“Välismääraja” 23. mail: Uue strateegia eesmärgid on saavutatavad, kui liikmesriigid tunnevad end turvaliselt

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Juureldi raportit saatnud arvustuste üle ja võrreldi dokumenti eelmise strateegilise kontseptsiooniga. Nenditi, et kõrvutamist vajavad uue ja vana strateegilise kontseptsiooni ohuhinnangud ja pühendumus liikmesriikide ja mitteliikmeriikide kaitsele.

Tõdeti, et NATO liikmesriigid on valmis mitteliikmeid kaitsma vaid siis, kui tunnevad end kodus piisavalt turvaliselt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser ja diplomaat Harri Tiido.

23. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti toetab NATO uue strateegilise kontseptsiooni aluspõhimõtteid

NATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Foto: NATONATO uue strateegilise kontseptsiooni uuendamise aluste kallal töötanud tarkade rühm andis täna endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Madeleine Albrighti juhtimisel NATOle üle oma töö tulemusel valminud raporti.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti Põhja-Atlandi Nõukogule esitatud ja täna keskpäeval ka avalikkusele tutvustatud raporti ja selle sisuga rahul. „Raportis sisalduvad põhimõtted väljendavad Eesti seisukohalt olulisi prioriteete NATO liikmesriikide ja julgeoleku kindlustamisel,“ toonitas Paet. „Eesti jaoks on oluline, et uus strateegiline kontseptsioon kinnistab NATO põhilisi väärtusi ja kollektiivkaitset kui NATO peamist ülesannet ning tegeleb samal ajal nüüdisaegsete julgeolekuohtude ja liikmesriikide julgeoleku tagamisega väljaspool NATO riikide piire,“ sõnas Paet.

Välisminister Paet märkis, et Eesti kavatseb lähtuda raportis nimetatud põhimõtetest NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamiseks toimuvatel läbirääkimistel.

NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemalised arutelud NATO ja raporti väljatöötanud ekspertide grupi vahel jätkuvad juuni algul. NATO uus strateegiline kontseptsioon on kavas vastu võtta järgmisel NATO tippkohtumisel Lissabonis käesoleva aasta novembris.

Madeleine Albrighti juhitud tarkade rühm alustas tööd 2009. aasta septembris. Eesti, Läti ja Leedu olid raportit väljatöötanud ekspertide rühmas esindatud ühiselt. Balti riikide esindaja tarkade töörühmas oli praegune Läti välisminister Aivis Ronis.

Senine NATO strateegiline kontseptsioon kiideti heaks NATO Washingtoni tippkohtumisel 1999. aasta aprillis.

Täpsemalt täna avaldatud raportist: http://www.nato.int/strategic-concept/expertsreport.pdf



Mikser: Venemaa on NATOle möödapääsmatu partner

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ei ole kindlasti Venemaaga koostöö vastu ning mitmetes valdkondades on suurriik NATOle vajalik partner, kuna tal on kõige suurem tuumaarsenal maailmas, ütles Sven Mikser.

Täna avaldatud nn tarkade klubi raportis, millest peaks kasvama välja NATO uus strateegiline kontseptsioon, jõutakse mitmel puhul selleni, et liitlasriikide arusaam Venemaa kohast ja kavatsustest rahvusvahelises julgeolekus on võrdlemisi erinev. Samal ajal möönavad kõik liitlased, et Venemaa on paratamatult vajalik partner mitmetes valdkondades, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-17_AK_nato_kaitsekontseptsioon_mikser.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Strateegilise kontseptsiooni töögrupp esitab NATO peasekretärile raporti

Täna esitab NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupp NATO peasekretärile dokumendi koostamisel tehtud tööst raporti.

Täna esitab NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupp NATO peasekretärile dokumendi koostamisel tehtud tööst raporti.

Kell 12:00 algab NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ja strateegilise kontseptsiooni töögrupi juhi Madeleine Albrighti ühine pressikonverents strateegilise kontseptsiooni teemal.

Vaata pressikonverentsi otseülekannet siit!

Loe strateegilise kontseptsiooni raportit!



Välisminister Paet ja Läti välisminister Ronis peavad oluliseks Eesti-Läti tulevikuraporti valmimist

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd

Foto: ERR
Foto: ERR

Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas oma esimesel välisvisiidil viibiva Läti uue välisministri Aivis Ronisega Eesti ja Läti suhteid ning rahvusvahelist koostööd.

Välisminister Urmas Paet ja tema Läti kolleeg Aivis Ronis arutasid kahepoolsete suhete tihendamist Eesti-Läti tulevikuraporti valmimise eel. „Soovime Eesti-Läti koostööd senisest veelgi edukamaks ja tulemuslikumaks arendada. Lähiajal valmimist ootav tulevikuraport hindab võimalusi meie koostöö parandamiseks ja annab selleks praktilise sisendi,“ sõnas Paet.

Välisminister Urmas Paet tõstis esile ka Eesti ja Läti head koostööd viisaesindusküsimustes. „Eesti kavatseb sõlmida Lätiga viisaesindusleppe, mille alusel hakkab Eesti saatkond Bulgaarias Sofias väljastama viisasid Lätti reisimiseks,“ märkis Paet. „Eesti ja Läti saatkond teevad koostööd kodanike aitamisel konsulaarküsimustes ka Egiptuses Kairos, kus Eesti avas 1. märtsil saatkonna,“ ütles Paet.

Paet ja Ronis kõnelesid veel Eesti-Läti koostöövõimalustest Idapartnerluse raames. Välisminister Paeti sõnul soovib Eesti pikemas perspektiivis luua Tallinna idapartnerluse koolituskeskuse, millesse panustaksid nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. „Euroopa Liit peab võtma idapartnerite suhtes aktiivsema hoiaku. Eesti plaanib Tallinnasse Idapartnerite koolituskeskuse rajamist. Kaasame hea meelega ka Läti spetsialiste idaparterite koolitamisse,“ ütles välisminister Paet. „Keskendumine nähtavate tulemustega programmidele, nagu näiteks piirihaldus, korruptsioonivastane võitlus või väikeettevõtete toetamine, mis aitaksid sihikindlamalt partnerriikide reformiprotsessile kaasa,“ lisas ta.

Aivis Ronise kui Balti riikide esindajaga NATO uut strateegilist kontseptsiooni ettevalmistavas töörühmas arutati ka Eesti ja Läti eesmärke NATOs. Nii Eesti kui Läti näevad olulisena NATO peamisi väärtusi nagu artikkel 5 ja usutav kollektiivne heidutus, tõdesid Paet ja Ronis. Välisminister Paeti sõnul jätkab Eesti panustamist ka Afganistani ülesehitusse ja julgeoleku tagamisse ning Afganistan on Eestile arengukoostöös oluline sihtriik. „Eesti lähtub Afganistani-suunalises arengukoostöös Afganistani valitsuse eelistustest ning keskendub eelkõige tervishoiule, naiste ja laste olukorra parandamisele ning heade valitsemistavade edendamisele,“ lausus Paet. „Suurendame oma tsiviilpanust lähetades NATO väljaõppemissiooni raames Afganistani viis politseiametnikku ning ühe nõuniku,“ kinnitas välisminister. Käesoleval aastal kahekordistas Eesti ka oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis.

Euroopa Liidu ja välisteenistusega seonduvast kõneldes avaldas välisminister Paet lootust, et ühtne välisteenistus saab reaalselt tegevust alustada juba selle aasta sügisel. „Euroopa välisteenistus peab tegema tihedat koostööd liikmesriikide välisteenistustega,“ ütles välisminister Paet. „Oluline on tagada nii värbamisprotseduuride läbipaistvus kui ka geograafiline tasakaal personalikorralduses,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on samuti oluline lisada Euroopa Liidu välisesindustele konsulaarfunktsioon hädaolukordade puhuks.

Kõneldes Eesti ja Läti koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, leidsid ministrid, et seda saab süvendada näiteks teineteise kandidatuuride toetamisel. Eesti soovib kandideerida ÜRO Inimõiguste Nõukogusse 2012. ning Läti 2014. aastal.

Paet ja Ronis kõnelesid ka Läänemere strateegia elluviimisest.

Allikas:

Välisministeerium



Läti seim kinnitas Aivis Ronise välisministriks

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Ronis on ka Läti-Ameerika ärifoorumi president, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Välisministeeriumis on Ronis töötanud viimased 19 aastat, alustades karjääri pressisekretärina Läti Stockholmi saatkonnas. Hiljem sai temast välisministeeriumi asekantsler ning seejärel Läti suursaadik Türgis ja USA-s.

Allikas:

ERR Uudised



Mikser annab Rasmussenile üle NATO Parlamentaarse Assamblee raporti

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Foto: NATO
Foto: NATO

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

„Assamblee alustas arutelusid uue strateegilise kontseptsiooni üle juba enne seda, kui kontseptsiooni koostamise protsess mullukevadisel tippkohtumisel ametlikult algatati. Ühispositsiooni leidmine alliansile olulistel teemadel ei ole olnud kerge, sest vaatamata sellele, et erinevalt NATOst ei langeta Parlamentaarne Assamblee otsuseid konsensuse põhimõttel, üritasime kõigis sensitiivsetes küsimustes saavutada võimalikult laialdast üksmeelt,“ ütles Mikser.

Olulisemate teemadena, mida Parlamentaarne Assamblee oma raportis esile tõstab, tõi Mikser välja ühiskaitse põhimõtte rõhutamise NATO keskse funktsioonina, samuti uute julgeolekuohtude käsitlemise vajaduse Washingtoni leppe 4. artikli raames ja NATO heidutusfunktsiooni, sealhulgas usutava tuumaheidutuse säilimise.

„Eriti just liitlasriikide parlamendisaadikute ülesandeks on tagada, et kõigis liikmesriikides püsiks piisav avalikkuse toetus Alliansile ja tema tegevusele nii oma liikmesriikide territooriumil kui välisoperatsioonidel,“ rõhutas Mikser.

NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal. Sven Mikser on NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident ja Assamblee eriraportöör uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Allikas:

Riigikogu



NATO kohtumine toob Eestisse 45 riigi esindajad

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

Kohale on oodata 45 riigi esindajaid. “Tulemas on 28 NATO liikmesriigi esindajad ning lisaks partneritena Afganistanis panustavate riikide esindajad. Enamik neist riikidest on esindatud välisministrite tasemel,” rääkis välisminister Urmas Paet ERRi raadiouudiste vahendusel.

Kohtumise täpne päevakord selgub alles mõni päev enne kohtumist. “Suure tõenäosusega tulevad Tallinnas arutusele NATO strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, Afganistani missioon, suhted Venemaaga, NATO edasine lainemine, partnerlused ja ka tuumatemaatika ja raketikaitse küsimused,” rääkis minister.

Et Tallinna kohtumine on mitteametlik, siis väga põhjapanevaid otsuseid see formaat teha ei luba. Siiski on Paeti kinnitusel tegu väga olulise aruteluga. Kõne all on olnud ka NATO-Vene nõukogu toimumine Tallinnas.

