Kapten Mart Sirel hoiatab liigse enesekindluse eest

Hoiak, et riiki enam oht ei varitse, võib anda ründajale vajaliku üllatusmomendi, lausus üllatusrünnakute uurimise eest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste parima magistritöö preemia saanud kapten Mart Sirel.

Foto: Kaitseväe Ühendatud ÕppeasutusedHoiak, et riiki enam oht ei varitse, võib anda ründajale vajaliku üllatusmomendi, lausus üllatusrünnakute uurimise eest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste parima magistritöö preemia saanud kapten Mart Sirel.

Isegi suured ja tugevad riigid satuvad aeg-ajalt üllatusrünnakute ohvriks. Miks nii?

Strateegiline üllatus on sõjakunsti tõeline meistriteos. See sisaldab nii teaduslikku poolt ehk teatud reegleid, mille järgi strateegilise üllatuse kujunemine toimub, kui ka väga suurel määral loomingulisust, mis muudab need reeglid ettearvamatuteks sündmusteks.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Sõjakool kutsub õppima kõrgharidusega noori!

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseritunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.

Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.

Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Loe edasi!

Õppekavad ja sisseastumistingimused: http://www.ksk.edu.ee/est/Sisseastujale

Lisainfo: ekv@ksk.edu.ee, 717 6131



Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootab kõiki lahtiste uste päevale

Täna, 24. märtsil on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev koostöös kuue Tartu kõrgkooliga.

Täna, 24. märtsil on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev koostöös kuue Tartu kõrgkooliga.

„Just kevadine aeg on eriti hea lahtiste uste päevade korraldamiseks, kuna siis hakkavad mõtted tiirlema selle ümber, et mida teha pärast kooli lõppu,” selgitab Kadetikogu esimees kadettveebel Karl Kalamees. „Ma soovitan kõigil tulla ja tutvuda sõjakooliga, sest siin on nii palju võimalusi ja väljakutseid – teenida riiki, olla kaitseväelane, kanda vormi, elada õlg õla kõrval kursusekaaslastega, siin tekib oma vennaskond, mida teistes koolides ei ole. Kaitseväelase karjäär on põnev, tulevik saab olema seiklus- ja vaheldusrikas.”

Õppeasutusi külastavad täna väga erinevas eas huvilised alates lasteaialastest kuni TÜ tudengiteni. Kooliga tulevad tutvuma nii keskkooliõpilased Tallinnast, Pärnust ja Tartust, kui ka ajateenijad Kirde kaitseringkonnast ja Paldiski sõjaväelinnakust.

Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril ning külastada Matkekeskust. Huvilisi ootab ees info sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Eelmisel aastal külastas sõjakooli lahtiste uste päevade raames ligi 2000 huvilist. Ka külastavad kadetid koos teiste Eesti rakenduskõrgkoolidega Eesti erinevaid gümnaasiume ning keskkoole tutvustamaks õppimisvõimalusi Kõrgemas Sõjakoolis.

Kõrgem Sõjakool avab oma uksed kõigile soovijatele igal kuul ühe korra.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakul

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraad algab kolmapäeval, 24. veebruaril, Tallinnas Vabaduse väljakul kell 11.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Paraadiks rivistub üle 1200 kaitseväelase, kaitseliitlase ning politsei- ja piirivalvekadeti, mis annab kokku seni suurima osalusega pealinnas läbiviidava paraadkoosseisu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

„Ettevalmistused Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamiseks on vaatamata ilmastikuoludele ja majanduslikele oludele kulgenud ladusalt,“ ütles üldkorraldaja abi, Põhja Kaitseringkonna tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel. „Ilmaprognoos 24. veebruariks ütleb, et paraad toimub.“

Paraadiks rivistuvad Vabaduse väljakul kaitseväest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kadetid. Paraadimuusikat teevad kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestrid.

Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareiga, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL patareiga, Kaitseliidu Järva ja Rapla malevad 81-mm ja Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ning Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.

Üksuste rivistamine algab kell 10.15.

Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika.

Vaata paraadi skeemi!

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päevad sel poolaastal

Väärtustamaks ohvitseri elukutset ja avardamaks Eesti kodanike teadmisi riigikaitsest, korraldab KVÜÕA Kõrgem Sõjakool ka sel aastal lahtiste uste päevi.

Väärtustamaks ohvitseri elukutset ja avardamaks Eesti kodanike teadmisi riigikaitsest, korraldab KVÜÕA Kõrgem Sõjakool ka sel aastal lahtiste uste päevi.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Avatud uste päevad toimuvad 12. veebruaril, 24. märtsil, 13. aprillil, 21. mail ja 3. juunil.

Kõrgem Sõjakool ootab külalisi Tartus, Riia tn 12, tutvuma õppimisvõimaluste ning eluoluga Kõrgemas Sõjakoolis.  Kadetid räägivad Eesti riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi, kadetikasiinot ja relvastust.

Huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Klassiekskursioonidel ja gruppidel palutakse registreeruda aadressil teavitus@ksk.edu.ee. Eelregistreerimine tagab igale grupile oma saatja.

Lisainformatsioon: Ott Raidla tel 717 6197, mob 510 0231

Vaata kuulutust!

Allikas:

Eesti Kaitseväe Värbamiskeskus



President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.

“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.

Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.

“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”

Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.

“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.

Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”

Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.

“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.

Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”

President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.

“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.

Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.

“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Sõjakooli magistrandid tutvuvad NATO ja Euroopa Liidu staapide tööga

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest

11. jaanuaril sõidavad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli magistrandid Brüsselise tutvuma NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonide tööga.

Foto: Kaitseväe Peastaap
Foto: Kaitseväe Peastaap

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest. Samuti kohtuvad õppurid Eesti Vabariigi suursaadiku NATO juures Jüri Luige ja Eesti Vabariigi suursaadiku Euroopa Liidu juures Raul Mälguga.

Õppurid kohtuvad NATO rahvusvahelistel ametikohtadel teenivate Eesti ohvitseride ja sõjaliste esinduste juures teenivate Eesti ohvitseridega. Kolonel Aivar Jaeski, kolonelleitnant Rauno Sirk ja kaptenleitnant Ahti Piirimägi tutvustavad õppuritele õhuturve operatsioone, NATO kaitseplaneerimist ja sõjaliste esinduste tööd.

Tutvumine NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonidega aitab õppuritel saada aimu nende asutuste reaalsest töökeskkonnast. Seal nähtu on osa ettevalmistusest tulevaseks teenistuseks nii kodumaal kui rahvusvahelises keskkonnas.

Kolmepäevasel õppereisil osalevad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kahe magistrikursuse kuulajad, kokku 29 õppurit.

Tänavune tutvumisvisiit Brüsselisse on järjekorras teine, esimene külastus korraldati kaks aastat tagasi.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetanud omandavad magistrikraadi sõjaväelise juhtimise erialal. Magistriõpe valmistab nad ette teenima staabiohvitserina ja sõjaaja pataljoniülemana.

Allikas:

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi