NATO peasekretär: oma õhuturve oleks teile liiga kallis

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Seni kuni Balti riikidel pole endil õhuturbe tegemise võimet, on NATO liitlased selleks Balti riikide õhuruumis valmis. Sellest perspektiivist võib see olla ka väga pikaajaline lahendus. Kui mina oleksin ajakirjanik, siis ma küsiks edasi, kas ma peasekretärina soovitaksin Balti riikidel endil luua õhuturbe võime. See on peaküsimus. Ja ma ei arva, et see oleks tingimata kõige tõhusam ressursikasutus. Vastupidi, solidaarsus alliansis tähendab seda, et on tööjaotus ja spetsialiseerumine.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti ohvitser saab Baltneti õhuoperatsioonikeskuse ülemaks

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

President Toomas Hendrik Ilves andis teenistuse ajaks välisriigis kapten Fredi Karule majori ajutise sõjaväelise auastme.

Kapten Karu alustab lähiajal teenistust Leedus Karmelavas Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

See ametikoht roteerub kolme Balti riigi vahel, praegu teenib sel ametikohal Läti kaitseväelane. Rotatsiooni kestab kolm aastat, varem oli see kaks aastat.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



VIDEO: NATO hävitajad Tallinnas

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Foto: NATO
Foto: NATO

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Tallinnas maandusid NATO hävitajad 17. märtsil.

Videos kommenteerib õppusi Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.



Õhuturbeharjutus tõi Eestisse rekordarvu NATO lennukeid

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

„2008. aastal alanud koostööharjutused NATO õhuväeüksustega on muutunud nii Eesti kui NATO õhuvägede jaoks rutiiniks. Viiendat korda korraldatav õppus näitab, et koostöö Eesti õhuturbe tagamisel on NATO õhuväelaste jaoks osa igapäevasest teenistusest, “ ütles täna Tallinnas maandunud pilootidega kohtunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei tee NATO hinnaalandust oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi kaitsel.

Balti V õhuturbeharjutusel (Baltic Region Training Event – BRTE V) osalesid Eesti, Läti, Leedu, Prantsuse ja Poola õhuvägede üksused. Õppuse raames maandusid Tallinna lennuväljal tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Enam kui 6000 meetri kõrgusel läbi viidud harjutuse peateemaks oli raadioside kaotanud lennuki saatmine ja maandamine. Lennukid jätkavad täna taktikaliste situatsioonide harjutamist Eesti ja Läti õhuruumis.

BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega ning süvendada Balti õhuvägede seotust NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.

Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Varem on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

BRTE sarjas on nüüdseks osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.

Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. Järgmine õhuturbeharjutus viiakse läbi käesoleva aasta suvel.

NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.

Vaata galeriid hävitajatest Tallinna lennuväljal!

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Tallinna lennuväljal maanduvad kolmapäeval sõjalennukid

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Õppuse põhiteemadeks on aeglaselt liikuva sihtmärgi tuvastamine ja juhtimine ning aeglase ilma sideta lennuki tuvastamine Balti õhuseiresüsteemide ning õhuturbelennukite koostöös.

Õhuturbeharjutuse stsenaariumi osana maanduvad Eestis Tallinna lennuväljal 17. märtsil tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Allikas:

Postimees



Eesti sihitajad aitavad Islandi õhuruumi turvata

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Taani hävitajad F-16 Islandi kohalIslandi edelaosas Keflavikis asuvast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest hakkavad sihitajad – õhulahingu taktikalised juhid, kes on pilootidele maapealseteks meeskonnaliikmeteks – juhendama ja sihtmärgile suunama Taani hävituslennukeid F-16 “Fighting Falcon”. Enne Islandile lendamist läbivad eestlased Taanis lühikese missioonieelse kursuse.

„Taoline missioon on õhuoperatsioonide läbiviimisest laiema ettekujutuse saamiseks sõnul Eesti sihitajatele eriti väärtuslik,“ ütles Õhuväe Staabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja major Eero Neemla. „Lisaks unikaalsele töökogemusele mitmerahvuselises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses on võimalik suhelda õhukaitse süsteemi erinevate valdkondade ja tasemete esindajatega tehnikutest ja pilootidest Taani õhuväe ülema ja kaitseministrini välja.“

Kaks Eesti sihitusohvitseri osalesid Islandi õhuturbe missioonil taanlaste meeskonnas ka 2009. aastal. Igapäevaste treeningmissioonide juhtimine Islandi õhuruumis ja ööpäevaringses lahingvalves osalemine kulmineerus möödunud aastal Eesti sihitajate jaoks reaalse õhuturbeoperatsiooniga, mille käigus Taani püüdurhävitajad tuvastasid Islandi õhuruumi lähistel kaks Vene Föderatsiooni kaugmaapommitajat Tu-95 “Bear”.

Peale Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist Keflavikist 2006. aastal haldab Island oma radareid ise ning viib ellu ka õhuseiret. Kuna Islandil puuduvad nii püüdurhävitajad kui ka relvasüsteemide juhid, korraldavad alates 2007. aastast Islandil õhuturvet NATO liikmesriigid rotatsiooni korras oma lennukite ja spetsialistidega.

Allikas:

Kaitseväe peastaap




Vabatahtlikud reservohvitserid said kätte auastmed

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

„Reservohvitser on kahekordne kodanik, sest ta täidab oma kohustusi olles kodanik ja täidab ka oma kohustusi teenides riiki ohvitserina,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Teie võtsite endale kohustuse kaitsta Eesti riiki see tahe hoiab meie riiki tugevana.“

Brigaadikindral Saar tõstis esile reservohvitseride tahet õppida ja areneda koos kaitseväega.

„Ohvitseri identiteedi peasümboliks on au ning isamaa vabatahtlik ja tingimusteta teenimine, “ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek. „Võidelge igal ajal ja igal pool julgelt, ärge mitte kunagi lahkuge oma väe ja lippude juurest.“

Neljast etapist koosnenud kaheksanädalase reservohvitseride baaskursuse põhieesmärgiks oli anda reservväelastele sõjaväelisi teadmisi ja oskuseid sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid.

Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus korraldati Kaitseväe Võru Lahingukoolis läbi 1997. aastal.

Allikas:

Kaitsevägi



Osaliselt Eestile kuuluvatel NATO lennukitel täitusid 1000 lennutundi

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Muuhulgas veeti programmi raames ka Eesti abivarustust Haiiti maavärinaohvritele, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hankisid selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille kasutamine on riikide vahel ära jagatud. Eesti saab SAC-programmiga 45 lennutundi aastas, millega on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eestisse saabuvad kaks Briti reaktiivlennukit

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Briti lennukid võimaldavad Eesti ning Briti õhuväelastel harjutada maa-õhk koostööd, vahendasid ERR-i teleuudised.

Õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülema major Eero Neemla sõnul on britid olnud Eesti õhuväele heaks partneriks ohvitseride treenimisel Briti Kuninglike Õhujõudude treeningüksuses Leemingis ning Eestil on hea meel tervitada neid meie õhuruumis.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR



Õhutõrje reservõppekogunemisel osaleb oodatust rohkem reservväelasi

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Täna viiakse keskpolügoonil läbi lahinglaskmised eri tüüpi sihtmärkidele ja täidetakse püstitatud taktikaline ülesanne. Seni on reservüksuse juhtkond värskendanud reakoosseisu teadmisi ja oskusi meeskonna- ja rühmataktikas.

„Vaatamata sellele, et reservväelased teenisid aega aastaid tagasi, pole nende põhiteadmised ja –oskused oluliselt vähenenud,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu. „Seda tõestasid ka eelmisel nädalal Nõval Liivase rannal toimunud laskmised, kus õhusihtmärkideks olid väikesed mudellennukid. Nii väikese lennuki tabamist võiks nimetada õnnelikuks juhuseks. Et aga tabatud sai kaht lennukit, võib kindlusega öelda, et reservväelaste väljaõppetase on õnnefaktorist sõltumata kõrge.“

Lisaks reservväelaste headele laskeoskustele näitasid Nõval toimunud lahinglaskmised ka seda, et kaitsevägi suudab isegi looduskaitsealal tegutseda keskkonnale mõju avaldamata.

Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.

Õhutõrjujate reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO kaitseministrid leppisid kokku eelarvemuudatustes

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ministrid leppisid kokku alliansi operatsioonide rahastamises ja oluliste strateegiliste investeeringute tegemises. Ühtlasi otsustati leida alliansi eelarves lisavahendeid NATO tegevuse moderniseerimisesk ja optimeerimiseks.

“Säästlik eelarve eeldab rohkem koostööd, mis ühtlasi süvendam liitlastevahelist solidaarsust,” rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Rasmusseni sõnul tagavad uuendused, et tänu strateegilistele investeeringutele on operatsioonil viibivatele vägedele vajalikud  tugisüsteemid alati olemas. “Solidaarsus NATO-s peab olema kõige nähtavamal kohal, kuid peab tulema esile ka kokkuvõtetes ning siin, Istanbulis, oleme näidun külladast solidaarsust.”

Kaitseministrid otsustasid eelnenud kokkuleppeid silmas pidades keksenduda kolmele prioriteetsele suunale operatsioonides: võidelda isevalmistatud lõhkekehadega, parandada arstiabi kättesaadavst sõduritele ja varustada baase rohkemate missioonivalmis helikopteritega.

NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse juht kindral Stéphane Abrial esines oma nägemusega NATO tegevuse, väljaõppe ja tehnika arendamisest ja operatsioonil viibivate sõdurite kaitsmisest.

Ministrid leppisid kokku, et tuleb parandada arstiabi kättesaadavust lahingtegevuse piirkonnas. Nõustuti, et helikopterite arvu suurendamiseks tuleks tihendada koostööd riikide, kelle on helikopterid ja nende, kellel on rahalised võimalused, vahel.

Allikas:

NATO



Eesti osaleb NATO humanitaarabiprogrammis Haitile

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability SAC)toitu ja esmaabivahendeid.

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability, SAC) Haiti maavärinast räsitud pealinna, Port-au-Prince’i toitu ja esmaabivahendeid.

Foto: NATO
Foto: NATO

SAC-i jaoks oli lend Haitile esimene humanitaarabimissioon. Varem on õhujõudude lennukid teenindanud NATO missioone Kosovos ja Afganistanis.

“Humanitaarbi andmine on kiire ülesanne. Õhuväe 12 riigi koostöös saame tööge hakkama kiiremini ja efektiivsemalt, kui iga riik eraldi tegutsedes,” ütles NATO raskeõhuväe komandör, kolonel Fredrik Héden.

“Missiooni algatajaks oli Rootsi, aga lennuki pardal on abivahendeid ka Norralt, Taanilt, Soomelt ja Eestilt. Meeskonnaliikmed tahavad missiooni kiiresti lõpuni viia ja neid toetavad kolleegid Papa õhuväebaasis Ungaris,” lisas Héden.

SAC loodi kolm aastat tagasi pakkumaks õhutransporti rahvuslikel missioonidel, NATO ja Euroopa Liidu missioonidel. SAC-i kuulub kümme NATO liikmesriiki – Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Sloveenia, Rumeenia ja USA ning kaks Partnerlus rahu nimel programmi riiki Soome ja Rootsi.

Allikas:

NATO