Ukraina loobus ametlikult NATOsse pürgimisest

Ukraina mattis ametlikult maha plaani NATO liikmeks pürgida ning välisministri kinnitusel on teema poliitikas päevakorrast maha võetud.

Ukraina mattis ametlikult maha plaani NATO liikmeks pürgida ning välisministri kinnitusel on teema poliitikas päevakorrast maha võetud.

“Ukraina jätkab suhete arendamist alliansiga, kuid liikmelisuse küsimus on nüüd päevakorrast eemaldatud,” vahendas Reuters välisminister Konstantin Grišenko sõnu.

President Viktor Janukovitš on öelnud, et Ukraina jaoks ei ole NATOga liitumine realistlik.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR Uudised



Saksa eksperdid: aeg avada Venemaale NATO uksed

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Üleatlandilised julgeolekuvajadused on viimase kahe kümnendiga fundamentaalselt muutunud: ida-lääne vastasseis on läbi ja Moskval on nüüd NATO-ga paljudes valdkondades sarnased huvid. Seetõttu on alliansil aeg avada uksed Venemaale, leiavad Saksa kaitseeksperdid Volker Rühe, Klaus Naumann, Frank Elbe ja Ulrich Weisser.

NATO liikmesmaad vajavad rahu ja stabiilsust kodus, kuid ka kaitset välisohtude eest. Multipolaarse maailma teke nõuab Aasia suurjõudude poliitilise, majandusliku ja strateegilise dü naamika tasakaalustamiseks või­maluste leidmist. NATO oma senisel kujul ei saa nende üles annetega hakkama, nendivad kirja autorid ja leiavad, et tulevikus peaks allianss toimima kolme jõukeskuse koostöös.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Mihkelson: Venemaa pole demokraatiata NATO-kõlbulik

Oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige, kirjutab Marko Mihkelson.

Foto: IRL
Foto: IRL

Neli Saksamaa endist julgeolekupoliitika tipptegelast avaldasid Der Spiegelis avaliku kirja, milles teevad ettepaneku alustada Venemaa järkjärgulist liitmist NATOga. Rõhutades multipolaarseks kujunevas maailmas Aasia võimukeskuste esiletõusu, näevad kirja autorid olulise vastukaaluna sellele Põhja-Ameerika, Euroopa ja Venemaa koondumist ühise julgeolekupoliitilise nimetaja alla.

Multipolaarne maailm on kujunemas tõepoolest reaalsuseks ning seeläbi ka rahvusvahelisi suhteid mõjutavaks nähtuseks. Sisuliselt on suured (reaalpoliitilised) suhted taas esiplaanile tõusmas ning samaväärselt on ka kasvamas oht erinevate jõukeskuste vastandumise üle.

Pole kahtlust, et selles kontekstis tuleb ka NATO roll üle vaadata. Viimased kuud on just sellel eesmärgil käinud arutelud alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle. Minu teada pole selles Venemaa kiireloomulist kaasamist ette nähtud.

Tõsi, sakslased siiski ei unusta, et NATO liikmesriikide üheks oluliseks ühendavaks lüliks on jagatud demokraatlike väärtuste ja põhimõtete austamine. Ka ei usuta, et Venemaa võimalik liitumisprotsess oleks teostatav kiire aja jooksul.

Samas jääb siiski kirjast mulje, nagu oleks üks põhiline takistus Venemaa teel NATOsse mõnede “Ida-Euroopa skeptikute” vastuseis. Venemaa tänasest autoritaarsest võimukorraldusest, vaba mõtlemise kohati vägivaldsest allasurumisest ning väljakutsuvast käitumisest naabrite suhtes ei maini autorid suurt midagi.

Loomulikult oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige. Seda on mullegi kinnitanud oma eesmärkidest rääkides mitmed Vene demokraadid. Ka saavad ju paljud Moskva strateegid juba ammu aru, et suurim oht Venemaale lähtub lõunast ja idast, mitte aga läänest.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Välisminister Paet: NATO senised põhimõtted peavad püsima

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine, ütles välisminister täna Riigikogus.

Välisminister Urmas Paet toonitas tänases välispoliitika aastaettekandes Riigikogus, et Eesti osaleb aktiivselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ märkis Paet Riigikogus.

Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet. „Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.

Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.

Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet. „Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister Riigikogus.

Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.

Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest. „Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ toonitas välisminister Riigikogus. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.

Loe ministri ettekannet Välisministeeriumi kodulehel!


Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 7. veebruaril: “NATO on Venemaa suurim julgeolekuoht”

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Saatekülalised leidsid, et doktriin ise on suhteliselt üldsõnaline, kuid jätab siiski võimaluse sõnastust tõlgendada viisil, mis annab Venemaale õiguse kasutada tuumarelva.  Dokument, mis on juba pälvinud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nördimuse, peab NATO laienemist ja alliansi infrastruktuuride paigutumist Vene piiride lähedale ohtlikuks Venemaa julgeolekule.

Nenditi, et kuigi Venemaa välispoliitiline retoorika on viimasel ajal muutunud malbemaks, nähakse ametlikes dokumentides NATO-t jätkuvalt peamise ohuna.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik, diplomaat Harri Tiido ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

7. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Paet avaldas toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus täna toimusid NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia välisministrite komisjoni kohtumised, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

NATO välisministrid rõhutasid Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud ja Strasbourg/Kehli tippkohtumisel üle kinnitatud otsuseid Ukraina ja Gruusia tulevase NATO-liikmelisuse osas ning julgustasid Kiievit ja Thbilisit reforme jätkama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO peasekretär: “Avatud ukse” poliitika kehtib ka Balkanimaadele

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Oma 25. novembri videoavalduses rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et NATO uks on Balkanimaadele avatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Enne Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina visiiti tehtud avalduses ütles Rasmussen, et loodab kõiki Balkanimaid tulevikus alliansi liikmetena näha, kuid tõi välja, et NATO liikmeks pürgivad riigid peavad olema võimelised panustama Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeolekusse. Peasekretär rasmusseni sõnul otsustataks järgmisel nädalal  toimuval NATO välisministrite kohtumis, kas Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina on valmis liituma NATO liikmesuse tegevuskavaga (Membership Action Plan, MAP).

Välisministrite kohtumine toimub 3.-4. detsembril Brüsselis ning lisaks NATO laienemisele arutatakse Afganistaniga seonduvat, NATO uut strateegilist kontseptsiooni, raketikaitse temaatikat ning NATO suhteid Venemaaga. Kohtumisel osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Allikad:

NATO

Välisministeerium