Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”.

Foto: www.simonsebagmontefiore.com
Foto: www.simonsebagmontefiore.com

Esmaspäeval, 10. mail kell 10.00 toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M-213) Briti ajaloolase Simon Sebag Montefiore avatud loeng “Stalin: red tsar red monster, young tsar young monster?”. Loengus käsitleb Montefiore oma aastatepikkust uurimistööd Stalinist ja tema ajastust, tehes katse seletada Stalini fenomeni tänapäeval.

Loengu töökeeleks on inglise keel.

Montefiore (sünd. 1965) on üks tänapäeva kõige loetumaid ja tõlgitumaid Briti ajaloolasi, rahvusvahelise mainega Venemaa ajaloo spetsialist. Kõik tema seni kirjutatud kuus raamatut on ilmunud või kohe ilmumas ka eesti keeles. Montefiore on Tallinna kirjandusfestivali üks peaesinejaid. Simon Monterfiore reis Eestisse toimub Briti Nõukogu toetusel.

Simon Sebag Montefiore kohta saab lisainfot siit ja siit.

Lisainfo: marek.tamm@tlu.ee

Allikas:

Tallinna Ülikool



Punase 1940. aasta valusad küsimused

Koguteose “Sõja ja rahu vahel” teine köide on jõudnud raamatupoodidesse ning seda kuus aastat hiljem, kui ilmavalgust nägi koguteose avaköide.

“Sõja ja rahu vahel” II köide “Esimene punane aasta. Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni”

Kui Marko Reikop minult kui Seppo Zetterbergi “Eesti ajaloo” ühelt tõlkijalt ETV “Ringvaate” saates küsis, miks eesti ajaloolased midagi säärast ei kirjuta, siis nentisin, et neil läheb veidi rohkem aega, sest nad on hõivatud väga suurte projektidega. Ja ma ei eksi nudki. Koguteose “Sõja ja rahu vahel” teine köide on jõudnud raamatupoodidesse ning seda kuus aastat hiljem, kui ilmavalgust nägi koguteose avaköide.

Et Zetterbergi teos osutus edukaks, ja nagu kinnitavad kirjastajad, et masu ajal ostavad inimesed tõsiseid raamatuid, võib loota müügiedu ka “Sõjale ja rahule”. Pealegi, teine köide ei tegele mingi vähetuntud ajalooperioodi, vaid 1940. aastaga. Seega aastaga, mis siiani avalikkuses vaidlusi tekitab ja mis paraku ka Vene propagandamasinale ainest annab.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



ETV näitab täna mängufilmi “Katõn”

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema.

Foto: ETV
Foto: ETV

Ajaloodraama režissöör on Andrzej Wajda, näiteljad Artur Znijewski, Andrzej Chyra, Jan Englert, Maja Ostaszewska jt.

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema. Samas sai just Katõn paljudele poolakatele kogu nõukogude valedele ehitatud ühiskonna sümboliks.

Poola vaatepunktist tehtud ekraanilugu räägib ühest rahvast ja inimestest, kes jäid kahe totalitaarse riigi vahele.

Filmile eelneb Ilmar Raagi kommentaar.

“Katõn” on ETV eetris Laupäeval, 17. aprillil kell 21:40.

Allikas: ETV



Vene-ekspert: läänes segunevad naiivsus ja suutmatus

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

Foto: ww.carnagie.ru
Foto: ww.carnagie.ru

Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel.

“Kogu mantra niinimetatud ühistest huvidest käib juba 1991. aastast. On tõepoolest mõningaid ühiseid huvisid ametliku Moskva ning eurooplaste ja ameeriklaste vahel, nagu neid oli ka NSVLi ja lääne vahel,” ütles Ševtsova.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Clinton otsib Venemaaga uut sidet

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Kuigi pooled soovisid lepingu sõlmida juba möödunud aastal, kui aegus 1991. aastal sõlmitud USA-NSV Liidu strateegiliste relvade vähendamise leping (START), ei õnnestunud Washingtonil ja Moskval kärbetes kokkuleppele jõuda. Seetõttu otsustasid pooled lepingut kuni uue kokkuleppe saavutamiseni ajutiselt pikendada ning läbirääkimised uue leppe osas pole seni tulemust toonud, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Uusi tõlgendusi külmale sõjale

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok.

Foto: Kirjastus Tänapäev
Foto: Kirjastus Tänapäev

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Selgitades Kremli juhtide ja Nõukogude ladviku huve, taotlusi, pettekujutelmi, hirme ja eksimõistmisi, tutvustab Zubok Nõukogude Liidu nägemusi ja hoiakuid seoses kahekümnenda sajandi kõige suurema vastasseisuga.

Kasutades muude teabeallikate seas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab Zubok, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950. ja 1980. aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.

Pakkudes välja originaalseid tõlgendusi Nõukogude riigi käitumise kohta külma sõja erinevates järkudes, analüüsib Zubok Stalini prohmakaid Saksamaal ja Koreas ning vaeb põhjusi, miks Stalin alahindas Ameerika suurt aktiivsust globaalses mastaabis; raamatu autor annab pildi Hruštšovi vastuolulistest ponnistustest tagada rahu, balansseerides tuumakuristiku veerel, toob üllatavaid fakte Brežnevi kirglikest jõupingutustest lõdvendada pingeid kahe maailma vahel, näitab, kuidas Nõukogude üliriigi lagundamine Gorbatšovi poolt oli kõrvalsaadus, mis tulenes tema läbematust soovist lõpetada ühekorraga külm sõda ja reformida põhjalikult Nõukogude Liitu.

Näeme, et marksistlik-leninlik revolutsiooniline ideoloogia, Teisest maailmasõjast johtunud geopoliitilised huvid, riigijuhtide isiklikud elukogemused, parteipoliitika raevukus ning muutused ühiskonnas ja kultuuris olid tegurid, mis lõid ideoloogilise tagapõhja Nõukogude riigi rahvusvahelisele poliitikale.

„Luhtunud impeerium” on esimene ingliskeelne raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat iga kandi pealt nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.

Vladislav M. Zubok on Temple’i ülikooli abiprofessor. Ta on raamatute „Ameerika-vastasus Venemaal: Stalinist Putinini” ja „Kremli külma sõja osalised: Stalinist Hruštšovini” kaasautor.

Hüllo Marjamaa

Allikas:

Kirjastus Tänapäev



The Times: Gruusia laitis Prantsusmaa plaani müüa Venemaale sõjatehnikat

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

MistralGruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.

Loe artiklit The Times’ist!

Allikas:

Välisministeerium




Juri Andruhhovitš: künism on Ukrainas tagasi

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Kuidas te kirjeldaksite praegust Ukraina ühiskonda enne riigile neljanda presidendi valimist, mis toimub homme?

Juri Andruhhovitš2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tundus mulle, et Ukraina astus üle läve, kus me tõestasime, et meil on õigus ennast pidada nüüdisaegseks Euroopa rahvuseks, kes suutis kaitsta oma õigusi, õigust demokraatiale. See oli punkt, kus tundus, et enam ei ole tagasiteed Nõukogude-aegsete standardite juurde. Aga juhtus nii, et need ühiskondlikud, demokraatlikud struktuurid, mis siis Ukrainas loodi, on viie aasta jooksul degradeerunud. Ühiskonna eneseteadvus on kogu selle aja degradeerunud. Jälle ilmusid poliitilised tehnoloogiad, mille kohta ma 2004. aastal arvasin, et nendega on kõik. Siis me ju näitasime Maidanil, et ei saa eirata ühiskonna tahet. Selgus, et aastatega need saavutused kaotati. Ukrainas on tagasi sügav usaldamatus, künism. Ühiskondliku solidaarsuse puudumine on peamine põhjus, miks me oleme tagasi libisemas post-Nõukogude mõjuala suunas. Ja täitsa võimalik, et see ei ole veel lõpp, me võime veel sügavamalt porri vajuda.

Praegu on mul enne presidendivalimiste teist vooru enesetunne hoopis teine kui siis (2004. aasta detsembris – J. P.) enne valimiste teist vooru, sest siis oli mu ees selge valik hea ja halva vahel. Nüüd on minu ees kaks halba valikut (homses teises voorus kandideerivad Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš – J. P.). Ma ütleks, et see on alatu valik, kui peab kaaluma, kumb kahest halvast on vähem halb.

Loe intervjuud Juri Andruhhovitšiga edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Juškin: Venemaa rahvuslik eneseteadvus on stalinistlik

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Intervjuu Balti Veneuuringute instituudi direktori Vladimir Juškiniga

Küsis Mart Helme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eestis räägitakse üsna palju Venemaa propagandasõjast meie vastu. Kui spetsiifiliselt Eesti-vastased need rünnakud on? Või oleme lihtsalt üks paljudest Venemaa propagandatööstuse ohvritest?

Venemaa välispoliitikas pannakse üha suurem rõhk teabe komponendile. Eesti asub teabesõja staapides genereeritavate nii rahvusvaheliste kui ka rahvuslike teabeväljade toime piirkonnas.

Näiteks praegu asume üldnimetust „Venemaa ajas selja sirgu ja sai jälle maailma jõukeskuseks” kandva strateegilise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas. Niisuguse tasemega operatsioone planeeritakse Venemaa rahvusvahelise maine kujundamise komisjonis, mida juhib Venemaa presidendi administratsiooni juht Sergei Narškin. Komisjon töötab kinniste uste taga.

Eesti asub veel vähemalt kahe taktikalise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas: „Fašismi heroiseerimine Balti riikides” ja „Kaasmaalaste olukord Balti riikides”. Niisuguseid operatsioone planeeritakse juba välisministeeriumi tasandil.

Nüüd, mil Venemaa on võitnud teabeoperatsiooni „Nord Stream”, on ka teabesõdade infrastruktuur saanud võimsa arenguimpulsi. Kavas on kehtestada kõigi teabesõjas osalejate jäik koordineerimine ühest keskusest. „Teabevägede” personali kuulub nii diplomaate, eksperte, ajakirjanikke, kirjanikke kui ka häkkereid. Dmitri Medvedevi käsul moodustatakse kaitseministeeriumis teabealase võitluse spetsialistide ettevalmistamise keskus („teabe-eriväed”).

Luuakse fondide ja nende välismaiste esinduste süsteem, millest peab saama võimas võrkstruktuur ja Venemaa teabepoliitika realiseerimise instrument välismaal. 2007. aasta novembris moodustatud Venemaa mittetulundusfond Demokraatia ja Koostöö Instituut on juba avanud kaks välisesindust. Pariisis juhib fondi osakonda Natalja Narotðnitskaja, New Yorgis Andranik Migranjan, kes teatas otsesõnu: „Instituut tegeleb inimõiguste järgimise pideva jälgimisega Läänes, meie demokraatianägemuse „ekspordiga” Euroopasse ja USAsse, aga ka Venemaa maine parandamisega…” Samasugused fondid kavatsetakse moodustada Balti riikides. See poliitika viiakse ellu valitsusväliste organisatsioonide, parteistruktuuride ja Venemaa äriilma ühiste jõupingutustega.

Venemaa ametlik seisukoht on, et riik on jalule tõusnud ja taastab oma kohta suurriikide hulgas. Meie näeme seda „jalule tõusmist” imperialismi taassünnina. Kui võrreldavad on Tsaari-Vene, Nõukogude ja praeguse Venemaa imperialistlikud mudelid ning taotlused?

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Ettekujutus, et venelased on loomulikud „vanemad vennad” kõigile NSV Liidu rahvastele, nagu ka ettekujutus Venemaa „olemuslikust” suurriigirollist, on nii sügavalt tunginud nii eliidi kui ka massi teadvusse, et NSV Liidu lagunemist ei tajutud kui tegelikult sõltumatute riikide põhimõtteliselt uute suhete tekkimist. Valdavat kujutluspilti tulevastest suhetest postsovetlikus ruumis väljendab lause „ei pääse nad kuhugi”. SRÜd tajutakse kui NSV Liidu uut inkarnatsiooni, nagu siiani tajuti NSV Liitu kui Vene impeeriumi uut inkarnatsiooni.

Vene ühiskond polnud valmis ei demokraatiaks ega mittesuurriiklikuks olemasoluks ja välispoliitikaks. Nii pöördutigi tagasi „nõukogude-eelse” 20. sajandi alguse imperialistliku maailmapildi juurde, kus kõik riigid võitlesid „mõjusfääride” pärast ja igaüks püüdis teisi endale allutada. See, et riikide vahel on võimalikud ka teist tüüpi suhted peale domineerimise ja allutamise, oli ühiskondliku teadvuse jaoks lihtsalt käsitamatu. Oldi valmis tunnistama, et „Venemaa kaotas külma sõja”, aga kaotaja loomulik soov on „püsti tõusta”, mida mõisteti kui võitlust oma suurriigi staatuse ning mõjusfääri säilitamise ja taastamise nimel – „Venemaa oli, on ja jääb suurriigiks”. Selles seisabki Venemaa „impeeriumijärgse sündroomi” eripära.

Loe edasi ajakirjast “Maailmavaade”!



David Vseviov: rahulepingut sõlmides olid Eestil ja Venemaal erinevad huvid

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.


Allkirjad Tartu rahulepingul

Ajaloolane David Vseviov kirjutab, et 90 aastat tagasi istusid Eesti esindajad läbirääkimiste laua taha igati ausate kavatsustega ja erinevalt Nõukogude Venemaast polnud need kantud vaid taktikalistest ja ajas piiratud huvidest.

Ajalugu kandub olevikku valdavalt nimede ja arvude kujul. Et näiteks kunagisel kalendrikuupäeval X kirjutasid omaaegsed tegelased Y ja Z alla mingile rahulepingutekstile.

Mis on selles tõdemuses erakordset ja enneolematut? Ilmselt just nimelt konkreetselt mainitud kuupäev ja nimed. Ja riigid, mida need nimed esindasid ja nende kandjad teenisid.

Loe artiklit edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Imbi Palju ja Sofi Oksaneni “Kõige taga oli hirm” ilmus eesti keeles, raamatuesitlused Tallinnas ja Tartus

Raamatus otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed hirmuvalitsuse all hakkama said.

Maalehe intervjuu raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga.

Imbi Paju ravib ajaloo abil hinge.

Kirjanik ja filmilooja Imbi Paju leiab, et möödunud sündmuste peegeldamine sünnitab kaastunnet ja ligimesearmastust.  Ka Imbi Paju vastilmunud artiklikogumik, Soome kirjaniku Sofi Oksaneniga kahasse koostatud “Kõige taga oli hirm” on pühendatud minevikule.

Foto: www.hs.fi
Foto: www.hs.fi

Raamatus räägitakse Balti riikide olukorrast okupatsiooniaegse raudse eesriide taga ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks Nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed toonase hirmuvalitsuse all hakkama said.

Miks te kogu aeg minevikuga tegelete?

Me peame minevikku lahkama selleks, et saada aru oma minevikust ja sellest, kust me pärit oleme. Nõukogude võim oli töötanud välja n-ö Nõukogude inimese mudeli, mille juurde kuulus eelmise elu ehk mälu hävitamine, terrori abil ligimesearmastuse purustamine.

Arvan, et kui me püüame minevikku emotsionaalselt peegeldada ja mälu taastada, siis sünnib ka empaatia ja ligimesearmastus kujuneb loomulikuks väärtuseks. Olin pärast Brüsselis toimunud filmi “Soome lahe õed” linastust väga liigutatud, kui noored inimesed tulid minu juurde, pisarad silmis, ja tahtsid neil teemadel edasi rääkida.


Loe intervjuud Imbi Pajuga edasi 10. jaanuari Maalehest!

Raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga on võimalik kohtuda raamatuesitlustel:

28. jaanuaril kell 16.oo Tartu Tasku keskuse 2. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses

29. jaanuaril kell 15.oo Viru keskuse 4. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses ja kell 17.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes.

Esitluse päeval on poodides müügil piiratud koguses eritiraaž.

Allikad:

Maaleht

Apollo

Rahva Raamat




Helme: Moskva panustab praegu Eesti sisemisele ülevõtmisele

Suursaadik Mart Helme ütles Venemaa välispoliitilistest ambitsioonidest rääkides, et Moskvas on tarvitusel termin «Eesti savisaarestamine», mõeldagu selle all siis mida tahes.

Foto: CIA world factbook
Foto: CIA world factbook

Endise Eesti Venemaa suursaadiku Mart Helme hinnangul püüab Venemaa allutada endisi N. Liidu riike, sealhulgas Eestit eeskätt sisemise ülevõtmisega, samas võib olukord meie jaoks poliitilise konteksti muutuse tõttu järsult halveneda.

Mart Helme ütles saates “Vabariigi kodanikud”, et kui jälgida Venemaa taktikat endiste N. Liidu riikide suhtes, töötavad skeemid igal pool sarnaselt, hoolimata sellest, et oleme NATO-s ja EL-is. Kõikide puhul seisneb sekkumine selles, et kõigepealt püüda üle võtta sisemiselt. “See tähendab seda, et Moskvas on praegu  kasutusel suurepärane termin nagu “Savisarizatsija Estonii” (Eesti savisaarestamine – toim.). Kuidas keegi seda siin mõistab, see on tema oma asi, igal juhul selline termin on,” rääkis Helme.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Imbi Paju: Hirm rääkida ajaloost

Soome filmitegijad rääkisid, kui raske on neil olnud oma töös seda osa soome naiste ja sõja ajaloost käsitleda, sest lotade ühendus oli Kremli nõudel pärast sõda kuulutatud fašistlikuks organisatsioonik, kirjutab Imbi Palju oma arvamusloos.


Foto: http://imbipaju.wordpress.com
Foto: http://imbipaju.wordpress.com

Kirjanik Jürgen Rooste ütles mulle ühes jutuajamises: “Imbi, mõned Eestis peavad su ajaloolis-psühholoogilisi dokumantaalfilme ja raamatuid teraapiliseks ja seetõttu ei pea nad neid tõsiselt võetavateks.”

Samal ajal kirjutas Jürgen Rooste ise Sirbis mu dokumentaalfilmist „Tõrjutud mälestused” minu jaoks huvitavama artikli, mida võib iseloomustada sõnadega „intellektuaalselt emotsionaalne”.

Jürgeni kommentaarile eelnes minu poolt talle jutustatud lugu möödunud aasta lõpus Helsingis Soome filmiarhiivi kinos Orion toimunud filmiseminarist, mis käsitles II maailmasõda ja Soome naiskodukaitsjate ehk lotade saatust. Seminari lõpetas minu uus dokumentaalfilm „Soome lahe õed”, mis pani saalitäie rahvast nutma. Ja see oli tõepoolest üsna teraapiline olukord.

Loe arvamusloo täisversiooni laupäevasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Okupatsioonide muuseumis avatud näitus Poola lähiminevikust

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Foto: Eesti Arhitektide Liit
Foto: Eesti Arhitektide Liit

Kahekümne aasta eest toimusid Poolas esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda. Täna Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avatud näitus algab sõja järel Euroopa uue korra paika pannud Jalta konverentsiga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ajaloolane ja Riigikogu liige Mart Laar märkis, et teataval määral saab näitusel näha ka Eesti enda ajalugu, kuigi Poola oma oli üsna erinev. Ta tõi näiteks pidevad rahutused ja väljaastumised, mis lõppkokkuvõttes andsid Poolale rohkem vabadust kui paljudele teistele sotsialistlikele riikidele.

“Samal ajal on Poola sündmused, eriti Solidaarsuse teke, kujunemine ja vastupanu väga tugevalt Eestit mõjutanud, nii et selles mõttes on see kahtlematult osa ka meie ajaloost – kogu see näitus Ja samal ajal võimaldab ta meil paremini mõista, mis Poolas toimus, mis üldjoontes oli väga sarnane sellele, mis toimus ka teistes Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja vallutatud riikides,” rääkis Laar.

Poola suursaadik Eestis Tomasz Chlon tõi muu hulgas näituselt esile paavst Johannes Paulus II, kelle roll 1980. aastal sündinud liikumise Solidaarsus tekkel polnud väike.Suursaadik meenutas 1979. aastat, mil paavst kõneles Varssavi peaväljakul.

“Ta ütles väga olulise lause meie ajaloos, ühe olulisima lause meie ajaloos: “Lase vaimul maa peale laskuda ja anda maailmale uus nägu, sellele maale nägu”. See oli äärmiselt innustav,” meenutas suursaadik.

Näitus jääb avatuks 18. jaanuarini.

Allikas:

ERR Uudised



Teisipäeval koguneb Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil eesmärgiga jätkata inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis ja Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes aastatel 1944–1991.

Rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania, õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992)

Lasse Lehtinen (Soome, kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009)

Paavo Keisalo (Soome, endine diplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena)

Pavel Žaček (Tšehhi, sotsiaalteadlane Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor)

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid, Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige)

Kristian Gerner (Rootsi, Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane)

Timothy Garton Ash (Ühendatud Kuningriik, Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur)

Yakov M. Rabkin (Kanada, Montreali ülikooli ajalooprofessor)

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid, Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor)

Markus Meckel (Saksamaa, usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009)

Eest Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles ERR Uudisetele, et instituut üritab teada saada, mis Nõukogude ajal juhtus, kuidas seda süsteemi juhiti ja miks asjad olid nii, nagu nad olid.

Teisipäeval tööd alustav Eesti Mälu Instituut hakkab uurima Nõukogude okupatsiooni perioodi Eesti ajalugu, jättes kõrvale inimsusvastased ja sõjakuriteod, kuna nende uurimisega tegeles töö lõpetanud Max Jakobsoni komisjon.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-07_AK_hiio.wmv[/videofile]

Allikad:

Vabariigi Presidendi Kantselei

ERR Uudised



Simm: Venemaa pidas minu vahetamiseks läbirääkimisi

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi sõnul kohtus Venemaa välisministri asetäitja mitteametlikus õhkkonnas Tallinnas Eesti välisministriga, et arutada tema väljavahetamist, kuid ilmselt tulemuseta.

Herman SimmVene ajakirjale Ogonjok antud kirjalikus intervjuus kinnitas Simm, et ta lootis vahetusele. Ta selgitas ühtlasi, et mitte alati ei vahetata residenti residendi vastu, vaid teine pool võib vastu pakkuda ka mingit teenet või informatsiooni. Kuid pärast Venemaa aseministri ja Eesti ministri kohtumist sai Simm enda sõnul aru, et Venemaa on jätnud ta “külma kätte”.

“Enne seda kohtumist käitus prokurör austavalt, peaaegu lipitsevalt,” kirjeldas Simm. “Keegi ei ähvardanud, survet ei olnud. Aga täpselt paar päeva pärast kohtumist läks kõik käima nii et… Üldiselt, kuu ajaga jäin 20 kilo kõhnemaks!”

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised