riigi toetus) „Baltic Host 2009“.

Järgmise nädala esmaspäevast reedeni kestva õppuse eesmärgiks on harjutada nii Balti riikide omavahelist kui ka siseriiklikku koostöös liitlasüksuste vastuvõtmisel. Stsenaariumi kohaselt toimub liitlasvägede vastuvõtmine rahvusvaheliste õppuste raames. NATO õppustele kohaselt põhineb „Baltic Host 2010“ stsenaarium väljamõeldud olukordadel.

Lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumitele ja kaitsevägedele osalevad Eestist õppusel ka sise-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti, kiirabi, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Maanteeameti, Lennuameti, Tallinna Lennujaama ja Kaitseressursside Ameti esindajad. Õppuse juhtstaap asub Riias, Tallinnas ja Vilniuses paiknevad vastuvõtvate riikide juhtstaabid.

Liitlasvägede rolli mängivad õppuse käigus Napolis paikneva Strike Force NATO kaitseväelased, samuti Saksa, Taani, Poola ja Norra ohvitserid ning USA Euroopa väejuhatuse (EUCOM) kaitseväelased.

Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus, mida osutab Eesti

riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras liitlasvägedele, kes paiknevad või tegutsevad Eesti territooriumil või läbivad seda.

Allikas:

Kaitseministeerium



Maaväe ülem tunnustas Kevadtormil osalenuid

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

„Minu ees rivis ei seisa enam üksikud sõdurid, kes te olite 8-11 kuud tagasi, minu ees seisavad kokkuharjutatud üksused, mis on valmis tegutsema brigaadi koosseisus, see on kõige tähtsam Kevadtormi tulemus. Minu ees rivis seisab jõud, ühine jõud,“ ütles õppuse üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel lõpurivistusel. „Kevadtorm näitab väga hästi, et Eesti Kaitseväe mudel, mis toetub reservile on tõhus ja töötav.“

Kolonel Sireli sõnul on Kevadtorm 2010 eesmärgid täidetud ning 1. Jalaväebrigaadi üksused sealhulgas Kalevi jalaväepataljon on valmis täitma oma ülesandeid. „Esmane hinnang näitab, et Kalevi jalaväepataljon on saavutanud vajaliku väljaõppetaseme,“ märkis kolonel Sirel.

Tihemetsa õppesõiduväljakul oli üles rivistatud 1. Jalaväebrigaad oma allüksustega ja Kaitseliidu üksus.

Maaväe ülem andis kaitseväe juhataja nimel eeskujulikele ajateenijatele üle allohvitseride auastmetunnused. Seersandi auastmesse ülendati 47 ajateenijat ja nooremseersandi auastmesse viis ajateenijat. Lisaks tunnustati õppusel osalejaid hinnaliste kingitustega ja tänukirjadega.

Rivistusejärgselt alustasid allüksuste kolonnid liikumist koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.

3.-22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde-, Abja-, Halliste- ja Karksi valdade omavalitsused ning kohalike elanike vastutulelikkus.

Kevadtorm 2010 eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtormi esimese kahe nädala jooksul treenis 1. Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Peaminister Andrus Ansip tõstis esile kaitseväelaste pühendumust

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

„Eesti kaitseväelased on kõrge professionaalsusega, väga hea ettevalmistusega ning pühendunud. Kõige olulisem on patriotism,“ sõnas peaminister. Kuuendat aastat peaministrina kaitseväe õppust Kevadtorm külastanud Andrus Ansip rõhutas kaitseväe jätkuvat arengut üksustevahelise koostöö, side ja tagalatoetuse valdkondades.

„See on hea, et Kevadtorm on igal aastal eri piirkonnas,“ ütles peamister Ansip. „Kohalikele on õppused paras katsumus. Tahan kõiki Eesti inimesi, kes mõistavad, miks sellised suured õppused on vajalikud. Meie inimesed saavad aru, et kui kaitsevägi ei harjuta rahutingimustes, võib see kriisisituatsioonis väga kalliks maksma minna.“

Kevadtormi üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis Pärnumaal Tihemetsas paiknevas õppuse juhtstaabis peaministrile ülevaate õppust ja õppuse senisest käigust.

Peaminister külastas 1. Jalaväebrigaadi staapi, kus brigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm tutvustas kasutatavaid side- ja juhtimissüsteeme.

Peaminister vestles õppusel osalevate jalaväebrigaadi reservväelastega. „Suur aitäh teile selle eest et te reservväelastena olete pidanud vajalikuks Kevadtormist osa võtta!“ ütles peaminister reservväelastele.