“Kuigi NATO selle ettepaneku tegi, siis Vene pool teatas, et nad ei pea seda Tallinna kohtumist vajalikuks. Küll annab see võimaluse NATO riikidel endal arutada oma edasist koostööpoliitikat Venemaaga,” selgitas Paet.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-06_AK_nato_pikem.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



VIDEO: Tallinnas arutati NATO tulevikku

22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Esmaspäeval, 22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Tallinna Ülikooli ruumides toimunud arutelul osalesid NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures; Marie Gervais-Vidricaire, endine Kanada suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures. Arutelu juhtis Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Eksperdid vestlesid 70-liikmelise tudengitest, diplomaatidest ja välispoliitika huvilistest koosnenud publikuga ligi poolteist tundi. Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul huvitasid publikut peamiselt NATO suhted Venemaaga, tuumarelvade leviku tõkestamine, energiajulgeolek ja NATO edasine laienemine.

Käesoleva aasta lõpus saab strateegilisest kontseptsioonist NATO ametlik juhdokument.

Eesti NATO Ühing



“Välisilm”: NATO eksperdid Tallinnas

Esmaspäeval, 22. märtsil viibisid Tallinnas NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures, Marie Gervais-Vidricaire, Kanada endine suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Esmaspäeval, 22. märtsil viibisid Tallinnas NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures, Marie Gervais-Vidricaire, Kanada endine suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Ekspertide visiidist tegi ülevaate ETV saade “Välisilm”. Stuudios kommenteerisid NATO uut strateegilist kontspetsiooni Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Maria Mälksoo ja diplomaat Margus Kolga.

Vaata saadet siin!



NATO koostab alliansi uut strateegilist kontseptsiooni

Tallinnas olid täna ühepäevasel visiidil NATO tarkade rühma kolm liiget, kelle eesmärk on koguda ideid liikmesriikide pealinnadest alliansi strateegilise kontseptsiooni jaoks.

Tallinnas olid täna ühepäevasel visiidil NATO tarkade rühma kolm liiget, kelle eesmärk on koguda ideid liikmesriikide pealinnadest alliansi strateegilise kontseptsiooni jaoks.

Enam kui 10 aasta vanuse dokumendi uuendatud versioonis pööratakse enam tähelepanu partnerlusele alliansivälistele riikidele-organisatsioonidele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Madeleine Albrighti juhitud 12-liikmeline rühm peab maikuuks esitama peasekretär Andres Fogh Rasmussenile dokumendi, milles on liikmesriikide nägemused, kuidas ja kuhu NATO võiks edasi areneda. 11 aasta jooksul on maailmas toimunud niivõrd palju sündmusi, et NATO peab leidma värskemad tegutsemissuunised.

Peamise joone loodavas dokumendis tõi esile Kanadast pärit ekspertrühma liige Marie Gervais-Vidricaire.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-22_AK_nato_uus_kaitseplaan.wmv[/videofile]


Allikas:

ERR Uudised



Kutse: Võimalus arutada ekspertidega NATO uut strateegilist kontseptsiooni (22.märts)

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Teadmiseks kõigile välis- ja julgeolekupoliitika huvilistele!

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Kus: Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5, Tallinna saalis (M 218)

Millal: Esmaspäeval, 22. märtsil kell 15:00-16:30

Seminaril vestlevad osalejatega NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed:

Aivis RONIS, Läti endine suursaadik NATO juures

Marie GERVAIS-VIDRICAIRE, Kanada suursaadik Austrias

Hans-Friedrich von PLOETZ, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Arutelu toimub inglise keeles ja seda juhib Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven MIKSER.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee

Rohkem infot NATO strateegilise kontseptsiooni ja ekspertide kohta:

www.eata.ee/mis-on-nato/uus-strateegiline-kontseptsioon

www.nato.int/strategic-concept/

Kohtumiseni arutelul!

Eesti NATO Ühing



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



Clinton: Uus strateegiline kontseptsioon peab nõudma NATO-Vene suhete läbipaistvust

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest

Foto: Atlantic Council
Foto: Atlantic Council

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest.

Clinton peatus oma kõnes pikemalt ka NATO ja Venemaa suhetel ning nentis, et kuigi Venemaa pakutud uues Euroopa julgeolekuarhitektuuris sisaldus ka konstruktiivseid ideid, tuleks Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisega tegeleda juba eksisteerivate foorumite nagu OSCE ja NATO-Venemaa nõukogu piires.

“Meil on Venemaaga mitmes küsimuses tõsiseid erimeelsusi,” ütles Clinton, ning tõi mõnedena uue strateegilise kontseptsiooni valguses lahendamist vajavatest probleemidest välja Gruusia konflikti, Venemaa vastuseisu NATO laienemisele ja inimõiguste probleemile Venemaal.

“NATO ja Venemaa suhete avameelsusest relvastuse, sõjavägede ja sõjaliste õppuste kohta saab kasu ka Euroopa julgeolek,” ütles Clinton.

Vaata kõiki videosid!

Allikas:

Atlantic Council



Rasmussen: NATO on endiselt USA julgeoleku peamine tagaja

Eile Washingtonis toimunud NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Washingtonis toimuva NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminari raames Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Rasmussen ütles tudengitele, et kuigi NATO ei ole Ühendriikides nii nähtav, kui peaks, on allianss siiski oluline faktor riigi pikaajalise julgeoleku tagamises. Peasekretäri sõnul põhineb NATO tegevus tänapäevastele ohtudele vastu seismisel just demokraatlike riikide koostöös.

„21. sajandi probleeme saab lahendada ainult multilateraalselt,“ ütles Rasmussen ning lisas: „Selleks ei ole maailmas tugevamat ega efektiivsemat koostöövõrgustikku kui NATO.“

Multilateraalsete operatsioonide efektiivsuse näitlikustamiseks viitas peasekretär terrorismile, küberrünnakutele ja tuumarelvade leviku pidurdamisele kui valdkondadele, kus NATO tegevus on olnud elulise tähtsusega.

Ramussen kõneles ka koostöö olulisusest riikidega kõikjal maailmas ja uue strateegilise kontseptsiooni vajalikkusest, mille näol on tegemist dokumendiga, mis aitab alliansil seada selged prioriteedid ja seista vastu praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele.

„Põhja-Altandi allianss koondab endas multilateraalsuse ja efektiivsuse põhitõdesid,“ ütles Rasmussen. „See pole kerge ülesanne, kuid tänases ebakindlas olukorras on see väärtuslikum kui kunagi varem. Need põhimõtted on NATO-s säilnud tänaseni ja säilivad ka homme.“

Allikas:

NATO



Teisipäeval arutletakse strateegilise kontseptsiooni üle Washingtonis

Eestit julgeolekuekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Neljas ja ühtlasi viimane NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminar toimub teisipäeval, 23. veebruaril Washingtonis. NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud seminar, mille eesmärgiks on alliansi uue strateegia suhtes nõustada, leiab aset USA rahvuslikus julgeolekuülikoolis (National Defence University, NDU).

Üritust korraldavad NDU ja NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatus.

Eestit välispoliitika ekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Allikad:

NATO

Riigikogu



NATO strateegilist kontseptsiooni arutati Moskvas

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

9.-12. veebruarini külastas NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupp Moskvat Venemaa valitsuse kutsel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

12-liikmeline ekspertgrupp kasutas võimalust kohtuda Venemaa kaitse- ja julgeolekupoliitika asjatundjatega, et koguda ideesid erinevatest vaatenurkadest.

Oma ettekandes Moskva rahvusvaheliste suhete intsituudis ütles Dr Albright, et NATO peasekretäri hiljutini visiit Moskvasse ja nüüdne ekspertgrupi külastus näitavad alliansi suurt respekti Venemaa ja tema rolli vastu maailmas.

“Ajaloolasena olen kindel, et nii Venemaal kui lääneriikidel on täita väga tähtis ja püsiv osa maailma stabiilsuse, julgeoleku ja rahu tagamisel,” ütles Dr Albright.

Loe ettekannet siin!

Allikas:

NATO



Sven Mikser: 2010 näitab, kas Afganistanis on võimalik saavutada Iraagi edu

“Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser täna Riigikogus.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser puudutas oma tänases ettekandes Riigikogus NATO uut strateegilist kontseptsiooni ja Eesti seisukohta alliansi uue juhtdokumendi osas. Lisaks käsitles Mikser muid Eesti välispoliitikas olulisi teemasid, sh Eesti osalust Afganistani missioonil.

Foto: SDE
Foto: SDE

Mikser rõhutas, et esmakordselt on NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisse kaasatud ka alliansi uued liikmed Kesk- ja Ida-Euroopast.  Seega tuleb kontseptsiooni koostamisel arvesse võtta väga erinevaid ohuhinnanguid.

“Eesti seisukohast on oluline, et NATO säiliks väärtuspõhise kaitsorganisatsioonina, mille tuumikfunktsiooniks on kõigi oma liikmete territooriumide ja riikliku iseseisvuse kaitsmine sõjalise agressiooni korral,” ütles Mikser Riigikogus. Mikseri sõnul peab kontseptsioon lähtuma julgeoleku avarast käsitlusest ja pakkuma usutavaid vastuseid ohtudele nagu ressursikonfliktid energiakandjate pärast, rahvusvaheline terrorism, küberrünnakud, piraatlus, kliimamuutused jne.

Eesti julgeolekupoliitikal peatudes ütles Mikser, et enne, kui NATO uue strateegia heaks kiidab, tuleb Riigikogul arutleda Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise üle. “Nii nagu NATO strateegiline kontseptsioon, peab ka see dokument vaatama avara pilguga tulevikku ja püüdma lahti mõtestama neid tegureid, mis meie julgeolekut eelseisvate aastate jooksul enim mõjutama hakkavad,” lisas Mikser, kelle sõnul kuuluvad Eestile prioriteetsete teemade hulka sarnaselt NATO-ga energiajulgeolek, keskkonnajulgeolek ja kliimamuutustega seotud ohud ning küberruumi julgeolek ja elutähtsate teenuste ning riigi infrastruktuuri toimepidevus.

Väliskomisjoni esimees ei läinud oma kõnes mööda ka Eesti osalusest Afganistani missioonil ning rõhutas, et Eesti julgeolek algab meie riigist kaugel ning kohati tuleb Eestit kaitsta kaugel meie endi piiridest. Eesti osalus rahvusvahelistel missioonidel annab võimaluse toota julgeolekut ja mitte piirduda selle tarbimisega ning luua endale usaldusväärne maine liitlaste ja partnerite silmis. “Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” rõhutas Mikser.

Kõneledes Afganistani valitsuse demokratiseerimisest tsiteeris Mikser USA keskväejuhatuse ülemat kindral David Petraeust, kes on öelnud, et Iraagi viis edule mitte vägede arvu järsk suurendamine, vaid õige mõtteviisis. “Eelolev aasta peab näitama, kas sarnane läbimurre mõtteviisis on võimalik ka Afganistanis,” ütles Mikser.

Sven Mikseri ettekannet on võimalik lugeda Riigikogu istungi stenogrammist.

Kokkuvõtte ettekandest tegi Eesti NATO Ühing



Välisminister Paet: NATO senised põhimõtted peavad püsima

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine, ütles välisminister täna Riigikogus.

Välisminister Urmas Paet toonitas tänases välispoliitika aastaettekandes Riigikogus, et Eesti osaleb aktiivselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ märkis Paet Riigikogus.

Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet. „Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.

Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.

Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet. „Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister Riigikogus.

Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.

Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest. „Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ toonitas välisminister Riigikogus. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.

Loe ministri ettekannet Välisministeeriumi kodulehel!


Allikas:

Välisministeerium



Järjekordne strateegilise kontseptsiooni avalik videokonverents toimub 3. veebruaril

Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus.

Foto: NATO
Foto: NATO

Järgmine reaalajas toimuv videosessioon leiab aset kolmapäeval, 3. veebruaril kell 17:00.

Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus.

Küsimustele vastavad ja oma vaateid jagavad endine NATO ase-peasekretär kaitseinvesteeringute alal Robert Ball, Carnegie Europe’i direktor Fabrice Pothier ning NATO ümberkujunduse ja arenduse kõrgema ülemjuhatuse Euroopa esindaja admiral Jorgen Berggrav. Sessiooni modereerib NATO kommunikatsiooniosakonna juhataja Dr Gerline Niehus.

Küsimused ja kommentaarib palub NATO kirjutada strateegilise kontseptsiooni internetifoorumisse, kus need paneelil osalevate ekspertideni jõuavad.

Allikas:

NATO



Laaneots arutas NATO strateegilist kontseptsiooni

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots arutas eile ja täna Brüsselis NATO sõjalises komitees NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja Afganistani operatsiooniga seotud küsimusi.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots arutas eile ja täna Brüsselis NATO sõjalises komitees NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja Afganistani operatsiooniga seotud küsimusi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Loodav strateegiline kontseptsioon määratleb NATO ees seisvad julgeolekualased väljakutsed ja NATO rolli nende lahendamisel, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Uus strateegiline kontseptsioon arvestab muutunud julgeolekuolukorra ning nüüdisaegsete julgeolekuriskide, muuhulgas terrorismi, piraatluse, kliimamuutuste ja energiavarude vähenemisega. Samuti annab strateegiline kontseptsioon riikidele juhiseid NATO ees seisvate ülesannete lahendamiseks.

Praegu kehtiv strateegiline kontseptsioon pärineb aastast 1999. Uus strateegiline kontseptsioon peab valmima järgmiseks NATO tippkohtumiseks selle aasta lõpul.

NATO sõjalisse komiteesse kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhtajad. Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan.

Allikas:

Postimees



Ühingu vabatahtlikud pidasid videokonverentsi USA suursaadikuga NATO juures

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtliku osalesid täna USA Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

Kümmekond Eesti NATO Ühingu noort vabatahtlikku osales täna Ameerika Ühendriikide Tallinna Suursaatkonna kutsel videokonverentsil USA suursaadikuga NATO juures, Ivo Daalderiga.

eataKonverentsil osalesid samaaegselt noored ka Riiast ja Vilniusest.

Suursaadik Daalder keskendus oma kõnes neljale NATO jaoks hetkel neljale teemale: strateegilise kontseptsioonile, Venemaale, Afganistanile ja raketitõrjele. Rääkides alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ja NATO kollektiivkaitse alustalaks olevast Washingtoni lepingust, tõi Daalder välja, et kuna kollektiivkaitse rakendub sõjalise rünnaku puhul, tuleb uue strateegilise kontseptsiooni valguses ümber vaadata “sõjalise rünnaku” definitsioon. Kas küberrünnak või terrorismiatakk on sõjaline rünnak, mis nõuab teiste liikmesriikide sekkumist? “Eestlased oleksid kindlasti nõus, et küberrünnak võrdub sõjalise rünnakuga,”  märkis Daalder.

Suursaadik Daalderi kõnele järgnes küsimuste ja vastuste voor, kus noored said võimaluse suursaadikult küsida NATO kohta. Noorte seast tuli kõige rohkem küsimusi Lähis-Ida konfliktide ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni kohta.

Üritus oli esimene Ühingu vabatahtlikele mõeldud õppepäevade sarjast, mille käigus noored vabatahtlikud läbivad põnevaid ja arendavaid koolitusi, et tulevikus panustada Ühingu suurprojektidesse. Järgmine õppeüritus toimub noortele 29.-30. jaanuaril Laulasmaal, kus toimub kohtumine Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega.

Eesti NATO Ühing



NATO kaasab strateegilise kontseptsiooni loomisse laiemat avalikkust

Nimelt ootab NATO avaliku diplomaatia osakond avalikkuse aktiivset arutelu ettepandud teemadel. Kõigil on võimalik esitada strateegilise kontseptsiooni koostamisel osalevatele ametnikele oma küsimus, millele internetis videosessiooni käigus vastuseid leida üritatakse

Kõigil huvilistel on võimalik kaasa rääkida NATO uue strateegilise kontseptsiooni loomisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Nimelt ootab NATO avaliku diplomaatia osakond avalikkuse aktiivset arutelu ettepandud teemadel. Kõigil on võimalik esitada strateegilise kontseptsiooni koostamisel osalevatele ametnikele oma küsimus, millele internetis videosessiooni käigus vastuseid leida üritatakse.

Eelmine taoline videosessioon leidis aset 15. detsembril, mil arutluse all olid alliansi partnerlussuhted ja nende tulevik. Videosessioonil vastasid esitatud küsimustele Veronika Wand-Danielsson, Rootsi suursaadi Euro-Atlandi partnerlusnõukogus; brigaadikindral Pavel Adam, NATO rahvusvahelise militaarpersonali asedirektor ja James Mackey, NATO Euro-Atlandi integratsiooni ja partnerluse direktoraadi ametnik. Sessiooni modereeris Dr Gerlinde Niehus,  NATO kommunikatsiooniosakonna juhataja. Videot eelmisest küsimuste-vastuste sessioonist saab vaadata NATOChannel.tv lehel.

Järgmise videosessiooni jaoks saab juba küsimus esitada NATO strateegilise kontseptsiooni avalikus foorumis.

Allikas:

NATO



Albright: Strateegiline konseptsioon peab NATO tugevust maksimaalselt ära kasutama

Kõneledes ligi 400-liikmelisele kuulajaskonnale, mis koosnes arvamusliidritest ja politiikakujundajatest, käsitles endine USA riigisekretär laia väljakutsete spektrit, millega transatlantilisel liidul tuleb tegeleda, pöörates erilist tähelepanu alliansi uuele strateegilisele kontseptsioonile ja tulevastele operatsioonidele.

16. detsembril tõi NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi eesistuja Dr Madeleine Albright oma Brüsselis peetud kõnes välja transatlantiliste suhete edasiarendamise tähtsaimad punktid.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kõneledes ligi 400-liikmelisele kuulajaskonnale, mis koosnes arvamusliidritest ja politiikakujundajatest, käsitles endine USA riigisekretär laia väljakutsete spektrit, millega transatlantilisel liidul tuleb tegeleda, pöörates erilist tähelepanu alliansi uuele strateegilisele kontseptsioonile ja tulevastele operatsioonidele.

„NATO on jätkuvalt asendamatu,“ ütles Dr Albright oma kõnes, rõhutades Washingtoni lepingu artikkel 5 põhiideed, mille kohaselt on allians Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeoleku alustala. „Loomisest alates on NATO olnud nende kahe maailmajao suhete keskne osa.“

Dr Albright peatus ka uutel väljakutsetel nagu kliimamuutused ning uued ülemaailmset huvi pakkuvad riigid.

„Uus strateegiline kontseptsioon peab andma juhiseid NATO tugevaimate külgede täielikuks ära kasutamiseks,“ ütles Albright kõneledes alliansi rollist uuest laiahaardelisest lähenemisest rahvusvaheliste kriiside lahendamisel.

Ürituse Brüsselises korraldas NATO avaliku diplomaatia osakond, German Marshalli fond ning USA valitsus. Üritust modereeris Dr Ron Asmus, German Marshalli fondi Brusseli haru tegevjuht.

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2010/01/A003721_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

NATO



Eestil on kindel nägemus NATO uuest kontseptsioonist

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kallal töötab praegu 12-st eksperdist koosnev niinimetatud tarkade meeste kogu, keda juhib endine USA välisminister Madeleine Allbright, vahendas “Välisilm”.

Oma esindajaga on selles kogus alliansi 28-st liikmest esindatud vaid 11 suuremat, pluss kolm Balti riiki, kes kõik loodavad seal oma huvide kaitsel Läti diplomaadi Aivis Roinise peale. Roinis on varem täitnud suursaadiku ülesandeid nii USA-s kui NATO juures.

Loe edasi ERR- Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-10-19_valisilm_esimene_lugu.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO uus strateegiline kontseptsioon parlamendiliikme vaatenurgast

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Endine Norra välisminister Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad selgust.

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad kõik selgust.

Foto: Høyres Hovedorganisasjon
Foto: Høyres Hovedorganisasjon

1999. aastal terrorismi vaevu mainiti. NATO ei kujutanud veel ettegi nii ambitsioonikat missiooni väljaspool oma tavapärast tegevuspiirkonda nagu Afganistan. Ka laienemisprotsess oli alles algusjärgus.

Kuid juba 2001. aastal rakendas allianss 11. septembri terrorirünnakutele reageerides esmakordselt 5. artiklit. Kaks aastat hiljem oli ta asunud oma kõige raskemale kaugmissioonile Afganistanis. Lisaks on NATO oma ridadesse vastu võtnud kümme uut liiget, loonud uusi struktuure, sõlminud partnerlussuhteid ja tulnud välja selliste algatustega nagu NATO–Venemaa Nõukogu. NATO hoiab „ust lahti” uutele liikmetele ja partneritele ning jätkuvasti edenevad ka tema suhted naabrite ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

NATO on demokraatlike riikide liit ja tema liikmesriikide parlamendid on esmatähtis sidekanal kodanike ja NATO juhtide vahel. Just parlamendisaadikutel tuleb sageli oma valijatele selgitada, miks on nappide ressursside kulutamine julgeolekule ja sõdurite eluga riskimine kaugetel operatsioonidel nii tähtis.

Seepärast leian, et uues strateegilises kontseptsioonis tuleks võtta arvesse mõningaid NATO riikide parlamendisaadikute seisukohti. NATO Parlamentaarne Assamblee koostab parasjagu uue kontseptsiooni kommentaari ja mul on au olla selle projekti eriettekandja.

Uuest strateegilisest kontseptsioonist saab allianssi suunav alusdokument. Samal ajal peab see olema loetav ja väljendama sõnaselgelt alliansi väärtusi ning teda ähvardavaid ohte.

Samuti peab ta määratlema põhimõtted, mis muudavad alliansi paindlikumaks, nii et see suudab paremini tulla toime tekkivate väljakutsetega. Mu märkused siin ei kajasta tingimata assamblee kõigi liikmete vaateid, kuid ma usun, et suur osa, kui mitte enamik mu kolleegidest jagab neid.

Me ei saa nõuda oma kodanikelt toetust alliansi missioonidele, kui meile ei ole selge alliansi otstarve. Meil on laiema üldsuse ja eelkõige oma liikmesriikide sõjavägede ees kohustus olla aus ja otsekohene meid ootavate väljakutsete ja selle suhtes, kuidas me näeme nendest tulenevate ohtude leevendamist.

Strateegiateemalises kirjanduses on palju küsimusi, mis kuuluvad julgeolekurubriiki. Keskkonnamured, terrorism, massihävitusrelvade levik, infoühiskond, energiajulgeolek ja paljud muud on teemad, millele vaid viidatakse.

Üsna ühel meelel ollakse ka selles, et meie ees seisvatel strateegilistel väljakutsetel ei ole puhtalt sõjalisi lahendusi. Seda on näha Afganistanis, kus sõjalised aspektid on täieliku lahenduse küll vajalik, kuid mitte piisav osa.

Uus strateegiline kontseptsioon peaks kinnitama julgeoleku ja arengu tihedat seotust ning tegema vastavad järeldused alliansi relvajõudude planeerimise ja siirmise kohta. Selle seotuse pärast on vaja, et poliitilised ja sõjaväelised juhid teeksid ülemeremissioonide kavandamisel ja täideviimisel võimalikult tihedat koostööd. Samuti tähendab see tihedamate sidemete arendamist vabaühendustega ning nende kaasamist.

Kuid on NATO ikkagi poliitilis-sõjaline ühendus. Me peame hoolikalt vaagima, kuidas ja millises ulatuses peab NATO konkreetseid väljakutseid lahendama. Suur julgeolekuprobleem on näiteks rahvusvaheline terrorism – eriti massihävitusrelvade sattumine äärmusorganisatsioonide kätte. Ometi pole selge, kas NATO on ikka õige organisatsioon selle ohuga tegelemiseks.

Demokraatlike riikide liiduna ei tohiks me siiski karta avalikult tunnistada, et me kaitseme oma kodanikke nende eest, kes vägivallaga rüvetavad meie ühiskonna põhimõtteid ja väärtusi. Samuti peaks NATO olema foorum teabevahetuseks ja reaktsioonide koordineerimiseks rünnaku korral.

Väljakutseid, mis võivad mõjutada meie vastastikust julgeolekut, on lihtne loetleda. Sama lihtne ei ole paraku määrata kindlaks võtmevaldkondi, kus NATO peaks etendama märkimisväärset osa.

Kuid see ongi uue strateegilise kontseptsiooni ülesanne.

Kui me jätame kõik julgeolekuriskid NATO kaela, tekib oht, et alliansi ressurssidega tuleb lahendada liiga suurt hulka probleeme. Võimalikke julgeolekuväljakutseid on lõputult, kuid ressursid on piiratud.

Parlamendisaadikud on ressursside piiratusest liigagi teadlikud. Seega on tähtis, et uus strateegiline kontseptsioon keskenduks sellele, mida NATO oskab hästi – planeerimine ja väljaõpe ning sõjaliste operatsioonide, aga ka humanitaar- ja tsiviilhädaabioperatsioonide korraldamine.

Me peame mõistma, et NATO ei saa lahendada kõiki maailma probleeme, vaid on pigem tähtis nurgakivi.

Üks valdkond, kus vaidlusi ei tohiks olla, on sõjaliste võimete arendamine ülesanneteks, mida meil tuleb täita alliansina.

Mõned analüütikud leiavad, et see on kompromiss territoriaalkaitse ja ekspeditsioonivõimekuse vahel. Ometi ei pea olema tingimata tõsi, et valmisolek sõjalise jõu kasutamise heidutamiseks Euroopas ja valmisolek julgeolekuväljakutsete lahendamiseks kaugetel maadel on ülesanded, mis omavahel otseselt võistlevad.

Olenemata sellest, kas relvajõud on kodubaasist 100 või 5000 kilomeetri kaugusel, vajavad nad ikkagi kõige tõhusamat side-, seire- ja muud varustust. Neil on vaja kiiresti liikuda ja olla kaitstud vastase tule eest. Kõige tähtsam on ehk see, et nad peavad saama väljaõppe toimetulekuks mis tahes olukorras.

Me peaksime samuti kaaluma NATO otsustusstruktuuride muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Põhja-Atlandi Nõukogu ja Sõjaline Komitee on iseseisvad organid, kuid nende ühendamine võiks otsustamisprotsessi muuta märkimisväärselt sujuvamaks.

Samas on alliansi otsustamisprotsessis keskne roll konsensusel, mille alusel peaks NATO oma suuri otsuseid tegema ka edaspidi. Kuid kas konsensus on vajalik igal tasandil ja kas vähem tähtsates küsimustes poleks kasulikum mõni muu menetlus? Sedamööda, kuidas allianss kasvab ja kuidas tihenevad meie sidemed muude rahvusvaheliste jõududega, nagu näiteks Euroopa Liidu ja ÜROga, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks.

Mõningast tähelepanu väärib ka alliansi laienemine. Varsti võtame vastu kaks uut liiget – Albaania ja Horvaatia. Bukaresti tippkohtumisel deklareerisime kollektiivselt, et tulevikus ootame oma ridadesse ka Gruusiat ja Ukrainat. NATO Parlamentaarne Assamblee on alliansi kiiret ja suurt laienemist tugevalt toetanud.

Sellegipoolest peame varsti nentima, et alliansil on lepingupõhised piirid. Washingtoni lepingu 10. artikkel sätestab selgelt, et alliansiga võib liituda iga Euroopa riik. Kuid Euroopa riike, kes ei ole alliansi liikmed, jääb üha vähemaks. Ühel hetkel peame otsustama, kas see geograafiline piirang on veel asjakohane. Kui vastus on eitav, siis peame kaaluma, mida see tähendab alliansi tuleviku jaoks.

Strateegiline keskkond on radikaalselt muutunud. Aeg on küps uue strateegilise kontseptsiooni jaoks.

NATO pikaealisuse saladus peitub selles, et ta on osutunud kohanemisvõimeliseks organisatsiooniks ja on ikka oluline. Et see jääks nii, peab uus strateegiline kontseptsioon sõnaselgelt määratlema alliansi eesmärgid ja juhtima selle tulevikukümnenditesse.

Jan Petersen on Norra endine välisminister ja praegu NATO Parlamentaarse Assamblee eriettekandja strateegilise kontseptsiooni teemal.

Neljapäeval, 14. jaanuaril võõrustab Norra järjekordset strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminari, kus keskendutakse NATO partnerlussuhete tulevikule, nagu ka eelnevatel kohtumistel Luksemburgis ja Sloveenias.

Allikas:

NATO Teataja



Lucas: NATO kaitseplaan Balti riikidele võib tulla lahja

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.

“Mingisugune plaan näidatakse ette, aga ma arvan, et see on väga ümmargune plaan. Senised kõnelused on näidanud, et Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa on tõrksad igasuguse planeerimise suhtes, mis nende arvates võiks venelasi ärritada,” rääkis Lucas “Aktuaalsele kaamerale”.

Lucas soovitab Ida-Euroopa riikidel kaitse-eelarveid mitte kärpida ja pigem naabrite peale loota.

Loe edasi ERR-i uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-30_AK_nato_kaitseplaan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ilves: Läänemere strateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

 

 

 

Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei

Ilves väljendas  heameelt, et Lääänemere strateegia võetakse esimese makroregionaalse programmina Euroopa Liidus järgmisel nädalal vastu. Juba neljandat korda toimunud konverentsi

“Eesti on selle nimel aastaid töötanud, kuid strateegia vastuvõtmine ei ole lõppjaam, vaid üks paljudest vahepeatustest, sest nüüd on meie piirkonna kõigi maade kätes, milliseks kujuneb Läänemere strateegia sisu,” ütles president. “Riigid peavad olema siin aktiivsed ja mõistma, et Läänemere strateegia on just meie endi jaoks,” lisas ta.

Samuti kõnelesid riigipead kohtumisel NATO uuest strateegilise kontseptsiooni koostamisest ja Atlandi-ülestest suhetest.

Rääkides NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, nimetas Ilves selle selgrooks kollektiivkaitsele toetuva NATO nähtavust, usutavust ja võimekuse selget väljendamist.

“Küberjulgeolek kõrvuti energiajulgeoleku ja terrorismiga on teemad, mis kindlasti leiavad uues strateegilises kontseptsioonis märkimist,” ütles president. “NATO kollektiivkaitse kavandamisel tuleb nende valdkondadega arvestada.”

Eestist osalesid juba neljandat korda toimunud  kõrgetasemeline rahvusvahelisel konverentsil  lisaks presidendile ka välisminister Urmas Paet ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Seekordne Riia konverents nimega “Economic Recovery in a Changing Security Environment: Transatlantic Agenda 2010“ keskendus  Läänemere piirkonna majandusarengute ja muutuva julgeolekukeskkonna mõjudega seotud teemadele.

Allikad:

Välisministeerium

ERR Uudised



Läänemaal toimusid kõrgemad riigikaitse kursused

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kuue päeva jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 900 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

XXI kursused avas kõnega Vabariigi President, kes julgustas kursuslasi kinnitades, et ei näe Eesti turvalisusele hetkel otseseid ohte: „Ma võin julgelt öelda, et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust. Mõelgem kas või sellele, kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud. Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud, et sügisel 2009 on Eesti NATO liige, kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul, või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol, siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks.“

Kursuslastele Euroopa julgeolekuolukorrast kõnelenud välisminister Urmas Paet toonitas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel on märkimisväärne roll Euroopa julgeolekuküsimuste jaoks. Samuti nimetas ta äärmiselt oluliseks tihedat EL-i ja NATO vahelist koostööd.

“NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine peab tugevdama allianssi ühtsust, tagama NATO aluspõhimõtete kinnitamise ning andma samas lähenemise ka uutele ohtudele nagu energiajulgeolek ja küberkaitse,” ütles Paet. “Uus kontseptsioon peab lähtuma kollektiivkaitse põhimõttest ja olema NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendus,” toonitas Paet.

Allikad:

BNS

Kaitseministeerium

Vabariigi Presidenti kantselei



Ühingu esindajad osalesid ATA 55. assambleel

7.-10 oktoobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55-ndat aastapäeva.

7.-10 oktATA logooobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55. aastapäeva.

Assambleel pöördumisega esinenud Ukraina president Viktor Juštšenko rõhutas ATA rolli avalikuse harimises kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel ning avaldas lootust, et peagi avaneb ka Ukrainal võimalus liituda NATO-ga ning ühtlasi ATA-ga.

Lisaks organisatsiooni sisestele küsimustele võeti üles üldist maailma julgeolekut puudutavad küsimused, k.a. NATO uus strateegiline kontseptsioon. NATO ase-peasekretär Jean-François Bureau mainis oma kõnes olulisemate teemadena Afganistani, energiajulgeolekut ja küberturvalisust. „Me peame vastama küsimusele, milline on NATO lähitulevikus, näiteks aastal 2020?“, ütles Bureau ning lisas: „NATO on ainulaadne organisatsioon, mis saab hakkama väga erinevate probleemidega, kuid ainult juhul, kui organisatsioon on üles ehitatud koostööle, partnerlusele ja ühiste eesmärkide saavutamisele. See ongi uue strateegilise kontseptsiooni siht.“

ATA on suurim avalik kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev foorum maailmas, kuhu kuuluvad NATO liikmesriikides ja partnerriikides tegutsevad valitsusvälised ühingud. ATA loodi aastal 1954 toetamaks alliansi laienemist ning tutvustamaks üldsusele Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid.

Eesti NATO Ühingut esindasid ATA 55-ndal assambleel juhataja Victoria Punga ja projektijuht Anu Eslas.

Allikad:

ATA

NATO