Aaviksoo andis üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Foto: KaitseministeeriumKaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerit Martin Hurta autasustati Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristiga erakordsete teenete eest Eesti riigikaitse arendamisel. Hurt on alates 2005. aastast kaitseinvesteeringute asekantslerina vastutanud kõikide suuremate relvastuse- ja varustusehangete ning ehitusinvesteeringute eduka elluviimise eest.

Kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga autasustas kaitseminister Aaviksoo erubrigaadikindral dr Klaus Wittmann’i Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti rahvusvahelise töörühma juhtimise eest.

Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristiga autasustati Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajat Kristjan Prikki erakordse pühendumuse eest rahvusvahelise koostöö edendamisel ning Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajat Martin Jaškot teenete eest kommunikatsioonivaldkonna edendamisel.

Samuti pälvisid III klassi teeneteristi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Anthony Lawrence Balti riikide ühise õhuturbeanalüüsi koostamise tulemusliku juhtimise eest ning erukontradmiral Claes Tornberg Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti töörühmas osalemise eest.

Samuti said Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgi mitmed Kaitseministeeriumi ametnikud, kaitseväelased, kaitseliitlased ja riigikaitseõpetajaid.

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 1998. aastal 24. veebruaril kolmeklassilisena. Esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel. Selle autasu on postuumselt saanud endine kaitseminister Ülo Uluots.

2004. aastal said kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi ka Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi ning 2009. aastal kindralleitnant Johannes Kert.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem – 92 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalist vastupanu.

Foto: Kaitsejõudude peastaapKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem – 92 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalist vastupanu.

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest, vahendas IRLi pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Aaviksoo: NATO on Afganistanis poliitiliselt ükmeelne

Kaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Riias toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgul peetud sõnavõtus rõhutas kaitseminister Aaviksoo, et NATO on jäänud poliitiliselt ühtseks Afganistanis veedetud kõigi üheksa aasta jooksul.

Ministri hinnangul on nüüd tähtis hakata Afganistanis andma järk-järgult vastutust julgeoleku eest üle Afganistani julgeolekujõududele. „Olgugi, et julgeolekuolukord Afganistani põhjaosas pole veel kaugelti täiuslik, võiks just selles piirkonnas hakata esimesena mõtlema vastutuse üle andmisest kohalikele julgeolekujõududele,“ rääkis minister. Tema sõnul oleks vastutuse üleandmise alustamine kõige kindlam märk selle kohta, et NATO operatsioon Afganistanis on edukas. „Samas ei tohiks me end siduda kindlate tähtaegadega, vaid lähtuda tuleb tegelikest võimalustest kohapeal,“ rõhutas kaitseminister.

Samuti pidas kaitseminister oluliseks, et need riigid, kelle väeüksused pärast vastutuste üleandmist Põhja-Afganistanis vabanevad, ei viiks oma üksusi Afganistanist välja, vaid leiaks võimalusi osaleda teiste Afganistani piirkondade stabiliseerimisel.

NATO Parlamentaarse Assamblee istungjärk, mis seekord toimub Riias, avati reedel, 28. mail ning see lõpeb täna, 1. juunil.

Istungjärgust võtavad osa 28 NATO liikmesriigi ja 13 partnerriigi esindajad. NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: kübertargad kiidavad siinset küberkaitsekeskust

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud, teatas kaitseministeerium. «Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,» ütles Aaviksoo.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Jaak Aaviksoo: Eesti sõduri kaitseks

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Oodata tuli öö läbi, sest tuhapilvede tõttu hilines kojulend ligi pool päeva. Samal varahommikusel ajal algas uus päev enam kui 3500 kaitseväelasele Pärnu- ja Viljandimaa metsades õppusel Kevadtorm 2010.

Meie turvatunne sõltub palju rohkem kui me vahest igapäevaselt tajume neist ligi 40 000 kaitseväelasest tegevteenistuses ja reservis, kes seisavad koos meie liitlastega meie vabaduse kaitsel. Eesti sõdur kaitseb Eestit. Hommikune ootamine andis järjekordse võimaluse mõelda sellelegi küsimusele „Kes kaitseb Eesti sõdurit?“

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Kaitseminister Aaviksoo avas NATO küberkaitse seminari

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud. „Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,“ ütles Aaviksoo.

Samuti märkis Aaviksoo, et NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel arvestatakse tõsiselt ka küberruumist lähtuvate ohtudega. „Kontseptsiooni väljatöötamist nõustanud tarkade kogu raportis tuuakse positiivse näitena esile ka Tallinnas paiknev NATO küberkaitsekeskus, millel on oluline roll liitlaste küberkaitsealasel väljaõppel ja teadmiste jagamisel,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Küberkaitsekeskuse ja NATO infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna poolt korraldatav NATO 13. küberkaitse seminar toimub 26. kuni 28. maini Tallinnas. Seminaril osaleb kokku umbes 150 küberturbeeksperti allianssi liikmesriikidest, NATO peakorterist ja erasektorist.

Lisainfo küberkaitseseminari kohta:

Liisa Tallinn

Küberkaitsekeskuse pressiesindaja

Tel. 52 58 654

liisa.tallinn@ccdcoe.org

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: Balti riikide julgeolekuväljakutsed on väga sarnased

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Aaviksoo esines assambleel ettekandega Euroopa julgeoleku tulevikunägemust käsitlevas paneelis. Kaitseministri sõnul jääb NATO põhiliseks Euroopa kollektiivse julgeoleku tagajaks, kuid samas on Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena tekkimas uued võimalused tugevdada ka Euroopa Liidu julgeolekualast koostööd.

„Eesti ja teiste Balti riikide, aga ka kogu Põhja-Euroopa julgeolek on kindlam kui kunagi varem ajaloos, mida kindlustab eelkõige meie integreeritus erinevatesse rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse alates ÜROst, OSCE-st NATO ja Euroopa Liiduni. On lootus, et käivitunud NATO ja Venemaa ühine julgeolekuriskide analüüs näitab kindlasti ka uusi võimalusi julgeolekukoostööks ja vastastikuse usalduse kasvuks, vähendades seeläbi NATO ja selle hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsitlemist vaenuliku jõuna,“ ütles kaitseminister.

„Eesti, aga samamoodi ka Läti ja Leedu koos teiste Euroopa riikidega on eluliselt huvitatud, et tuleksime edukalt toime kasvavate demograafiliste pingete, terrorismi ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku ohuga mõnedes lähiriikides,” lisas ta oma ettekandes.

„Balti regiooni julgeolekuväljakutsed on üldiselt väga sarnased ning seetõttu on oluline ühiselt arutleda meie julgeolekuolukorra üle ja leida ühine poliitika ohtudega toimetulemiseks,“ kinnitas Aaviksoo.

Balti Kaitsepoliitika Assamblee eesmärk on koos Balti riikide juhtivpoliitikutega välja tuua meie regiooni julgeolekut puudutavad olulisemad ohud ja nende võimalikud lahendused, samuti koguda värskeid ideid tänapäeva maailma uute ohtudega võitlemiseks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: Utsali lasketiirude küsimus tuleb lahendada

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Ühtlasi kohtus minister Keskonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Puurmani vallavalitsuse esindajatega, kes on seotud laskeharjutustele lubade andmisega.

Kohtumise käigus külastati Utsali 400- ja 200-meetri lasketiirusid, arutati üleskerkinud omandi, kasutuse ja keskkonnamõju küsimusi ning omavahelise koostöö probleeme. Ühiselt tõdeti, et lasketiirude õiguslik staatus on tänaseni seaduslikul alusel lõpuni reguleerimata, mis on peamiseks lahkhelide ajendiks. Samas tunnustati vastastikku pikaajalist teineteisemõistmisel põhinenud koostööd ja avaldati lootust, et lahenduseta õiguslikud küsimused saavad kiireimas korras lahenduse.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul veendus ta lasketiirusid külastades, et vastavuses senise kokkuleppega pole Kaitseliit viimase aasta jooksul vaidlusalust 400 meetri ala laskeharjutusteks kasutanud ning meedias avaldatud piltidel olevad kaevikud on tegelikkuses pärit 2002. aastast.

„Lasketiirud tuleb seadustada. Kui me suutsime koos keskkonnaministriga lahendada aastakümneid vindunud kaitseväe harjutusväljade probleemi, ei tohi ka Kaitseliidu puhul asi enam venima jääda. Olen rahul, et alates sellest hetkest, kui koos Keskonnaametiga teadvustati küsimus lasketiirudele seadusliku aluse tekitamise vajalikkusest läbi keskkonnamõjude hindamise, pole vaidlusaluses 400-meetrises lasketiirus laskmisi toimunud ning tänaseks on leitud alus ühiseks edasiliikumiseks,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Katseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Meelis Paaveli sõnul on lasketiirude seadustamine veninud kahetsusväärselt pikale ajale. “Minu maavanemaks oleku ajal alates 1994. aastast oli mitmeid kohtumisi Kaitseministeeriumi ja keskonnaametnikega, eesmärgiga leida kokkulepped endise Utsali polügooni alade kasutamisel nii Kaitseliidu kui looduskaitse huvisid arvestades. Enne lahkumist maavanema ametist 1999.aastal tundus kokkulepe olevat saavutatud – vajalikud dokumendid saadeti ministritele otsustamiseks. Kahjuks jäi siis otsus langetamata ja lasketiirude kasutamine on siiani toimunud ühekordsete lubade ja kokkulepete alusel. Reedene kohtumine Kirnal annab lootust, et arusaamatult pikaks veninud protsess jõuab lõpuks ometi lahenduseni,” ütles Paavel.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et Keskkonnaamet on huvitatud, et läbi keskkonnamõjude igakülgse hindamise leitakse tihedas koostöös Kaitseliiduga lõpuks parim võimalik lahendus Utsali 400 meetrilise lasketiiru asukoha, kasutuskorra ja negatiivsete mõjude leevendusmeetmete osas.

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Utsali 200 meetrilises lasketiirus võivad Kaitseliidu harjutused vastastikuste kokkulepete alusel jätkuda nagu siiani.

Kaitseliidu laskeharjutusala kasutamisele seadusliku aluse loomine tõusis nädalapäevad tagasi päevakorda, kui 21. aprillil kirjutas Postimees, et Kaitseliit on rajanud vahetult Alam-Pedja kaitseala piirile ebaseadusliku laskeharjutusala.

Utsali laskeharjusala on senimaani kasutatud ajutiste kokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

„Kui Meelis Paavel meenutas samasisulisi arutelusid siinsamas enam kui kümme aastat tagasi ja tõdes kahetsusega, et tänaseni on probleem lahenduseta, siis mina ei taha kümne aasta pärast siia sattudes riigi tegematajätmisi häbeneda,“ lisas kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluvad Utsali õppekeskuse kaks lasketiiru (200 m ja 400 m) on ainsad lasketiirud Kaitseväes ja Kaitseliidus, kus kõigile nõuetele vastava väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja teha lisainvesteeringuid. Alalist väljaõpet tohib mõlemal laskeharjutusalal hakata korraldama pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on selleks loa andnud.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: piraatide vastases võitluses jagub tööd kõigile

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Aaviksoo tõdes BNSile antud usutluses, et võitlus piraatlusega Somaalia rannikul on mitmepoolne jõupingutus, millest võtavad osa NATO, Euroopa Liit, aga ka Venemaa ja India laevad. «Kui vaadata sealse mereala suurust, siis tööd jätkub kõigile,» tõdes kaitseminsiter.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Kaitseväkke on eelmise aasta algusest lisandunud 134 kaadrikaitseväelast

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Aruandest ilmneb, et kümneaastases arengukavas sätestatud eesmärgi täitmine kaadrikaitseväelaste arvu suurendamiseks ligi tuhande inimese võrra 4000 kaitseväelaseni 2018. aastaks on olnud plaanipärane ning jätkub samas tempos ka eelseisvatel aastal.

Möödunud aastal suurenes kaadrikaitseväelaste arv 97 inimese võrra, selle aasta esimese kvartali jooksul on lisandunud Eesti Kaitseväkke 37 kaadrikaitseväelast. Alates möödunud aasta algusest kuni tänaseni on Kaitseministeeriumi koosseis seevastu vähenenud 32 ametikoha võrra.

„Sõjalise kaitse arengukava näeb ette riigikaitselise ülesandena tugevdada ja suurendada nii Kaitseväe kui Kaitseliidu isikkoosseisu. See on äärmiselt tähtis tegur turvalisuse loomisel ja esmase iseseisva kaitsevõime tõstmisel. Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine aga erilise tähendusega, pidades silmas nende paiknemist väljaspool Tallinna ning üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui riigikaitse seisukohalt,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseliidus on põhirõhk vabatahtlike liikmete arvu kasvatamisel. Praegu kuulub organisatsiooni koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega juba enam kui 20 000 aktiivset vabatahtlikku. Nõutava ettevalmistusega instruktorid ja teiste Kaitseliidule vajalike erialade spetsialistid leiavad rakendust projektipõhiste töölepingute alusel.

Kaadrikaitseväelaste arvu tõus on vajalik nii uute sõjaliste võimete väljaarendamiseks, reservüksuste kvaliteetsemaks väljaõpetamiseks kui ka elukutseliste üksuste mehitamiseks, seetõttu peaks kaadrikaitseväelaste arv igal järgneval aastal suurenema keskmiselt umbes 125 inimese võrra. Arengukava kohaselt tuleb suurendada nii Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes koolitatavate ohvitseride kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis koolitatavate allohvitseride arvu.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv, mis on 2500, lähitulevikus pigem kasvab mõõdukalt. Ajateenistuse läbinutest moodustatakse ka edaspidi reservüksused ning nende hulgast värvatakse uusi kaadrikaitseväelasi.

Eesti Kaitseväe sõja-aja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks tänaselt 16 000 inimeselt kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused. Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad 2018. aastal keskalluvusega üksused, maaväes mehhaniseeritud jalaväebrigaad, koos kõikide vajalike toetusüksustega, kaitseringkondades moodustatavad reservüksused ning Kaitseliidu üksused. Mereväe ja õhuväe sõja-aja struktuur jääb suures osas sarnaseks nende väeliikide rahuaegse struktuuriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: küberkaitseliit ei ole häkkerite kokku korjamine

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Küberkaitseliidu loomise idee käis välja 2007. aastal akadeemik Ülo Jaaksoo. Praeguseks vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondav Kaitseliidu allüksus juba tegutseb, ütles Aaviksoo ETV saates “Terevisioon”.

Tema sõnul on küberkaitses eelkõige oluline luua suhtusvõrgustik, mis kaitseb küberrünnakute eest igat firmade, organisatsioonide ja kodude arvutit. “Ei saa olla, et kuskil on kindral, kes käisib ja siis hakkavad väed liikuma, vaid pigem tõesti vabatahtlik laiapõhjaline rahva vastupanu,” selgitas minister oma nägemust.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-14_tr_aaviksoo.wmv[/videofile]

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Uus määrus korrastab kaitseväe mobilisatsioonisüsteemi

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, millega määratletakse ametikohtade loetelu, kus töötavaid inimesi ei kutsuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Foto: Kaitseväe peastaap

Määrusega pannakse paika ametikohtade loetelu Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis ja vanglates, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis ja Kaitseressursside Ametis, samuti Kaitseministeeriumis ja Siseministeeriumis, kus töötavaid inimesi ei kutsuta edaspidi mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tegelevad eelkõige sisejulgeoleku tagamisega või mobilisatsiooni ettevalmistamisega, mistõttu on neil ka kriisi- või sõjaolukorras oluline roll riigi toimivuse tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti riigikaitse üheks põhialuseks reservarmee süsteem, mistõttu tuleb aegsasti tagada selle süsteemi veatu toimimine potentsiaalse kriisi korral. „Seetõttu tagab uus määrus kaitseväele suurema selguse selles osas, milliste reservväelastega neil mobilisatsiooni korral arvestada ei tasu,“ selgitas Aaviksoo.

Loe edasi Kaitseministeeriumi kodulehelt!

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti õhutõrjes algab uus ajajärk

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

”Kuna õhutõrje arendamine on selgelt Eesti riigikaitse arengu üks kümne aasta prioriteete, on kaitsevägi võimearenduse mõttes astunud suure sammu edasi,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

2007. aastal MBDA France ja Rootsi SAAB tehasega sõlmitud lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral hankelepingu näol on Eesti jaoks tegemist seni suurima relvastushankelepinguga, mille kogumaksumus on ligi miljard Eesti krooni.

„Täielikult saabunud õhutõrjesüsteem tähendab õhutõrjujatele uue ajajärgu algust, kuna võimaldab täita pataljonile pandud ülesandeid kogu mahus,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Kui varem pidime väljaõppe läbiviimisel radareid mängima ning kasutama vana meetodit – ruudustiku süsteemi ja häält – siis automaatne tulejuhtimissüsteem informeerib relvameeskondi ise õhuvahendite olemasolust, nende kiirusest ning ajahetkest, mil sihtmärk laskeulatusse jõuab.“

Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ja raketid ning laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping Eesti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.

Järgmised kuus nädalat tulevad Õhutõrjepataljoni kaaderkoosseisule major Tikerpuu hinnangul eriti pingelised. Rootsi instruktoritelt tulejuhtimissüsteemi ja radarite kasutamist õppivad ohvitserid ja allohvitserid peavad saadud teadmised koheselt ajateenijatele edasi andma.

Maikuu teisel nädalal viiakse läbi õhutõrjesüsteemi taktikaõpe, mille järel toimub süsteemi võimekuse testimine selgitamaks selle vastavust hankes esitatud nõuetele.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb sellel aastakümnel ette kaitseväe lühimaa-õhutõrjevõime edasist täiustamist ning piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrjevõime väljaarendamist.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



PC WORLD: Eesti kaitseminister: “Küberrünnakud sagenevad!”

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad.

Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis
Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad. 2007. aastal toimunud intsident juhtus ajal, mil vene rahvuslased tulid tänavatele, et protestida valitsuse otsuse üle nõukogude sõjamonumendi ümberviimisest.

 

Küberrünnaku eesmärk oli õõnestada Eesti valitsuse usaldusväärsust, sõnas Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumil. Eestiga toimunu ning sarnane rünnak, mis ühtis Vene sissetungiga Gruusiasse 2008. aastal „tõi riikliku küberjulgeoleku globaalsesse poliitilisse agendasse,“ ütles Aaviksoo. Keegi pole tõestanud Venemaa valitsuse seost Eesti-vastaste küberrünnakutega, kuid mõnede ekspertide sõnul tundub juhtumil olevat vähemalt Eesti idanaabri vaikiv nõusolek.

„Rahvusliku julgeoleku ohtu kujutavad küberrünnakud ei kuulu enam ulmekirjanduse valdkonda. Küberrünnakud on reaalsus, mis võib ühel päeval tabada veel laiaulatuslikumalt veel suuremaid riike,“ sõnas Aaviksoo. Konverentsil osalejad nõustusid. Ulatuslik terroristide või mõne riigi poolt rahastatud küberrünnak leiab tõenäoliselt aset järgmise kümnendi jooksul, ennustas Jerry Archer, infoturbe eest vastutaja Sallie Mae’s (tudengite õppelaenu finantseeriv ettevõte). „Ma usun, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul tuleb kübersõda, mis kasvab üle tavasõjaks,“ rääkis Archer konverentsi paneeldiskussioonil.

Küberkuritegevusega võitlemisel tuleb teha palju tööd. „Juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks on täna selgelt vähearenenud,“ ütles Aaviksoo. Näiteks Moldova Transnistria piirkond ja ka mõned teised maad, kus küberkuritegevuse järelvalve on nõrk, teevad keeruliseks halbade operaatorite sulgemise.

Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



Kaitseminister: küberrünnakud on kogu maailmas kasvav trend

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

„Küberruumis on palju rohkem peidupaiku, kust rünnakud võivad lähtuda, kui füüsilises maailmas,“ selgitas Aaviksoo.

„Lisaks on selge, et juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks, on täna selgelt vähearenenud,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister rõhutas foorumil ka, et võti küberrünnakute ärahoidmiseks kogu maailmas on erasektori ja valitsuste parem koostöö, sest mõlemal on selleks selge huvi olemas. „Enamus IT-infrastruktuuri on kogu maailmas erasektori omanduses, samuti on enamus internetikasutajaid erafirmad ja ettevõtted – seega on just nemad suurimad kahjukannatajad, kui riik peaks langema küberrünnakute ohvriks,“ ütles kaitseminister.

Lisaks esinemisele Stanfordi Ülikoolis kohtus kaitseminister visiidi käigus ka Silicon Valleys tegutsevate Eesti ettevõtjatega, Stanfordi Ülikooli ja San Francisco Ülikooli ning firma Symantec juhtkondadega, kellega arutati arenguid küberjulgeoleku valdkonnas ja võimalikke ühisprojekte.

“Eesti tegevus küberturbe valdkonnas, eriti pärast 2007. aasta aprilliründeid ja NATO kompetentsikeskuse käivitumist, on väga suure rahvusvahelise huvi objektiks. Peame neid võimalusi – ja mitte ainult kaitseministeeriumi eestvedamisel – oluliselt enam ära kasutama. Eesti sugusel väikeriigil on unikaalne võimalus muuta oma tuntus ja suutlikkus küberkaitse valdkonnas ka majanduslikuks ja poliitiliseks kapitaliks, milleks vajame senisest eesmärgipärasemat koostööd erinevate ametkondade ja erasektori vahel,” rõhutas kaitseminister Aaviksoo.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: Arvuti tavakasutajal on turvalise infoühiskonna tagamisel tähtis roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Loengus, mis kandis pealkirja „Küberrünnakute strateegiline mõju“ keskendus kaitseminister küberohtude tõsiduse selgitamisele ning ettepanekutele, kuidas küberkaitsealast tegevust tõhusamaks muuta.

„Hea meel on tõdeda, et pärast paar aastat tagasi Eestis toimunud tõsiseid küberrünnakuid on mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid hakanud pöörama küberkaitsealasele rahvusvahelisele koostööle palju suuremat tähelepanu,“ rääkis kaitseminister Aaviksoo. „Siiski on veel väga palju teha, et töötada välja hästitoimiv rahvusvaheline küberrünnakuid ennetav ja tõrjuv süsteem, mille järele tulevikus vajadus kindlasti kasvab.”

Kaitseminister rõhutas vajadust leida parim mudel, kuidas valitsusasutused saaksid teha erasektoriga küberkaitsealast koostööd. „Suur osa infrastruktuurist kuulub erasektorile, enamik internetikasutajatest on ettevõtjad ja üksikisikud – laiaulatuslike küberrünnakute korral on just need kõige haavatavamad sihtrühmad,“ rääkis Aaviksoo.

Oma loengus pööras Aaviksoo tähelepanu vajadusele arvuti tavakasutajate senisest paremale harimisele. „Inimfaktoril on turvalise infoühiskonna ülesehitamisel tähtis roll,“ rääkis Aaviksoo. „Arvuti tavakasutajate teadlikkus ning IT-spetsialistide oskused on küberkriiside lahendamisel äärmiselt olulised.“

Londoni kesklinnas asuv Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on osa Suurbritannia Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärk on arendada Ühendkuningriigi ning välisriikide ohvitseride ja riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö saab olema senisest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

pilt_504Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

Eesti ja Prantsusmaa senine kaitsealane koostöö on loonud tugeva vundamendi, mille pealt edasi minna,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo pärast kohtumist.

„Prantsusmaa on olnud pühendunud liitlane, osaledes mitmel korral Balti riikide õhuturbemissioonil ja ka näiteks Balti Kaitsekolledžis, kuid mind rõõmustab, et Prantsusmaa näeb veel mitmeid võimalusi, kus meie kaitsealane koostöö võiks laieneda ja tiheneda – näiteks senisest suuremat osalemist Balti riikides toimuvatel õppustel,“ selgitas Aaviksoo.

Riigisekretär Lellouche selgitas kohtumisel ka võimaliku Prantsusmaa ja Venemaa vahelise relvatehinguga seonduvat ning antud küsimuses lepiti kokku edasises infovahetuses.

Lisaks otsustati, et lähemal ajal kohtuvad omavahel riikide kaitseministeeriumide poliitikadirektorid, et arutada tegevuskava, kuidas jõuda lähemate aastate jooksul senisest tihedama praktilise kaitsealase koostööni.

Kohtumisel käsitleti ka regionaalse julgeoleku ning NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduvaid küsimusi. Ministrid tõdesid, et kollektiivkaitse jääb NATO põhiülesandeks ka tulevikus.

Allikas:

Kaitseministeerium



USA asekaitseminister tänas Eestit tihedate liitlassuhete eest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

USA asekaitseministri sõnul on Eesti panus rahvusvahelise julgeoleku tagamisse märkimisväärne ja seda hinnatakse kõrgelt nii Washingtonis kui NATO-s tervikuna.

„Tihedad liitlassuhted Eesti ja teiste Balti riikidega on selgelt USA kaitsepoliitika keskmes,“ lausus Michèle Flournoy.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti näidanud oma pühendumist kollektiivsele julgeolekule ja saatnud kaitseväelased teenima kõrvuti USA sõduritega NATO olulisima sõjalise operatsiooni tulipunkti Afganistani. “Jätkame seda missiooni senises mahus, kuid sõjalise kohaoleku kõrval on veelgi olulisem suurendada tsiviilpanust täiendava abi ja ekspertide saatmisega,“ lausus kaitseminister.

Aaviksoo kinnitusel on ka Ameerika Ühendriigid näitamas üles järjest suuremat pühendumist kollektiivsele julgeolekule ning seda Eestilegi väga olulisest regionaalsest aspektist vaadatuna.

„Parimaks tõestuseks sellele on käesoleval aastal Eestis ja lähipiirkonnas toimuvad mitmed ühised sõjalised õppused,“ lausus kaitseminister Jaak Aaviksoo pärast kohtumist.

Kohtumisel arutati NATO laiemat rolli Euroopa julgeoleku tagamisel, mis lisaks kollektiivkaitse kesksele põhimõttele kätkeb endas ka uusi väljakutseid terrorismi, küberkuritegevuse ja energiaga varustatuse osas.

USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy tunnustas Eesti initsiatiivi käivitada NATO küberkaitsekeskus ning avaldas arvamust, et küberteemadel toimuv info- ja kogemuste vahetamine muutub senisest veelgi intensiivsemaks.

Kohtumisel tulid kõne alla ka NATO suhted Venemaaga ning võimalikud ühistegevused massihävitusrelvade piiramisel, suhted Iraaniga ning võitlus piraatide ja rahvusvahelise terrorismiga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseministeeriumis toimus infopäev vigastada saanud kaitseväelastele

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Üritusel jagasid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Invaspordi Liidu spetsialistid vigastatutele ning nende lähedastele teavet sotsiaalseid tagatisi puudutava seadusandluse ning taastusravi- ja invaspordivõimaluste kohta.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles vigastatud kaitseväelastega kohtudes, et mitte ainult Kaitseministeerium ja kaitsevägi, vaid ka valitsus, Riigikogu ja kogu ühiskond laiemalt mõistavad seda vastutust, mis kaasneb Eesti kaitseväelaste saatmisega ohtlikele välismissioonidele. „Ja kui missioonil midagi juhtuma peaks, siis tuleb seda vastutust ka laiemalt kanda kogu riigil,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on viimaste aastate jooksul vigastada saanud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks muudetud seaduseid, moodustatud spetsiaalne jaoskond kaitseväes ning loodud kontakte partneritega nii Eestis kui ka välismaal. „Meie tegevus vigastatud sõdurite toetamisel ja ravimisel on muutunud tulemuslikumaks, vastutustundlikumaks ja hoolivamaks. Ja kuigi selles küsimuses võib veel esineda teatud probleeme, olen veendunud, et me liigume õiges suunas,“ kinnitas Aaviksoo.

Samuti soovis kaitseminister kaitseväelastele head lähenevat vabariigi aastapäeva. „Tänan teid senise teenistuse eest ning kinnitan, et olete Kaitseministeeriumisse alati oodatud,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseväe tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetamise jaoskonna põhiülesanneteks on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Järvakandis rõhutati Kaitseliidu olulisust

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

“Kindlasti on vaja vastu võtta uueneneud Kaitseliidu seadus, mille ettevalmistamisega me kaitseministeeriumis tegeleme,” lisas minister.

“Kaitseliit on rahvuslik kaitsetahe tegelikkuses ehk siis laiapõhjaline riigikaitse tegudes, mitte sõnades,” lausus Aaviksoo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas Kaitseliidu ees seisvatest peaülesannetest rääkides kolme aspekti.

Esiteks tõi kaitseväe juhataja välja Kaitseliidu rolli peamise kaitsetahte ja isamaalisuse kasvatajana. “Selles vallas peab töö olema veelgi tõhusam,” toonitas ta. Teiseks lähiaja tähtsaks ülesandeks nimetas ta Kaitseliidu liikmeskonna kasvatamist ning kolmandaks infrastruktuuri ja logistika väljaarendamist.

“Kaitseliit peab jääma oma algsete ülesannete juurde ehk maakaitseväeks või üleriigiliseks turvavaibaks, mis tagab inimestele kõikvõimalikku abi kõikjal üle maa nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,” sõnas kindralleitnant.

Kaitseväe juhataja sõnul peitub Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus sõjalise ja seltsilise külje sümbioosis.

“Kaitseliit on tänapäevase lääneliku ja mugava ratsionaalse mõtlemise vaatenurgast midagi erakordset. Aga samas on Kaitseliit Eesti riigi ja rahva jaoks nii loomulik, ilma Kaitseliiduta ei kujuta me ette Eesti riigikaitset ja hästi toimivat Eesti riiki. Tegemist on organisatsiooniga, mis kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja seista oma vabaduse kaitsel,” ütles kindralleitnant Laaneots.

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis, et Kaitseliidu taastamine poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus.

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt, keda seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. “Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks,” sõnas ta.

Ergma tõi esile ka Kaitseliidu panuse välismissioonidele. “See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATO-s ja Euroopa Liidus,” märkis ta.

Kaitseliidu Vanematekogu konverentsil esinesid sõnavõttudega lisaks Aaviksoole, Laaneotsale ja Ergmale ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu auliige Enn Tarto, ajaloolane Merike Jürjo, erukolonel Einar Laigna ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed.

Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval avati Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi. Järvakandi rahvas ja külalised said näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Praegu on Kaitseliidul pea 12.000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20.000 inimest.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_kaitseliit_20.wmv[/videofile]

Allikas:

Kaitseliit



Aaviksoo: reservohvitseridel on riigikaitses ka edaspidi oluline roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister tuletas meelde, et aasta eest kinnitas valitsus üksmeelselt Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis muuhulgas näeb ka ette Eesti sõja-aja operatiivstruktuuri suurendamise ning reservarmee- ja mobilisatsioonisüsteemi korrastamise. „Siinkohal on reservohvitseridel täita oluline roll, kuna just eriti mitmetel erialaametikohtadel ei kaitseväel otstarbekas või võimalik rahuajal palgata vastavat personali,“ nentis kaitseminister.

Samuti tõstis kaitseminister esile, et tänapäeval ei tähenda reservteenistus tingimata vaid õppustel ja õppekogunemistel käimist, vaid ka näiteks osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. „Nii näiteks on sõjaväearstidena Afganistani missioonil osalenud kaptenid Tiit Meren, Jaan Kirss ja leitnant Lauri Lemming, teabeohvitserina major Ülo Isberg,“ sõnas Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Kaitseministeerium töötamas riigikaitse laiapõhjalise lähenemise kallal. „Ka laiapõhjalise riigikaitse põhimõtte elluviimisel peab reservohvitseridel olema oma roll, kuna just teie saate oma kogemustele viidates kanda laiali arusaama sellest, et riigi kaitsmine on laiem kui vaid sõjaline kaitse,“ ütles kaitseminister.

„Eesti reservohvitseride panus Eesti riigikaitsesse on oluline täna, homme ja ettenähtavas tulevikus. Soovin tänada nii teid kui ka teie lähedasi selle panuse eest, mis te seni olete andnud. Olen veendunud, et Eesti julgeolek on täna suurem kui kunagi varem, aga kindlasti ei tohi me senistele loorberitele puhkama jääda,“ ütles Aaviksoo.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suurendatakse järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, samuti korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem. Kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri suurus suureneb 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseminister Aaviksoo lõpetas Kaitseliidu luurerühma missiooni Kosovos

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Foto: www.nato.int/kfor
Foto: www.nato.int/kfor

„Lõppenud on enam kui kümme aastat kestnud Kosovo missioon, milles Eesti koos teiste liitlastega on andnud väärika panuse andnud julgeoleku tagamisse maailmas, mis kokkuvõttes on võimaldanud oluliselt vähenda välist kohalolekut ja asendada sõjaline toetus kasvavalt tsiviilpanusega,“ ütles kaitseminister Aaviksoo tseremoonial. „Kosovo missioon näitab NATO tegevuse tulemuslikkust ja Eesti tublit kogemust julgeoleku tagajana,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega. Samuti sõid Aaviksoo ja kolonelleitnant Lumiste rühma liikmetega koos lõunat.

Kosovosse NATO juhitud rahutagamisvägede KFOR koosseisu jääb edasi teenima paar Eesti staabiohvitseri. Eesti kaitsevägi osales Kosovo missioonil alates 1999. aasta lõpust.

Täna hommikul kohtus kaitseminister Pristinas KFOR-i ülema Saksa kindralleitnant Markus Bentleriga, kellega arutati julgeolekuolukorda Kosovos.

Täna õhtustavad kaitseminister ja Kaitseliidu ülem KFOR-i peakorteris ja Euroopa Liidu EULEX-missioonis töötavate eestlastega. Homme kohtub Aaviksoo EULEX-i juhtkonnaga ning kohtub Kosovo välisministri ja julgeolekujõudude ministriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Rahvusvahelist julgeolekut määravate küsimuste ring on järjest laiem

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Ka alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen toonitas Münchenis esinedes, et NATO-l on olemas sõjalised võimed ja solidaarsus liikmesriikide kaitseks.

Konverentsil räägiti lisaks NATO arengule ja uue strateegilise kontseptsiooni lähtepunktidele ka tegevusest Afganistanis, arengutest Lähis-Idas ning relvastuskontrolli küsimustest.

Välisminister Paeti sõnul oli konverentsil olulisel kohal ka NATO ja liitlaste koostöö Afganistanis. Konverentsil tõdeti, et Afganistani operatsioon on suur väljakutse: edu on saavutatav, kuid ainult koostöös afgaani rahvaga. „Tulevased aastad on Afganistani operatsiooni edu kontekstis otsustavad, ka Eesti jätkab oma osalust Afganistanis. Jätkame oma panustamist – nii sõjalist, tsiviilset kui arenguabialast,“ ütles välisminister Urmas Paet.

Selleaastase Müncheni konverentsi päevakorda tõusid ka Venemaa ettepanekud uuest Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Kõlama jäi seisukoht, et Euroopal on oma julgeoleku tagamiseks olemas vajalikud struktuurid ja mehhanismid, neid tuleb lihtsalt paremini kasutada ja kokkulepitud põhimõtetest kinni pidada. „Tänapäeval on julgeolek laiem kui vaid sõjalis-poliitilised või sõjalised küsimused. Oluline osa on ka inimõigustel ja nende kaitsel,“ rõhutas Eesti välisminister Paet.

Laupäeval toimunud kahepoolsel kohtumisel kaitseminister Aaviksoo ja tema Ühendkuningriigi kolleegi Bob Ainsworthi vahel räägiti koostööst Afganistanis, Eesti strateegilise õhuturbe plaanidest ja pikemalt NATO eelarveküsimustest. Aaviksoo rõhutas, et NATO eelarve kujunemine peab põhinema nii sõjalisel nõuandel kui ohuhinnangutel.

“Solidaarsus liikmesriikide vahel on seda suurem, mida võrdelisem on panus eelarvetesse liikmete poolt ja mida võrdväärsemalt kantakse missioonikoormat,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Lisainfot konverentsi ametlikult kodulehelt: http://www.securityconference.de/index.php?&L=1

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseminister Aaviksoo osales NATO kaitseministrite kohtumisel Istanbulis

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Foto:NATO
Foto:NATO

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse. „Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid. „NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.

„2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,“ ütles Aaviksoo.

Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.

Allikas:

Kaitseministeerium



2010. aastal värvatakse kaitseväkke 145 uut kaadrikaitseväelast

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid eile värbamiseesmärgid 2010. aastaks, mille kohaselt värvatakse kaitseväkke juurde kuni 145 uut kaadrikaitseväelast.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on praeguse majandussurutise tõttu 2010.-2011. aastal viivitunud suuremad kavandatud relvastus- ja varustushanked. „Küll aga on praegu soodus aeg uute kaitseväelaste värbamiseks, et meil oleks tulevikus piisavalt inimesi uute relvasüsteemide kasutuselevõtuks, kui majandusolukord paranema hakkab. 2009. aasta näitas, et me suudame 10-aastase arengukava eesmärkidest kinni pidada,“ selgitas Aaviksoo.

„Möödunud aasta jooksul vähendati kolmel korral kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulusid, mis tõi kaasa ka väga palju valusaid otsuseid. Küll aga oleme me kärpeid tehes suutnud pidada silmas pikemat perspektiivi ning varuda ka raha uute kaitseväelaste värbamiseks, ilma milleta on kaitseväe jätkusuutlik areng mõeldamatu,“ lisas kaitseminister.

Praegu teenib Eesti kaitseväes rahu ajal umbes 3000 kaadrikaitseväelast ning 2500 ajateenijat. Kaitseväe sõja-aja suurus kasvab 2018. aastaks 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Sõjalise kaitse arengukava näeb sel aastakümnel eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldus holokaustiohvrite mälestuspäeval

Täna Kloogal holokaustiohvrite mälestusmärgi juures peetud kõnes kutsus kaitseminister Jaak Aaviksoo kõiki üles avaldama austust holokausti ohvritele.

Täna Kloogal holokaustiohvrite mälestusmärgi juures peetud kõnes kutsus kaitseminister Jaak Aaviksoo kõiki üles avaldama austust holokausti ohvritele.

Foto: ERR
Foto: ERR

„Tänavu möödub 70 aastat ajaloo ühe kohutavama teetähise – Auschwitzi surmalaagri rajamisest ja 65 aastat selle lõpust. Natsirežiimi rajatud surmalaagrid sümboliseerivad kõnekalt neid õudusi, mida elasid läbi natside poolt hävitamisele määratud inimesed kõikjal vallutatud maades. Nii Auschwitz kui Klooga hoiatavad, et kui maailmas pääseb võimule vihkamine, võib rahumeelset ja arenevat ühiskonda hävingust lahutada vaid väike samm.

Meenutagem, et juba Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest kannab mälestusväärset pealkirja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. See tähendab, et Eesti iseseisvus ei olnud ega ole mõeldud üksnes eestlastele, vaid kõigile Eesti inimestele. Eesti iseseisvusmanifestis lubati juudi rahvale kultuuriautonoomia ning oli loomulik, et juudid olid valmis Eesti vabadust ja oma õigusi relvaga kaitsma, õlg õla kõrval koos eestlaste ja teiste rahvustega. Möödunud aasta Võidupühal avatud Vabadussõja võidusammas on teiste kõrval pühendatud ka kõigile rohkem kui kahesajale juudi soost sõdurile, kes Eesti iseseisvust kaitsesid.

Seitsekümmend aastat tagasi, 1940. aasta suvel, hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse ja koos sellega ka 1925. aastal kehtestatud juudi kultuuriautonoomia. Juudi kultuurielus olulist rolli etendanud ühingud suleti, Eesti omariikluse ajal aktiivseid inimesi kiusati taga, neid kadus jäljetult. 14. juunil 1941 küüditas nõukogude okupatsioonivõim 10% siinsest juudi elanikkonnast – proportsionaalselt oli see enim Eestis elanud rahvaste hulgast. Juudi rahva kannatustele pani krooni 1941. aasta suvel-sügisel siia jõudnud järgmise okupandi – natsi-Saksamaa terror. Kahjuks leidus ka Eestis inimesi, kes aitasid kaasa natside kuritegudele. Oleme tänulikud neile, kes oma põhimõtetele kindlaks jäädes ja eluga riskides juute aitasid. Olgu siin näiteks toodud teadlane Uku Masing ja tema abikaasa Eha Masing, kes päästsid hilisema tunnustatud rahvaluuleteadlase, toonase üliõpilase Isidor Levini elu.

Eesti Vabariik on kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide, nii ka natsivõimu ning kommunistliku võimu käsilaste toime pandud inimsusvastased kuriteod korduvalt ja otsustavalt hukka mõistnud. 18. juunil 2009. aastal ühines Riigikogu Euroopa Parlamendi üleskutsega kuulutada 23. august kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide ohvrite mälestuspäevaks. See päev on sümboolne, sest just 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov – Ribbentropi paktiga leppisid Euroopa ümberjagajad omavahel kokku omavolis ja inimelude hävitamises.

Täna langetame leinas pea kõigi hukkunute ja kannatanute ees. Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed. Massimõrva võimalikuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoiatuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil. Kutsun teid kõiki avaldama austust holokausti ohvritele.

Tänan Eesti Juudi Kogukonda imetlusväärse töö ja panuse eest meie ühisesse väikesesse riiki, juudi kogukonna elu Eestis on eeskujuks meile kõigile. Samuti tänan kõiki neid ühendusi, kes peavad tähtsaks korrastada holokaustiga seotud mälupaiku kogu Eestis. Seda tööd on vajalik jätkata.

Fotosid mälestusürituselt saab vaadata Delfist.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: NATO kaitseplaan rajaneb konkreetsetel riskide

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.


Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Tegemist on järgmise sammuga meie kaitsevõime kasvatamisel. Regionaalsed kaitseplaanid on konkreetsete riskide põhised,» ütles Aaviksoo BNSile. Ta lisas, et taoliste piirkondlike kaitseplaanide ettevalmistamist toetas möödunud aastal ka USA president Barack Obama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



USA merejalaväelased teevad Eestisse dessandi

11. juunil toimuvat dessanti saavad kohapeal kindlasti jälgida kõik huvilised.

Suve alguses võib Põhja-Eesti rannikul näha põnevat vaatemängu, kui kuni 500 USA merejalaväelast maabuvad dessandi käigus Eestisse. Täisvarustuses merejalaväelased kasutavad dessandis selleks mõeldud spetsiaalseid aluseid, millesarnaseid võis näha näiteks Normandia dessanti käsitlenud filmis „Reamees Ryani päästmine”. Kunagi varem ühtegi sellist õppust Eestis korraldatud ei ole.

Foto: www.marines.mil
Foto: www.marines.mil

Juba pikka aega ja põhjalikult ette valmistatud õppuse kõik detailid pole veel täielikult paigas. Dessant toimub suure tõenäosusega mõnes Põhja-Eesti rannas, ent kus täpselt, ei saanud Eesti poolt asja ajav major Lauri Abel kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonnast veel öelda, kuna see pole ametlikult kokku lepitud. „Dessandi käigus järgitakse kõikvõimalikke keskkonnaeeskirju väga rangelt, mistõttu peaks loodusele kahju tekitamine olema välistatud,” rääkis Abel. Lahemaa rahvusparki jäävaid alasid üritatakse tema sõnul õppusel vältida.

Õppused

Baltic Host 2010

Koosneb kolmest osast:

•• miinitõrjeoperatsioon Läänemere lääneosas,

•• USA varustuslaeva tühjaks laadimise õppus Lätis,

•• USA merejalaväelaste maabumine ja õppus Eestis.

•• Eestisse saabuvad merejalaväelased Whidbey Islandi klassi maabumisalusega.

•• Õppusel osalevad kuni 500 merejalaväelast, Scoutspataljon, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kiirabi jne.

•• Õppus kestab 11.–22. juunini.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati Vabadussõjas langenuid

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati 90 aasta eest Eesti vabaduse eest langenud kaitseväelasi ja meie liitlasi.

Foto: www.vabadusemonument.ee
Foto: www.vabadusemonument.ee

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma kõnes 90 aasta eest Vabadussõjas saavutatud ajaloolise võidu tähtsust.

“See võit andis meie rahvale esmakordselt võimaluse hakata arendama oma riiki. Võit tagas meie keele ja kultuuri säilimise. On arusaadav, et aina suureneva ajaloolise vahemaa tõttu võib mälestus Vabadussõjas sõdinutest vaikselt kustuma hakata. Selle juhtumist ei tohi me aga endale lubada – nii keeraksime selja nendele, tänu kellele Eesti rahvas säilinud on,” lausus Ergma.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sai Eesti rahvas tänu võidule Vabadussõjas esmakordselt kirjutatud ajaloos peremeheks omal maal.

“Esmalt, 24. veebruaril 1918 oli sõna, millega kuulutati vabadust kõigile Eestimaa rahvastele, Vabadussõda tegi sõna teoks. Just see tegu tõstis Eesti riigi võrdsena teiste riikide kõrvale ja võitis tunnustuse esmalt Nõukogude Vene ka seejärel kõigi teiste riikide poolt. Sellele tunnustusele rajanes ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 71 aastat hiljem,” lausus Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul tugines Vabadussõjas saavutatud võit ühtsele rahvuslikule eneseteadvusele ja kaitsetahtele ning oskusele liita rahvuslik tahe meie liitlaste huvidega.

“Teadkem, et kõrvuti eesti soost võitlejatega seisid vaenlase vastu kõik Eestimaa rahvad – venelased ja juudid, sakslased ja lätlased, ingerlased ja poolakad ning paljud teised. Liitlasena abistasid meid Soome, Rootsi, Taani ja USA vabatahtlikud, merelt toetas Ühendkuningriigi laevastik. See on meie jaoks oluline ka täna, ütles Jaak Aaviksoo.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena hinnanguliselt 3600 – 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest.

Lisainfo Eesti Vabadussõja kohta:

http://www.laidoner.ee/projektid/4/ylevaade.html

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo uusaastatervituses missioonisõduritele: olete meil kõigil meeles

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas oma uusaastatervituses välismissioonidel viibivatele sõduritele, et kaugel meie vabaduse eest võitlejad on meeles nii Eesti riigijuhtidel kui rahval.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

«Kaitseministrina tunnen vastutust Teie käekäigu eest missioonil ja kinnitan, et peame meeles kõiki kaitseväelasi, kes täna seisavad Eesti ja meie liitlaste vabaduse eest kodumaast kaugel. Usun, et siinkohal liituvad minuga kõik meie riigijuhid, samuti kogu Eesti rahvas,» seisab kaitseministri läkituses.

Oma kirjas rõhutas Aaviksoo, et Eesti kaitseväelaste poolt missioonipiirkondades tehtav raske töö on kogu meie väikese riigi ülioluline panus turvalisuse tagamisse maailmas, mille raskuspunkt on lahinguväljal võitlevate sõdurite kanda.

«Eesti sõdurite töö rasketes ja ohtlikes tingimustes õlg-õla kõrval oma liitlastega on väikese rahva vabaduse ja püsimajäämise kohustus ja ühtlasi ka suurim julgeolekugarantii. 90 aastat tagasi vaikisid relvad Eesti Vabadussõjas, mille võitmine tugines eestlaste vabadusihale ja meie sõdurite vaprusele, aga ka liitlaste hindamatule toetusele. Me teame vabaduse hinda ja liitlaste toe väärtust. Teie teete selle teadmise tegudeks,» kirjutas kaitseminister.

Allikas:

Postimees



Balti Kaitsekolledži järgmiseks ülemaks saab kolonel Meelis Kiili

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Foto: Balti Kaitsekolledž
Foto: Balti Kaitsekolledž

Kolonel Kiili on praegu Eesti kaitseatašeeks Ameerika Ühendriikides ning asub kolledži ülemana teenistusse alates 2011. aastast. Seni juhib kolledžit Läti brigaadikindral Gundars Abols. Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele määravad kaitseministrid kaitsekolledži uue ülema kindlaks aasta enne tema ametisseastumist.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on pärast Taanit, Leedut ja Lätit jõudnud kätte Eesti järg panna välja Balti Kaitsekolledži uus komandant. „On sümboolselt oluline, et esmakordselt hakkab kolledžit juhtima kooli enda vilistlane, kuna kolonel Kiili oli 2000. aastal kooli esimese lennu lõpetajate seas,“ sõnas Aaviksoo.

Samuti räägiti Balti riikide kaitseministrite kohtumisel rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisega ja NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi.

Kaitseministrid allkirjastasid kolme riigi vahelise kaitse-alase koostöö aastaplaani 2010. aastaks, samuti andis Läti ülevaate oma kaitseministeeriumi ja kaitseväe plaanitavast juhtimisstruktuuri reformist.

„Majandussurutis on sundinud kõiki otsima innovaatilisemaid lahendusi. Ka Eesti kaitseväe arenguks võivad kogemusena olla olulised Lätis kavandatavad struktuursed reformid,“ nentis kaitseminister Aaviksoo.

Lisaks arutasid kaitseministrid USA Euroopas asuvate õhujõudude (U.S. Air Forces in Europe, USAFE) juhataja kindral Roger A. Brady’ga Balti riikide õhuvägede tulevikuga seotud küsimusi.

Balti Kaitsekolledži järgmine ülem kolonel Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil 1965. Ta on õppinud Balti Kaitsekolledžis ja NATO Rooma Kaitsekolledžis ning erinevatel sõjalistel kursustel välisriikides.

Alates 1993. aastast on kolonel Kiili teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitseliidus, Balti pataljonis, Eesti kontingendi ülema asetäitjana ÜRO missioonil Lõuna-Liibanonis. Samuti on kolonel Kiili teeninud Rahuoperatsioonide Keskuse ülemana, erinevatel ametikohtadel Maaväe staabis, sealhulgas maaväe ülema kohusetäitjana ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana. Alates 2008. aasta algusest teenib kolonel Kiili Eesti kaitseatašeena USA-s.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Briti eriesindaja: Eesti sõdur on vapper ja professionaalne

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

„Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

„Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Foto: ERR
Foto: ERR

Laulva revolutsiooni ajal olid kõigil – ka väga paljudel siinsetel muulastel – ühised väärtused ja igatsus vaba maa järele. Paraku on Eestis just kodanikuühiskond kujunenud aeglaselt. Oma maad, oma keelt ja kultuuri hindav kodanik on aga parim sõdur rahvusliku identiteedi vastu suunatud infosõjas. Aga paljudel juhtudel ei jõua oht inimeste teadvusesse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on veendunud, et infosõda meid ei hävita, kui igal inimesel ja ka riigil on olemas infosõja taktika ja strateegia.

Loe edasi ERRi uudistest!

Konverentsi kõiki ettekandeid saab kuulata ning slaidiesitlusi lugeda siin.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-04_AK_infojulgeolek.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Laupäeval möödus 91 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid täna Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Marko Pomerants asetasid laupäeval, 28. novembril  Narvas Siivertsi kalmistul pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, mälestamaks 91 aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Foto: tourism.narva.ee
Foto: tourism.narva.ee

Kaitseminister Aaviksoo tuletas oma sõnavõtus meelde, et Vabadussõda algas 91 aasta eest just lahingutega Narva all. „Tulime siseministriga Narva, Siivertsi kalmistule selleks, et öelda, et me pole unustanud Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi; öelda, et Eesti seisab oma vabaduse eest sama kindlalt nagu 91 aastat tagasi ja jääbki seisma!“ ütles kaitseminister.

Siseminister Pomerants rääkis, et me kõik oskame hinnata ja rõõmu tunda, tähistades 23. juunil Võidupüha. „See poleks aga võimalik, kui 28. novembril 91 aastat tagasi poleks olnud neid, kes täis otsustavust oma riigi tuleviku eest seisid. Sellele väärikale sündmusele mõeldes pole sel sombusel novembri laupäevahommikul sugugi palju, kui kaks ministrit on Narvas koos kaitseväelastega Vahipataljonist au sees hoidmas ja meenutamas toimunu tähtsust,“ sõnas Pomerants.

28. novembril 1918 algas Punaarmee sissetungiga Eestisse Vabadussõda, mis lõppes 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahu sõlmimisega.

Allikas:

Kaitseministeerium





Terras: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus NATO tulevikust

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kohtus eile Ankaras oma Türgi kolleegi kindralleitnant Ahmet Turmuş`iga, kellega arutati NATO tulevikku ja kahe riigi omavahelist kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.

Terrase sõnul on NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas Eesti ja Türgi seisukohad sarnased – endiselt peetakse oluliseks nii NATO lepingu 5. artiklist tulenevat kollektiivkaitset kui ka 4. artiklit. „Samuti ollakse ühel meelel selles, et tuleb leida mõistlik tasakaal NATO enda territooriumi kaitse ja väljaspool NATO territooriumi toimuvate välisoperatsioonide vahel,“ ütles kantsler Terras.

Kohtumisel räägiti ka NATO nähtavuse teemadel ning Balti riikide õhuturbeoperatsioonist. Türgi hävitajad osalesid Balti riikide õhuturbe tagamisel 2006. aastal.

Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis
Foto: Türgi suursaatkond Washingtonis

Samuti leidsid Terras ja kindralleitnant Turmuş et kahe riigi kaitsealane koostöö vajaks tihendamist ning senisest regulaarsemaid omavahelisi konsultatsioone. „Kahe riigi vahel on tänaseks toimunud juba üsna palju kõrgetasemelisi visiite, nüüd aga on aeg asuda regulaarsema töötasandi suhtluse juurde,“ sõnas Terras.

Kantsler Terras kohtus ka Türgi kaitseministeeriumi kaitsetööstuse asekantsleri Murad Bayar`ga, kellega räägiti võimalike tulevaste ühiste relvastus- ja varustushangete korraldamise võimalustest. Samuti külastas Terras kahte Türgi kaitsetööstusettevõtet.

Visiidi käigus külastas Terras ka Türgis asuvat NATO terrorismivastase võitluse kompetentsikeskust ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevate riikide kaitseväelaste väljaõppekeskust. Samuti asetas Terras pärja Türgi Vabariigi rajaja ja esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki mausoleumi juurde.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kaitseministrid saavutasid üksmeele reageerimisjõudude ja raketikaitse vallas

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

USA kaitseminister Robert Gates esitas ministeriaalil tervele Euroopale laieneva raketikilbi uue kava, mis hinnati kaitseministrite poolt sisult heaks ning millest tulenevad detailsed ettepanekud tulevad arutusele järgmise aasta jooksul.

„Üksmeele leidmine raketikaitse küsimustes on oluline kõikidele NATO liikmesriikidele ning uks koostööks on avatud ka Venemaale, kes saab oma koostöötahet nüüd kindlasti ka tegudega kinnitada,“ sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

NATO kaitseministrid arutasid ka NATO reageerimisjõududega (NATO Response Force, NRF) seonduvaid küsimusi. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James Stavridise sõnul on NRF-i uue mudeli kasutuselevõtt osutunud edukaks ning täies mahus loodetakse uut mudelit rakendada 2010. aastal. Uue mudeli kohaselt saab NRF-i tuumikuks edaspidi olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused. Eesti kavatseb lähi-aastatel NRF-i panustada kuni 40-liikmelise üksustega.

„Reageerimisjõudude ümberkujundamisel saavutatud edu on Eestile äärmiselt oluline ja see on osa Eesti kollektiivkaitsest,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid NATO tegevuste rahastamist, kus kasvavate operatsioonikulude juures on eelarve muutunud pingeliseks. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ettepanekul kiideti heaks ametnike töörühma loomine, mis 2009. aasta lõpuks peab tegema ettepanekud eelarveprobleemide lahendamiseks.

Kohtumisel kiideti ühiselt heaks ka Afganistani julgeolekuabijõudude (ISAF) juhataja kindral Stanley McChrystali esitatud raporti järeldused ja ettepanekud ning leiti, et otsused Afganistanis tegutsevate vägede arvu suurendamiseks tuleb langetada lähiajal.

Bratislavas kohtusid ka Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid, kes tõdesid, et Afganistani konflikti võitmise võti peitub lahenduse saavutamises riigi lõunaosas.

Allikas:

Kaitseministeerium




Aaviksoo avas kõrgetasemelise julgeolekukonverentsi küberpaneeli

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav. „Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,“ sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline – meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad. „Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. „Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse – selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd,“ ütles kaitseminister.

Teiste seas esisid Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid, Eestit esindas lisaks kaitseministrile paneelides NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm.

22. ja 23. oktoobril osales kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutluse all olid NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.

Bratislava konverentsil osales ka Eesti NATO Ühingu juhatja Victoria Punga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised