Laaneots võtab sõja korral püssi alla 30 000 meest

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Mullu jõulude ja aastavahetuse ajal kaitseväe kõrgemad juhid ei puhanud, vaid käisid kordamööda kindralleitnant Laaneotsa juures ette kandmas, kuidas edenesid möödunud aastal nende vastutusalas ettevalmistused mobilisatsiooniks, kui selleks vajadus tekib.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



Kaitseväe juhataja õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi

“Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks,” ütles Laaneots.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“ Tänapäeval, kui üha enam naisi osaleb riigikaitses, omandavad mõisted au, kohustetunne, vaprus, truudus, seltsimehelikkus ja ausus märksa sügavama tähenduse. Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks. Soovin teile kõigi Eesti kaitseväes teenivate meeste nimel sära silmadesse ja toredat kevadet ning õnnitlen teid rahvusvahelise naistepäeva puhul,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma pöördumises.

Kaitseväes on kokku 1087 naist, kellest 344 teenib kaadrikaitseväelastena, moodustades 13 protsendi kaadrikaitseväelaste koguarvust. Kõrgeimas auastmes naiskaitseväelane on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.

Kokku teenib kaitseväes 77 naissoost ohvitseri, 237 allohvitseri ja 30 kaadrisõdurit. Välisoperatsioonidel osaleb praegu kokku 5 naist, neist üks Kosovos, kolm Afganistanis ja üks Bosnia – Hertsegoviinas.

Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 743 naist. Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 28 protsenti.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Allan Alaküla: Kus on Eesti mõõk infosõjas?

Kindral Ants Laaneots rõhutas oma paraadikõnes, et Eesti riigikaitse mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Samas käsitles ta aga Eestile suure ohuna infosõda, millele suured riigid kulutavad miljardeid (vääringut ta ei nimetanud). Millele vastuseks tuleb Laaneotsa sõnul Eestil endal luua oma immuunsüsteem.

Allan Alaküla juhib Tallinna linna esindust Euroopa Liidu juures

Foto: Postimees/Scanpix
Foto: Postimees/Pressifoto

Kindral Ants Laaneots rõhutas oma paraadikõnes, et Eesti riigikaitse mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Samas käsitles ta aga Eestile suure ohuna infosõda, millele suured riigid kulutavad miljardeid (vääringut ta ei nimetanud). Millele vastuseks tuleb Laaneotsa sõnul Eestil endal luua oma immuunsüsteem. Milleks oleksid tugev identiteet, patriotism jmt väärtused.

Probleemipüstitus on kindrali poolt väga õige ja seni on ta kõrgeimal tasemel isik Eesti juhtkonnast, kes seda küsimust avalikult käsitlenud. Laaneotsa pakutud lahendus on siiski ebapiisav ja isegi ebaloogiline.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele

See on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul, ütles Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24.02.2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Austatud härra Vabariigi President!

Austatud proua Riigikogu esimees!

Lugupeetud härra peaminister!

Ekstsellentsid!

Daamid ja härrad!

Eesti rahva juured on siin, sügaval põhjamaa pinnas, millest oleme ammutanud oma visaduse, töökuse ja vabadusiha. Euroopa ajaloo kulg on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida oma meelt ja oma keelt. Oleme pidanud siin Läänemere kaldal olema paindlikud, aga samas visad, jonnakad ja mõnikord ka sõjakad, et rahvana püsima jääda.

Meile on tähtsad ja kallid meie põhiseaduslikud väärtused: iseseisvus, demokraatlik riigikord, kultuuriline järjepidevus, peremehetunne oma riigi suhtes, rahvusriik, kodurahu ja üksteisemõistmine, keskkonnahoid, kodanikuühiskond ja ühistegevus. Oleme üksteise ja maailma suhtes mõistvad ja uuendusmeelsed. See kõik kokku on meie identiteet. Meie ühtekuuluvustunne, meie samastumine rahvana, kes kestab läbi aegade. Nii uskusid need, kes 92 aastat tagasi lõid Eesti riigi ja nii usume ka meie, kelle hoida see riik praegu on.

Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul.

Möödunud aasta oli meie riigile ja meie inimestele raske. Majanduskriis mõjutas kogu rahva, ka kaitseväe ja Kaitseliidu elu ning tegemisi. Riigieelarve vähenemise tõttu olime sunnitud mitmed plaanid kokku tõmbama, paljud tegevused edasi lükkama ja kaitseväelaste palku vähendama.

Loe edasi…

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Taani Kodukaitse tõstab oma sõjalist võimekust

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Taani Kodukaitse pöörab lähitulevikus enam tähelepanu sõjalise väljaõppe süvendamisele, samuti valmiduse tõstmisele rahvusvahelisteks operatsioonideks ning keskkonnakaitseks.

Vabatahtlikus Taani Kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimittel ja on, nagu ka Kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg. Muude ülesannete seas on Taani Kodukaitse hooleks valvata riigi olulisi infrastruktuuri objekte, võidelda merereostusega ning toetada politseid korrakaitsel.

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste tänas ametist lahkuvat kindral Norgaardi tiheda koostöö ning toetuse eest Kaitseliidule.

Kaitseväe juhataja kindralleitnat Ants Laaneots autasustas Taani Kodukaitse ülemat kindralmajor Jan S.Norgaardi Eesti Kaitseväe Teenetemärgiga.

Allikas:

Kaitseliit



Järvakandis rõhutati Kaitseliidu olulisust

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

“Kindlasti on vaja vastu võtta uueneneud Kaitseliidu seadus, mille ettevalmistamisega me kaitseministeeriumis tegeleme,” lisas minister.

“Kaitseliit on rahvuslik kaitsetahe tegelikkuses ehk siis laiapõhjaline riigikaitse tegudes, mitte sõnades,” lausus Aaviksoo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas Kaitseliidu ees seisvatest peaülesannetest rääkides kolme aspekti.

Esiteks tõi kaitseväe juhataja välja Kaitseliidu rolli peamise kaitsetahte ja isamaalisuse kasvatajana. “Selles vallas peab töö olema veelgi tõhusam,” toonitas ta. Teiseks lähiaja tähtsaks ülesandeks nimetas ta Kaitseliidu liikmeskonna kasvatamist ning kolmandaks infrastruktuuri ja logistika väljaarendamist.

“Kaitseliit peab jääma oma algsete ülesannete juurde ehk maakaitseväeks või üleriigiliseks turvavaibaks, mis tagab inimestele kõikvõimalikku abi kõikjal üle maa nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,” sõnas kindralleitnant.

Kaitseväe juhataja sõnul peitub Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus sõjalise ja seltsilise külje sümbioosis.

“Kaitseliit on tänapäevase lääneliku ja mugava ratsionaalse mõtlemise vaatenurgast midagi erakordset. Aga samas on Kaitseliit Eesti riigi ja rahva jaoks nii loomulik, ilma Kaitseliiduta ei kujuta me ette Eesti riigikaitset ja hästi toimivat Eesti riiki. Tegemist on organisatsiooniga, mis kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja seista oma vabaduse kaitsel,” ütles kindralleitnant Laaneots.

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis, et Kaitseliidu taastamine poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus.

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt, keda seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. “Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks,” sõnas ta.

Ergma tõi esile ka Kaitseliidu panuse välismissioonidele. “See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATO-s ja Euroopa Liidus,” märkis ta.

Kaitseliidu Vanematekogu konverentsil esinesid sõnavõttudega lisaks Aaviksoole, Laaneotsale ja Ergmale ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu auliige Enn Tarto, ajaloolane Merike Jürjo, erukolonel Einar Laigna ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed.

Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval avati Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi. Järvakandi rahvas ja külalised said näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Praegu on Kaitseliidul pea 12.000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20.000 inimest.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_kaitseliit_20.wmv[/videofile]

Allikas:

Kaitseliit