Peaminister vastas ka reservväelaste küsimustele, mis puudutasid Eesti liitumisprotsessi eurotsooniga ning riigi majandusseisu. „Majandus hakkab kasvama,“ ütles peaminister reservväelastele.

Kevadtorm 2010 raames viib 1. Jalaväebrigaad läbi reservõppekogunemise. Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu, lisada uusi teadmisi ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma allüksuse koosseisus.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.- 23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



NATO kindral kiitis Eesti küberkaitsearendust

Täna Kaitseväe suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastanud NATO kindral kiitis Eesti side- ja küberkaitsesüsteeme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eile Kaitseväe suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastanud NATO kindral kiitis Eesti side- ja küberkaitsesüsteeme.

“Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega”, ütles NATO kommunikatsiooni ja informatsiooni teenuste agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann pärast tutvumist staabi- ja sidepataljoni üles seatud sidekeskusega

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-11_AK_kuberkaitse.wmv[/videofile]
Allikas:

ERR Uudised



Kevadtormi külastas NATO kindral

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Foto: Kaiseväe peastaap
Foto: Kaiseväe peastaap

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Kindral tutvus Staabi- ja Sidepataljoni poolt õppuseks üles seatud sidekeskustega. NATO agentuuri juht sai ka üldisema ülevaate õppusel Kevadtorm toimuvast.

“Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega”, ütles kindralleitnant Herrmann.

NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuur vastutab organisatsiooni kommunikatsiooni- ja sidevõrkude teenuste tagamise eest nii peakorterites kui NATO operatsioonide piirkonnas.

Kindral Herrmann viibis koos oma kolleegidega Eestis seoses 10. mail Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses alanud rahvusvahelise küberkaitseõppusega „Balti küberkilp“. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Tallinnas algab täna küberkaitseõppus

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

«Balti Küberkilbi» korraldajateks on Küberkaitse Kompetentsikeskus ja Rootsi Riiklik Kaitsekolledž (SNDC).

Harjutuse vältel proovivad Lätis, Leedus, Rootsis ja NATO peakorteris (NCIRC-s) asuvad meeskonnad kaitsta virtuaalseid arvutivõrke rünnakute eest. Harjutuse kulgu juhitakse Tallinnast ja Stockholmist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kevadtorm 2010 tuleb Pärnu- ja Viljandimaal

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.

Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.

Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.

Kevadtorm 2010 põhitegevus hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.

Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Lisainfo õppuse kodulehelt internetis: http://www.mil.ee/kevadtorm/2010

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Ivo H. Daadler: NATO ei näita Eesti õppustega Venemaale lihaseid

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Foto: United States European Command
Foto: United States European Command

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Harri Tiido: Gruusia sõda ja Venemaa suurõppused muutsid NATO mõtlemist

Välisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Õppused Zapad möödunud aastalVälisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Balti riigid on samuti NATO riigid, seega on tegemist NATO õppustega liikmesmaade osalusel. Üldreeglina toimuvad taolised õppused pikemaajalise kava alusel ja seetõttu vahetu seos märgitud Venemaa õppustega puudub. Samas ei saa eitada, et sündmused nagu Venemaa-Gruusia sõda ja küsimuses mainitud manöövrid on mõjutanud ka NATO julgeolekupoliitilist mõtlemist.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Estcoy-10 osaleb Lätis viimasel missioonieelsel õppusel

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010. Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut.

Foto: Kaitsevägi
Foto: Kaitsevägi

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010.

Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungi erinevaid etappe ning Estcoy-10 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-9ga.

Adaži polügoonil näitab oma valmisolekut Estcoy-10, mis on järgmine kaitseväe üksus Afganistanis. Samuti selgitatakse välja teiste Scoutspataljoni allüksuste väljaõppevajadusi. Adaži polügoonil viiakse läbi ka lahinglaskmised.

Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Gungniril osaleb üle 400 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa õhuväe, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Kaitseväe Peastaabi, Maaväe staabi ning Lõuna, Lääne ja Kirde Kaitseringkondade kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kahes grupis. Esimene grupp (62 masinat) alustab liikumist 13. aprilli hommikul ja teine grupp (28 masinat) 14. aprilli hommikul marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu – Ikla.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



VIDEO: NATO hävitajad Tallinnas

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Foto: NATO
Foto: NATO

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Tallinnas maandusid NATO hävitajad 17. märtsil.

Videos kommenteerib õppusi Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.



Balti peastaapide ülemad arutavad harjutusalade ühise kasutamise võimalusi

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Brigaadikindral Neeme VäliKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni ja väeliikide koostööprojektidega seonduvat.

Eestil Lätil ja Leedul on kokku 14 harjutusala. Neist kompanii ja pataljoni tasemel harjutusi saab läbi viia Lätis Adaži harjutusalal ja Leedu harjutusaladel. Eesti viiel harjutusalal saavad kaitseväelased läbi viia üksnes jao- ja rühmatasemel väljaõpet.

Lisaks harjutusaladele arutavad peastaapide ülemad Balti õhuturbe ja väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.

Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET.

Ühine maaväeüksus Balti pataljon asus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisus valmisolekusse 4. jaanuaril. Pataljon on valmisolekus juuni lõpuni. Selle aja jooksul võib NATO saata teda viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Õhuturbeharjutus tõi Eestisse rekordarvu NATO lennukeid

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

„2008. aastal alanud koostööharjutused NATO õhuväeüksustega on muutunud nii Eesti kui NATO õhuvägede jaoks rutiiniks. Viiendat korda korraldatav õppus näitab, et koostöö Eesti õhuturbe tagamisel on NATO õhuväelaste jaoks osa igapäevasest teenistusest, “ ütles täna Tallinnas maandunud pilootidega kohtunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei tee NATO hinnaalandust oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi kaitsel.

Balti V õhuturbeharjutusel (Baltic Region Training Event – BRTE V) osalesid Eesti, Läti, Leedu, Prantsuse ja Poola õhuvägede üksused. Õppuse raames maandusid Tallinna lennuväljal tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Enam kui 6000 meetri kõrgusel läbi viidud harjutuse peateemaks oli raadioside kaotanud lennuki saatmine ja maandamine. Lennukid jätkavad täna taktikaliste situatsioonide harjutamist Eesti ja Läti õhuruumis.

BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega ning süvendada Balti õhuvägede seotust NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.

Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Varem on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

BRTE sarjas on nüüdseks osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.

Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. Järgmine õhuturbeharjutus viiakse läbi käesoleva aasta suvel.

NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.

Vaata galeriid hävitajatest Tallinna lennuväljal!

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Uued üksused harjutavad Afganistani operatsiooniks

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-10, tagalatoetuselement NSE-9 ja lahingpioneerid omavahelist koostööd ning sooritatavad laskeharjutusi. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Õppuse esimene osa, laskelaager kaitseväe keskpolügoonil kestab tänasest 22. märtsini. Seejärel alustavad BAMil osalevad kaitseväelased Ida – Virumaal Sirgalas taktikalist osa, kus harjutavad Afganistani operatsioonile iseloomulikke elemente.

Kahe nädala pikkune õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille käigus kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.

Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Briti üksuse kontaktmeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis. Esimene grupp (17 masinat) alustab liikumist 16. märtsi pärastlõunal ja teine grupp (26 masinat) 17. märtsi hommikul marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Kaitseväe keskpolügoon. Kolmas grupp (18 masinat) liigub alates 22. märtsi hommikust marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Tallinna lennuväljal maanduvad kolmapäeval sõjalennukid

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Õppuse põhiteemadeks on aeglaselt liikuva sihtmärgi tuvastamine ja juhtimine ning aeglase ilma sideta lennuki tuvastamine Balti õhuseiresüsteemide ning õhuturbelennukite koostöös.

Õhuturbeharjutuse stsenaariumi osana maanduvad Eestis Tallinna lennuväljal 17. märtsil tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Allikas:

Postimees



NATO peasekretär kritiseeris Venemaa sõjaväeõppuseid

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

«Venemaa saatis vale signaali, kui viis läbi sõjaväeõppused, mille käigus harjutati sissetungi väiksematesse NATO liikmesriikidesse,» lausus Rasmussen, viidates mullu septembris Poola piiri lähistel läbi viidud Venemaa ja Valgevene ühistele sõjaväeõppustele, vahendas AFP

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti osaleb NATO kriisiohjeõppusel

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda.

Foto: NATO
Foto: NATO

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda, kus halveneva julgeolekuolukorraga kaasnevad rünnakud ÜRO rahuvalveoperatsiooni vastu, humanitaarkriis, ühe riigi ähvardused oma naabri vastu, regionaalne konflikt ja terrorism. Reaalajas toimuva staabiõppuse stsenaarium on fiktiivne.

CMX on regulaarselt korraldatav NATO kriisiohjeõppus, mille eesmärgiks on harjutada NATO kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppuse üks eesmärkidest on ka harjutada konsultatsiooniprotseduure NATO partnerriikide ja õppusele kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonidega. CMX 2009-l osalevad kõik NATO 28 liikmesriiki ning partnerriikidest Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Soome, Gruusia, Iirimaa, Rootsi, Šveits, Makedoonia ja Ukraina ning Vahemere dialoogi riikidest Iisrael. Lisaks osalevad õppustel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) allorganisatsioonid, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Õppusega on seotud ligikaudu 2500 inimest.

Eestist on õppusele kaasatud välisministeerium, Eesti esindus NATO juures, kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap, riigikantselei, kaitsepolitseiamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, päästeamet, rahandusministeerium ja justiitsministeerium.

Eesti osaleb CMX õppusel juba neljandat korda (varasemad õppused toimusid 2005, 2006 ja 2008 aastal).

Allikas:

Välisministeerium



NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eestisse saabuvad kaks Briti reaktiivlennukit

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Briti lennukid võimaldavad Eesti ning Briti õhuväelastel harjutada maa-õhk koostööd, vahendasid ERR-i teleuudised.

Õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülema major Eero Neemla sõnul on britid olnud Eesti õhuväele heaks partneriks ohvitseride treenimisel Briti Kuninglike Õhujõudude treeningüksuses Leemingis ning Eestil on hea meel tervitada neid meie õhuruumis.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR



Õhutõrje reservõppekogunemisel osaleb oodatust rohkem reservväelasi

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Täna viiakse keskpolügoonil läbi lahinglaskmised eri tüüpi sihtmärkidele ja täidetakse püstitatud taktikaline ülesanne. Seni on reservüksuse juhtkond värskendanud reakoosseisu teadmisi ja oskusi meeskonna- ja rühmataktikas.

„Vaatamata sellele, et reservväelased teenisid aega aastaid tagasi, pole nende põhiteadmised ja –oskused oluliselt vähenenud,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu. „Seda tõestasid ka eelmisel nädalal Nõval Liivase rannal toimunud laskmised, kus õhusihtmärkideks olid väikesed mudellennukid. Nii väikese lennuki tabamist võiks nimetada õnnelikuks juhuseks. Et aga tabatud sai kaht lennukit, võib kindlusega öelda, et reservväelaste väljaõppetase on õnnefaktorist sõltumata kõrge.“

Lisaks reservväelaste headele laskeoskustele näitasid Nõval toimunud lahinglaskmised ka seda, et kaitsevägi suudab isegi looduskaitsealal tegutseda keskkonnale mõju avaldamata.

Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.

Õhutõrjujate reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO-Venemaa raamleping mõjutab transiiti läbi Eesti

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Foto: NATO
Foto: NATO

Sel nädalal Brüsselis NATO sõjalise komitee istungi raames toimunud NATO-VEnemaa nõukogu kohtumisel saavutati alliansi ja Venemaa vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb logistikat, ühist päästetegevust maal ja merel ning võitlust narkokaubanduse, terrorismi ja piraatlusega.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles BNSile, et raamleppe logistikat puudutav osa keskendub varustuse vedamisele läbi Venemaa Afganistani. Selles punktis saavutati põhimõtteline kokkulepe, üksikasju täpsustatakse lähitulevikus. Kaitseväe juhataja täpsustas, et NATO ei hakka läbi Venemaa vedama relvastust ja laskemoona.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Utria dessandi võitis Kirde Kaitseringkonna võistkond

12. Utria dessandi võitis Kirde Kaitseringkonna võistkond, teisele kohale tuli Kaitseliidu Järva Maleva I võistkond, kolmandaks Kaitseliidu Harju Maleva II võistkond. Ainsana katkestas võistluse KL Harju Maleva I võistkond.

Teisele kohale tuli kaitseliidu Järva maleva I võistkond, kolmandaks kaitseliidu (KL) Harju maleva II võistkond, vahendas Erna seltsi pressiesindaja.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Neile järgnesid KL Tartu malev, KL Alutaguse malev, KL Järva malev II, kõrgem sõjakool, Kirde piirivalvepiirkond, Põhja kaitseringkond, Kuperjanovi ÜJP ning KL Tallinna malev.

Eile hommikul alustas talvist sõjalis-sportlikku võistlust 12 võistkonda Eesti jõustruktuuridest, katkestas kaitseliidu Harju maleva I võistkond.

Täna hommikul alustasid võistkonnad umbes 10 km pikkust lõpuspurti. Võistluste finiš asus Narva-Jõesuus Kuursaali ees.

«Paistab, et need võistkonnad, kes sel aastal kohale tulid, olid nii otsustavust täis, et praktiliselt kõik suutsid end finišini välja võidelda. Vaatamata sellele, et tänavune dessant oli aegade raskeim, pole ühelgi aastal protsentuaalselt nii paljud lõpuni jõudnud,» rääkis Erna seltsi president Meelis Rätsep. «Praegune lumerohkus tegi selleaastase võistluse erakordselt raskeks ja seda nii korraldamisel, kui ka trassi läbimisel,» lisas Rätsep, kelle sõnul muudeti võistlustrassi ilmastiku- ja lumeolude tõttu kolmel korral, vahendas Vaivara vallavalitsuse pressiesindaja.

Ligikaudu viiekümne kilomeetri pikkusel distantsil lasti püstolist ja automaadist, osutati esmaabi, pandi proovile oskused erinevate kaartide tundmisel ja oma asukoha määramisel. Ületati erinevaid takistusi ja mineeritud ala. Heideti granaate ja kontrolliti võistlejate teadmisi NATO tingmärkide tundmisel.

Talvise jõukatsumise korraldajateks olid Erna selts ja Vaivara vallavalitsus koostöös kaitseliiduga.

«Juba kolmandat aastat on kogu võistluste finantseerimine Vaivara valla õlul, kuid sellest hoolimata tuleb meile tähtsate ajaloosündmuste tutvustamise ja patriotismitunde kasvatamise nimel seda üritust jätkata,» rääkis Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, tänades ühtlasi Ida-Viru maavalitsust ja kõiki omavalitsusi, kes tänavu oma abikäe välja sirutada raatsisid.

Võistlus päädis pärgade asetamisega Utria külas dessandi mälestuskivi juurde ja parimate autasustamisega Sinimäe põhikoolis.

17.-18. jaanuaril 1919. aastal toimunud Utria dessant oli Eesti mereväe suurim dessantoperatsioon Vabadussõjas, eesmärgiga toetada maavägede liikumist Narva

vabastamisel punavenelastest. Dessandis osales 6 Eesti mereväe laeva eesotsas suurtükilaevaga Lembit. Operatsioonis osales dessantpataljon 400 mehega ja 600 Soome vabatahtlikku.

Allikas:

Postimees



Suurõppus testis kaitseliitlaste vastupidavust ja oskusi

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.


Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.

Õppusel harjutasid Kaitseliidu lahingüksused, sisekaitseüksused ja võitlusgrupid oma ettenähtud tegevuse põhielemente. Allüksuste juures viibinud hindajad jälgisid nii allüksuste juhtide kui reakoosseisu tegevust ja õppusejärgselt valmiva hinnangu alusel saavad pealikud kavandada oma allüksuste väljaõpet tulevikus, teatas Kaitseliidu Pärnumaa maleva propagandapealik Erik Reinhold.

Loe edasi Pärnu Postimehest!


Allikas:

Pärnu Postimees



Suurõppused Venemaal möödusid ilma välisvaatlejateta

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Foto: Kärt Liekis
Foto: Kärt Liekis

Oktoobri alguses Eestit külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Kadrioruspresident Ilvsega toimunud ühisel pressikonverentsil muret suurte Venemaa sõjaväeõppuste üle piirialadel, kuhu polnud kutsutud NATO vaatlejaid.

“Me oleme loomulikult jälginud neid õppusi ja me ei käsitle neid kui ohuallikat NATO liikmesriikidele. Kuigi põhjust muretsemiseks muidugi on,” ütles Rasmussen vastuseks ERR-i uudisteportaali küsimusele.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb jätkata NATO nähtavuse suurendamist Balti regioonis, mille üheks osaks võiksid saada ka alliansi sõjajõudude maismaaõppused. „Kindlasti ei teeks ajal kui Venemaa korraldab NATO riikide piiride vahetus läheduses rohkem kui 20 000 osalejaga maismaaõppused, paha ka NATO-l siin regioonis maismaaõppusi korraldada,” ütles president täna Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et terrorismivastase rünnaku tõrjumise nime all toimunud õppuste tegelik suunitlus oli tavapärane sõjategevus Baltikumi ruumis. „Vene kindralite pilgu läbi on NATO praegu poliitiliselt ja sõjaliselt nõrk ning killustatud,“ kirjutas Kunnas ning kutsus samas üles korraldama Eestis sõjaväeõppused, mille eesmärk oleks harjutada kaitsejõudude sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, tavapärasest igapäevasest valmisolekust tõrjevalmisolekusse, et tõestada Eesti kaitseväe reageerimisvalmidust.

OSCE määratud ülempiir, millest alates peab sõjaväeõppustele kutsuma rahvusvahelised vaatlejad, on 13 000 osavõtjat. Venemaa korraldas seepärast kaks eraldi õppust, mis sisuliselt moodustasid ühe terviku, et vältida välisvaatlejate osalemist.

Allikad:

Eesti Päevaleht

ERR Uudised