President Ilves: küüditamist kui inimsusevastast kuritegu ei saa kunagi unustada

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto
Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

“Küüditamise süü inimsusevastase kuriteona ei aegu. Täpselt niisamuti ei aegu meie mälestus neist, kes kaotasid võõrsile viiduna kodu ja paljud ka elu,” ütles president Ilves.

“Eestis korraldatud 1941. ja 1949. aasta küüditamised näitasid okupantide hirmu inimeste vabadusiha ees ja samas näitasid ka okupatsioonirežiimi kuritegelikku olemust. Meie kohus on seda minevikku mäletada ja võimalikult põhjalikult uurida, et teaksime täpselt, miks ja kuidas see kõik toimus ning et mõistaksime selgelt, mida tähendab okupatsioon ja totalitaarne režiim.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Tallinnas

Foto: ERRTeisipäeval, 23. veebruaril

11:00 Pärgade asetamine riigivanemate haudadele Metsakalmistul

Kolmapäeval, 24. veebruaril

07:33 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni Toompeal

09:00 Pärgade asetamine Vabadussõja Võidusamba jalamile Vabaduse väljakul

09:30 Iseseisvuspäeva jumalateenistus Tallinna Toomkirikus

11:00 Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

Haapsalus kontsert-aktus toomkirikus ja pärgade asetamine Vabadussõja ausambale.

Jõhvis kontsert-aktus Jõhvi kontserdimajas, jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus ja mälestustalitus Vabadussõja ausamba juures.

Keilas kontsert-aktus ja kultuuripreemiate jagamine kultuurikeskuses.

Kuressaares pidulik rahvakoosolek Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.

Kärdlas pidulik kontsertaktus kultuurimajas.

Narvas vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert.

Paides kontsert-aktus linnarahvale ja ajalookonverents (vt ka mujal Järvamaal)

Rakveres vabariigi aastapäeva miiting Vabadussõja mälestussamba juures ja jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus.

Räpinas jumalateenistus Rakvere Miikaeli kirikus, mälestushetk Ausamba pargis ja pidulik kontsert-aktus rahvamajas.

Sakus pidulik lipuheiskamine päikesetõusul, Vabadussõjas langenute mälestamine ja kontert-aktus.

Tartus vabariigi aastapäeva tähistamine kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga Toomemäel.

Valgas mälestuskogunemine Metsa tänava kalmistul ja vabariigi aastapäevale pühendatud perepäev.

Võrus kontsertetendus “Ajast aega Eesti looga” kultuurimajas Kannel.

Väike-Maarjas kontsert Väike-Maarja kirikus, mälestushekt Vababadussõja mälestussamba juures ja kohtumine ajaloolase Mart Laariga rahvamajas.



Tartu rahuleping jõuab «kullakambrist» rahva ette

Meie reliikviaks nimetatud Tartu rahulepingu originaaldokument alustab 2. veebruari hommikul Tallinnast üliturvatud teekonda Tartusse, seal on tavaliselt rahvusarhiivi nn kullakambris asuv dokument terve päeva rahva silme all.

Meie reliikviaks nimetatud Tartu rahulepingu originaaldokument alustab 2. veebruari hommikul Tallinnast üliturvatud teekonda Tartusse, seal on tavaliselt rahvusarhiivi nn kullakambris asuv dokument terve päeva rahva silme all.

Rahulepingu allkirjastamineRiigiarhivaar Priit Pirsko küsimus, kas kõik Eesti tähtsamad dokumendid peavad ikka ainult kapis luku taga olema või võiks neid ka rahva ette tuua, lükkas liikuma ettevõtmise, mille järel jõuab Tartu rahu 90. aastapäeval meie riikluse verstapostiks nimetatud rahulepingu originaaltekst rahva ette.

Erinevate lülide ühteseadjaks oli Tartu linnavolikogu esimees, ajaloolane ja arhiivinõukogu liige Aadu Must. «Eesti riikluse seisukohalt ei ole meil tähtsamat dokumenti,» tõdes Must.

Loe edasi Postimehest!


Tartu rahu tähistamise avalikud üritused 2. veebruaril

Tallinnas

• Kell 10.00 pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile Tallinnas.

Kell 18 Nõmme  Rahu kirikus kontsert-jumalateenistus. Tegemist on iga-aastase üritusega, kus lauldakse isamaalisi laule ja meenutatakse Eesti riigi algusaastaid. Kontsert-jumalateenistusel teenib õpetaja Ove Sander. Tervituskõnega esineb välisminister Urmas Paet.

Tartus

Pärgade asetamine mälestusmärkide juurde

• Kell 8.15 Vabadussõja monument Pauluse kalmistul.

• Kell 8.30 Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas Raadi kalmistul.

• Kell 8.45 Julius Kuperjanovi haud Raadi kalmistul.

• Kell 9.00 Tartu vabadussammas (Kalevipoeg).

• Kell 11.00–18.00 ERMi postimuuseum on avatud külastajatele. Samas saab Eesti Posti postipunktist osta postmarki «90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest» ja kasutusel on esimese päeva tempel.

• Kell 13.00–19.00 Tartu rahulepingu sõlmimise tuba on külastajatele avatud.

• Kell 12.00 Kõnekoosolek Vanemuise 35 kõrval.

• Kell 13.00 Konverents «Üliõpilased Vabadussõjas», Tartu Ülikooli aula.

• Kell 14.40 Ettekandepäev Tartu Linnamuuseumis.

• Kell 17.30 Jaan Poska mälestusmärgi avamine Vanemuise 35 kõrval.

• Kell 19.00 Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert Vanemuise kontserdimajas. Esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Haaslava Meeskoor, Meeskoor Sakala, Meeskoor Gaudeamus ja Tartu Poistekoor. Tähtpäevakõne peab president Toomas Hendrik Ilves. Üritus on kutsetega, kuid kontserti on võimalik jälgida ETV otseülekande vahendusel.

Pärnus

• Kell 12.00 pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja mälestussamba jalamil, Alevi kalmistul.

• Kell 18.00 esinevad Vanalinna põhikooli saalis Tartu rahu aastapäeva puhul Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Kunstide maja koorid. Üritus on tasuta.

Allikad:

Postimees

Nõmme Sõnumid

Välisministeerium

Pärnu Postimees



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi