Eesti naised teevad uskumatuid tegusid

Naiskodukaitse korraldab sel kevadel fotokonkursi “Eesti naise uskumatud tegemised”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Naiskodukaitse korraldab sel kevadel fotokonkursi “Eesti naise uskumatud tegemised”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja hinnata Eesti naist, sest Eesti naine, olgu ta teadlane või taluperenaine, teeb uskumatuid tegusid.

Fotokonkursi projektijuhi Elisa Sammelselja sõnul väärib Eesti naine jäädvustamist, kuna ta on huvitav, tore, ettevõtlik ja teeb asju, mis on olulised. “Tahame inimestelt teada, millisena näevad nemad Eesti naisi meie ümber ja milliseid rolle on Eesti naised enda kanda võtnud”.

Piltide kogumine fotokonkursi tarvis toimub mais-juunis 2010. aastal, millele järgneb internetihääletus publiku lemmiku leidmiseks. Fotokonkursi reegleid saab vaadata aadressil http://konkurss.naiskodukaitse.ee.

Naiskodukaitse on Kaitseliidu eriorganisatsioon, mis koondab enam kui 1400 naist üle kogu maa, olles seega suurim naisorganisatsioon Eestis. Organisatsioon pakub naistele enesearendust ning eneseteostust ning võimalust anda oma panus riigikaitsesse.

Lisainfo:

Elisa Sammelselg

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna aseesinaine,

fotokonkursi projektijuht

telefon 53 830 773

e-mail: esammelselg@gmail.com



Naiskodukaitse mälestab Siberis hukkunud eelkäijaid

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

24. aprill ja sellele lähim pühapäev ei ole Naiskodukaitse mälestuspäevaks valitud juhuslikult. Just 24. aprillil 1942. aastal hukati Siberis Sosva surmalaagris kuus Naiskodukaitse juhtfiguuri: Elfriede Greenfeld, Alice Kuperjanov, Helmi Malla, Salme Noor, Alvine Rüütel ja Ebba Saral. See on üks kindel teadaolev daatum paljudest, mil mindi surma Eesti vabaduse, isamaaliste aadete ja Naiskodukaitse eest. 1927. aastal loodud Naiskodukaitse oli organisatsiooni laialisaatmise hetkel 1940. aasta suvel saanud tõeliseks massiorganisatsiooniks, mis koondas endas umbes 16 000 naist. Kahjuks ootas neist paljusid just Naiskodukaitsesse kuulumise ja eestimeelselt mõtlemise tõttu kannatuste rohke Siberi tee, kust tagasi tulid vaid vähesed.

1991. aastal taasloodud Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse kannab edasi endisaegsete organisatsiooniõdede väärtusi ja vaimu. Naiskodukaitse hoiab elus endisaegseid traditsioone ja mäletab oma ajalugu.. Just seetõttu süttivad nädalavahetusel üle Eesti mälestusküünlad ja helisevad kirikukellad ning naiskodukaitsjad meenutavad oma paljukannatanud eelkäijaid ja tunnevad sisemist uhkust oma kuulumise üle organisatsiooni, mille liikmed ei hüljanud oma vaateid ja tõekspidamisi ka kõige raskematel hetkedel.

Allikas:

Kaitseliit



Valgamaa ringkonna naiskodukaitsjad on täpsed laskurid

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

„Naistepäeva laskevõistlus toimub traditsiooniliselt juba neljandat korda,“ ütles Valgamaa maleva Naiskodukaitse instruktor Heili Mets. Tema väitel oli kutsutud laskevõistlusest osa võtma Valgamaa jõustruktuuride võistkonnad.

„Kahel eelmisel aastal osalesid naistepäeva laskevõistlustel ka Läti politsei, Piirivalve ja Valga Laskurklubi naiste võistkonnad, kes paraku sellel korral osaleda ei saanud,“ rääkis Heili Mets, „kuid sellegi poolest kujunes võistlus pingeliseks, sest tulejoonele asusid üksteise järel kuus kolmeliikmelist võistkonda. Juba seegi on kõnekas fakt.“.

Laskmine toimus teenistuspüstolist 25. meetri kaugusel olevasse märklehte. Tulemuste üle peeti arvestust nii võistkonniti kui individuaalselt.

Võistkondlikult tuli võitjaks Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Tõlliste jaoskond koosseisus Oksana Maškovskaja, Viia Kaldam ja Annika Pang. Teise koha saavutas Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna jaoskondade segavõistkond: Tiina Purga, Kirsti Paavel ja Mahta Salumets. Kolmandale auhinnalisele kohale laskis Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Valga jaoskonna võistkond koosseisus Raili Siimann, Maila Samulin ja Sirje Oru.

Individuaalses arvestuses olid võistluse esikolmikus kõik Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna tegevliikmed: esimese koha sai Viia Kaldam Tõlliste jaoskonnast, teiseks tuli Kirsti Paavel Valga jaoskonnast ja kolmandaks Annika Pang Tõlliste jaoskonnast.

Allikas:

Kaitseliit



Esilinastus Imbi Palju film Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda.

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Foto: imbipaju.wordpress.com
Foto: imbipaju.wordpress.com

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus.

Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”

(Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

Filmi treiler:

Allikas:

Sirp