Eesti osaleks 2010. aasta teises pooles NRF-is mereväe miinijahtijaga

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Otsuse eelnõu kohaselt kasutataks NATO reageerimisjõudude NRF-15 (NATO Response Force, NRF) koosseisus 2010. aasta 1. juulist kuni vajaduse korral 2011. aasta 30. juunini miinijahtijat „Admiral Cowan“ kuni 45 kaitseväelasega.

NRF-15 mereväekomponenti kuuludes tegutseks „Admiral Cowan“ NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 (Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisus. NRF-15 on kuni viiepäevases valmisolekuperioodis selle aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kuna NRF võidakse aktiveerida ka NRF-15 valmidusperioodi lõpul, ulatuks Riigikogu mandaat eelnõu kohaselt kuni 2011. aasta 30. juunini.

Valmisolekuperioodil seilaks “Admiral Cowan” SNMCMG1 koosseisus ja osaleks miinitõrjeoperatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele või on 5-päevases valmiduses Eestis. „Admiral Cowani“ osalemine NRF-15 koosseisus läheb lisaks laeva baaskuludele maksma 14,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi selle aasta eelarves.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on NRF-is osalemisest Eesti kaitseväe jaoks aja jooksul saanud iga-aastane tegevus. „Samas tähendab see rutiin seda, et NATO-l on pidevalt olemas kõrges valmisolekus professionaalsed üksused, mis on oluliseks vahendiks kollektiivse kaitse operatsioonide kiirel käivitamisel,“ selgitas kaitseminister.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, st NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-i koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseminister Aaviksoo osales NATO kaitseministrite kohtumisel Istanbulis

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Foto:NATO
Foto:NATO

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse. „Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid. „NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.

„2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,“ ütles Aaviksoo.

Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.

Allikas:

Kaitseministeerium



Balti pataljon asub NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekusse

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Eesti kaitseväe üksustest asuvad pataljoni koosseisus valmisolekusse jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja –allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800 liikmelise üksuse juhtriigiks on Leedu, kes mehitab ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.

Balti pataljoni valmidusperiood NRF-14 koosseisu kestab 2010. aasta teise poolaastani. Eelmise reageerimisjõudude rotatsiooni (NRF-13) koosseisus teeniv mereväe miinijahtija Sakala lõpetab oma valmisoleku 5. jaanuaril.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.

Reageerimisjõudude koosseisus on varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.

2010. aasta teisel poolaastal on Eesti Kaitseväe üksustest valmisolekus miinijahtija Admiral Cowan.

Allikas:

Kaitsejõudude peastaap