Aaviksoo andis üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Foto: KaitseministeeriumKaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerit Martin Hurta autasustati Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristiga erakordsete teenete eest Eesti riigikaitse arendamisel. Hurt on alates 2005. aastast kaitseinvesteeringute asekantslerina vastutanud kõikide suuremate relvastuse- ja varustusehangete ning ehitusinvesteeringute eduka elluviimise eest.

Kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga autasustas kaitseminister Aaviksoo erubrigaadikindral dr Klaus Wittmann’i Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti rahvusvahelise töörühma juhtimise eest.

Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristiga autasustati Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajat Kristjan Prikki erakordse pühendumuse eest rahvusvahelise koostöö edendamisel ning Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajat Martin Jaškot teenete eest kommunikatsioonivaldkonna edendamisel.

Samuti pälvisid III klassi teeneteristi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Anthony Lawrence Balti riikide ühise õhuturbeanalüüsi koostamise tulemusliku juhtimise eest ning erukontradmiral Claes Tornberg Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti töörühmas osalemise eest.

Samuti said Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgi mitmed Kaitseministeeriumi ametnikud, kaitseväelased, kaitseliitlased ja riigikaitseõpetajaid.

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 1998. aastal 24. veebruaril kolmeklassilisena. Esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel. Selle autasu on postuumselt saanud endine kaitseminister Ülo Uluots.

2004. aastal said kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi ka Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi ning 2009. aastal kindralleitnant Johannes Kert.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: Utsali lasketiirude küsimus tuleb lahendada

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Ühtlasi kohtus minister Keskonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Puurmani vallavalitsuse esindajatega, kes on seotud laskeharjutustele lubade andmisega.

Kohtumise käigus külastati Utsali 400- ja 200-meetri lasketiirusid, arutati üleskerkinud omandi, kasutuse ja keskkonnamõju küsimusi ning omavahelise koostöö probleeme. Ühiselt tõdeti, et lasketiirude õiguslik staatus on tänaseni seaduslikul alusel lõpuni reguleerimata, mis on peamiseks lahkhelide ajendiks. Samas tunnustati vastastikku pikaajalist teineteisemõistmisel põhinenud koostööd ja avaldati lootust, et lahenduseta õiguslikud küsimused saavad kiireimas korras lahenduse.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul veendus ta lasketiirusid külastades, et vastavuses senise kokkuleppega pole Kaitseliit viimase aasta jooksul vaidlusalust 400 meetri ala laskeharjutusteks kasutanud ning meedias avaldatud piltidel olevad kaevikud on tegelikkuses pärit 2002. aastast.

„Lasketiirud tuleb seadustada. Kui me suutsime koos keskkonnaministriga lahendada aastakümneid vindunud kaitseväe harjutusväljade probleemi, ei tohi ka Kaitseliidu puhul asi enam venima jääda. Olen rahul, et alates sellest hetkest, kui koos Keskonnaametiga teadvustati küsimus lasketiirudele seadusliku aluse tekitamise vajalikkusest läbi keskkonnamõjude hindamise, pole vaidlusaluses 400-meetrises lasketiirus laskmisi toimunud ning tänaseks on leitud alus ühiseks edasiliikumiseks,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Katseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Meelis Paaveli sõnul on lasketiirude seadustamine veninud kahetsusväärselt pikale ajale. “Minu maavanemaks oleku ajal alates 1994. aastast oli mitmeid kohtumisi Kaitseministeeriumi ja keskonnaametnikega, eesmärgiga leida kokkulepped endise Utsali polügooni alade kasutamisel nii Kaitseliidu kui looduskaitse huvisid arvestades. Enne lahkumist maavanema ametist 1999.aastal tundus kokkulepe olevat saavutatud – vajalikud dokumendid saadeti ministritele otsustamiseks. Kahjuks jäi siis otsus langetamata ja lasketiirude kasutamine on siiani toimunud ühekordsete lubade ja kokkulepete alusel. Reedene kohtumine Kirnal annab lootust, et arusaamatult pikaks veninud protsess jõuab lõpuks ometi lahenduseni,” ütles Paavel.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et Keskkonnaamet on huvitatud, et läbi keskkonnamõjude igakülgse hindamise leitakse tihedas koostöös Kaitseliiduga lõpuks parim võimalik lahendus Utsali 400 meetrilise lasketiiru asukoha, kasutuskorra ja negatiivsete mõjude leevendusmeetmete osas.

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Utsali 200 meetrilises lasketiirus võivad Kaitseliidu harjutused vastastikuste kokkulepete alusel jätkuda nagu siiani.

Kaitseliidu laskeharjutusala kasutamisele seadusliku aluse loomine tõusis nädalapäevad tagasi päevakorda, kui 21. aprillil kirjutas Postimees, et Kaitseliit on rajanud vahetult Alam-Pedja kaitseala piirile ebaseadusliku laskeharjutusala.

Utsali laskeharjusala on senimaani kasutatud ajutiste kokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

„Kui Meelis Paavel meenutas samasisulisi arutelusid siinsamas enam kui kümme aastat tagasi ja tõdes kahetsusega, et tänaseni on probleem lahenduseta, siis mina ei taha kümne aasta pärast siia sattudes riigi tegematajätmisi häbeneda,“ lisas kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluvad Utsali õppekeskuse kaks lasketiiru (200 m ja 400 m) on ainsad lasketiirud Kaitseväes ja Kaitseliidus, kus kõigile nõuetele vastava väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja teha lisainvesteeringuid. Alalist väljaõpet tohib mõlemal laskeharjutusalal hakata korraldama pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on selleks loa andnud.

Allikas:

Kaitseministeerium



Uus määrus korrastab kaitseväe mobilisatsioonisüsteemi

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, millega määratletakse ametikohtade loetelu, kus töötavaid inimesi ei kutsuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Foto: Kaitseväe peastaap

Määrusega pannakse paika ametikohtade loetelu Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis ja vanglates, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis ja Kaitseressursside Ametis, samuti Kaitseministeeriumis ja Siseministeeriumis, kus töötavaid inimesi ei kutsuta edaspidi mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tegelevad eelkõige sisejulgeoleku tagamisega või mobilisatsiooni ettevalmistamisega, mistõttu on neil ka kriisi- või sõjaolukorras oluline roll riigi toimivuse tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti riigikaitse üheks põhialuseks reservarmee süsteem, mistõttu tuleb aegsasti tagada selle süsteemi veatu toimimine potentsiaalse kriisi korral. „Seetõttu tagab uus määrus kaitseväele suurema selguse selles osas, milliste reservväelastega neil mobilisatsiooni korral arvestada ei tasu,“ selgitas Aaviksoo.

Loe edasi Kaitseministeeriumi kodulehelt!

Allikas:

Kaitseministeerium



Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi tulemusliku tegevuse eest Eesti riigikaitse arendamisel.

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi tulemusliku tegevuse eest Eesti riigikaitse arendamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo autasustas 23.veebruaril Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgiga mitmeid Kaitseministeeriumi koostööpartnerid Eestist ja välisriikidest.

Lisaks autasustati Afganistanis teeninud Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi teenistujaid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga. Muuhulgas annetas kaitseminister kuldmärgi ka Eesti NATO Ühingu juhatajale Victoria Pungale tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.

Punga pälvis kuldmärgi teenete eest Eesti NATO Ühingu juhatajana ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse projektijuhina, olles läbi aastate korraldanud rahvusvahelisi kaitse- ja julgeolekualaseid seminare, koolitusi ja foorume. Erilist esiletõstmist väärib Victoria riigikaitselise õppetegevuse korraldamine Ida-Virumaal vene õppekeelega koolide õpetajatele ja õpilastele ning Eesti riikluse arendamise ja reformide elluviimise kogemuse jagamine Ukrainas.

Victoria Punga on hea näide inimesest, kes kodanikualgatuse korras aitab oma ametialase professionaalse tegevusega tugevdada riigi ja kodanikuühiskonna vahelist koostööd ning tagada integratsiooni ja üksteisemõistmist Eesti ühiskonnas.

Kaitseminister rõhutas teenetemärke kätte andes, et aumärgid on tunnustus Eesti riigikaitse edendamisel antud panuse eest. „Just täna on õige aeg tänada kõiki neid, kes on oma panusega meie riigikaitse arendamisele kaasa aidanud – ja neid on tegelikult väga palju. Tänan Teid ja soovin kõigile head Vabariigi aastapäeva,“ sõnas kaitseminister.

Lisainfo Kaitseministeeriumi teenetemärkide kohta: http://www.kmin.ee/?op=body&id=542

Allikas:

Kaitseministeerium



USA asekaitseminister tänas Eestit tihedate liitlassuhete eest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

USA asekaitseministri sõnul on Eesti panus rahvusvahelise julgeoleku tagamisse märkimisväärne ja seda hinnatakse kõrgelt nii Washingtonis kui NATO-s tervikuna.

„Tihedad liitlassuhted Eesti ja teiste Balti riikidega on selgelt USA kaitsepoliitika keskmes,“ lausus Michèle Flournoy.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti näidanud oma pühendumist kollektiivsele julgeolekule ja saatnud kaitseväelased teenima kõrvuti USA sõduritega NATO olulisima sõjalise operatsiooni tulipunkti Afganistani. “Jätkame seda missiooni senises mahus, kuid sõjalise kohaoleku kõrval on veelgi olulisem suurendada tsiviilpanust täiendava abi ja ekspertide saatmisega,“ lausus kaitseminister.

Aaviksoo kinnitusel on ka Ameerika Ühendriigid näitamas üles järjest suuremat pühendumist kollektiivsele julgeolekule ning seda Eestilegi väga olulisest regionaalsest aspektist vaadatuna.

„Parimaks tõestuseks sellele on käesoleval aastal Eestis ja lähipiirkonnas toimuvad mitmed ühised sõjalised õppused,“ lausus kaitseminister Jaak Aaviksoo pärast kohtumist.

Kohtumisel arutati NATO laiemat rolli Euroopa julgeoleku tagamisel, mis lisaks kollektiivkaitse kesksele põhimõttele kätkeb endas ka uusi väljakutseid terrorismi, küberkuritegevuse ja energiaga varustatuse osas.

USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy tunnustas Eesti initsiatiivi käivitada NATO küberkaitsekeskus ning avaldas arvamust, et küberteemadel toimuv info- ja kogemuste vahetamine muutub senisest veelgi intensiivsemaks.

Kohtumisel tulid kõne alla ka NATO suhted Venemaaga ning võimalikud ühistegevused massihävitusrelvade piiramisel, suhted Iraaniga ning võitlus piraatide ja rahvusvahelise terrorismiga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti osaleks 2010. aasta teises pooles NRF-is mereväe miinijahtijaga

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Otsuse eelnõu kohaselt kasutataks NATO reageerimisjõudude NRF-15 (NATO Response Force, NRF) koosseisus 2010. aasta 1. juulist kuni vajaduse korral 2011. aasta 30. juunini miinijahtijat „Admiral Cowan“ kuni 45 kaitseväelasega.

NRF-15 mereväekomponenti kuuludes tegutseks „Admiral Cowan“ NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 (Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisus. NRF-15 on kuni viiepäevases valmisolekuperioodis selle aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kuna NRF võidakse aktiveerida ka NRF-15 valmidusperioodi lõpul, ulatuks Riigikogu mandaat eelnõu kohaselt kuni 2011. aasta 30. juunini.

Valmisolekuperioodil seilaks “Admiral Cowan” SNMCMG1 koosseisus ja osaleks miinitõrjeoperatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele või on 5-päevases valmiduses Eestis. „Admiral Cowani“ osalemine NRF-15 koosseisus läheb lisaks laeva baaskuludele maksma 14,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi selle aasta eelarves.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on NRF-is osalemisest Eesti kaitseväe jaoks aja jooksul saanud iga-aastane tegevus. „Samas tähendab see rutiin seda, et NATO-l on pidevalt olemas kõrges valmisolekus professionaalsed üksused, mis on oluliseks vahendiks kollektiivse kaitse operatsioonide kiirel käivitamisel,“ selgitas kaitseminister.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, st NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-i koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseministeeriumis toimus infopäev vigastada saanud kaitseväelastele

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Üritusel jagasid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Invaspordi Liidu spetsialistid vigastatutele ning nende lähedastele teavet sotsiaalseid tagatisi puudutava seadusandluse ning taastusravi- ja invaspordivõimaluste kohta.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles vigastatud kaitseväelastega kohtudes, et mitte ainult Kaitseministeerium ja kaitsevägi, vaid ka valitsus, Riigikogu ja kogu ühiskond laiemalt mõistavad seda vastutust, mis kaasneb Eesti kaitseväelaste saatmisega ohtlikele välismissioonidele. „Ja kui missioonil midagi juhtuma peaks, siis tuleb seda vastutust ka laiemalt kanda kogu riigil,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on viimaste aastate jooksul vigastada saanud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks muudetud seaduseid, moodustatud spetsiaalne jaoskond kaitseväes ning loodud kontakte partneritega nii Eestis kui ka välismaal. „Meie tegevus vigastatud sõdurite toetamisel ja ravimisel on muutunud tulemuslikumaks, vastutustundlikumaks ja hoolivamaks. Ja kuigi selles küsimuses võib veel esineda teatud probleeme, olen veendunud, et me liigume õiges suunas,“ kinnitas Aaviksoo.

Samuti soovis kaitseminister kaitseväelastele head lähenevat vabariigi aastapäeva. „Tänan teid senise teenistuse eest ning kinnitan, et olete Kaitseministeeriumisse alati oodatud,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseväe tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetamise jaoskonna põhiülesanneteks on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kuku raadio: eestlased ei osale Marjah’ linna puhastamises

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Tali kinnitas, et Eesti kaitseväelased alustasid operatsiooni laupäeva hommikul ja suur osa selle eesmärgist on täidetud. Kontakt kohalike elanikega on olnud, kuid lahingukontakte pole siiani olnud, märkis ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO varustuse transiit läbi Eesti suureneb hüppeliselt

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

Foto: ERR
Foto: ERR

Alates mullu septembrist on läbi Eesti liikunud 269 sellist konteinerit. NATO konteinerid sisenevad Venemaale peale Eesti ka Lätist ja Leedust. Venemaalt liiguvad need edasi Usbekistani ja sealt juba sihtriiki – Afganistani. Ehkki edaspidi hakatakse läbi Eesti nädalas vedama peaaegu samapalju NATO varustust kui kogu möödunud aasta jooksul, ei tähenda see Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul siiski Eesti Raudteele kaubavedude olulist suurenemist, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Simmermann rõhutab aga, et majandussurutise ja Venemaa vedude üldise kokkukuivamise tingimustes on ka mõned lisaveod Eesti Raudteele väga olulised.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010_01_27_AK_nato_transiit.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldus holokaustiohvrite mälestuspäeval

Täna Kloogal holokaustiohvrite mälestusmärgi juures peetud kõnes kutsus kaitseminister Jaak Aaviksoo kõiki üles avaldama austust holokausti ohvritele.

Täna Kloogal holokaustiohvrite mälestusmärgi juures peetud kõnes kutsus kaitseminister Jaak Aaviksoo kõiki üles avaldama austust holokausti ohvritele.

Foto: ERR
Foto: ERR

„Tänavu möödub 70 aastat ajaloo ühe kohutavama teetähise – Auschwitzi surmalaagri rajamisest ja 65 aastat selle lõpust. Natsirežiimi rajatud surmalaagrid sümboliseerivad kõnekalt neid õudusi, mida elasid läbi natside poolt hävitamisele määratud inimesed kõikjal vallutatud maades. Nii Auschwitz kui Klooga hoiatavad, et kui maailmas pääseb võimule vihkamine, võib rahumeelset ja arenevat ühiskonda hävingust lahutada vaid väike samm.

Meenutagem, et juba Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest kannab mälestusväärset pealkirja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. See tähendab, et Eesti iseseisvus ei olnud ega ole mõeldud üksnes eestlastele, vaid kõigile Eesti inimestele. Eesti iseseisvusmanifestis lubati juudi rahvale kultuuriautonoomia ning oli loomulik, et juudid olid valmis Eesti vabadust ja oma õigusi relvaga kaitsma, õlg õla kõrval koos eestlaste ja teiste rahvustega. Möödunud aasta Võidupühal avatud Vabadussõja võidusammas on teiste kõrval pühendatud ka kõigile rohkem kui kahesajale juudi soost sõdurile, kes Eesti iseseisvust kaitsesid.

Seitsekümmend aastat tagasi, 1940. aasta suvel, hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse ja koos sellega ka 1925. aastal kehtestatud juudi kultuuriautonoomia. Juudi kultuurielus olulist rolli etendanud ühingud suleti, Eesti omariikluse ajal aktiivseid inimesi kiusati taga, neid kadus jäljetult. 14. juunil 1941 küüditas nõukogude okupatsioonivõim 10% siinsest juudi elanikkonnast – proportsionaalselt oli see enim Eestis elanud rahvaste hulgast. Juudi rahva kannatustele pani krooni 1941. aasta suvel-sügisel siia jõudnud järgmise okupandi – natsi-Saksamaa terror. Kahjuks leidus ka Eestis inimesi, kes aitasid kaasa natside kuritegudele. Oleme tänulikud neile, kes oma põhimõtetele kindlaks jäädes ja eluga riskides juute aitasid. Olgu siin näiteks toodud teadlane Uku Masing ja tema abikaasa Eha Masing, kes päästsid hilisema tunnustatud rahvaluuleteadlase, toonase üliõpilase Isidor Levini elu.

Eesti Vabariik on kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide, nii ka natsivõimu ning kommunistliku võimu käsilaste toime pandud inimsusvastased kuriteod korduvalt ja otsustavalt hukka mõistnud. 18. juunil 2009. aastal ühines Riigikogu Euroopa Parlamendi üleskutsega kuulutada 23. august kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide ohvrite mälestuspäevaks. See päev on sümboolne, sest just 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov – Ribbentropi paktiga leppisid Euroopa ümberjagajad omavahel kokku omavolis ja inimelude hävitamises.

Täna langetame leinas pea kõigi hukkunute ja kannatanute ees. Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed. Massimõrva võimalikuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoiatuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil. Kutsun teid kõiki avaldama austust holokausti ohvritele.

Tänan Eesti Juudi Kogukonda imetlusväärse töö ja panuse eest meie ühisesse väikesesse riiki, juudi kogukonna elu Eestis on eeskujuks meile kõigile. Samuti tänan kõiki neid ühendusi, kes peavad tähtsaks korrastada holokaustiga seotud mälupaiku kogu Eestis. Seda tööd on vajalik jätkata.

Fotosid mälestusürituselt saab vaadata Delfist.

Allikas:

Kaitseministeerium



2009. aastal vähenes tunduvalt ajateenistusse mitteilmunute protsent

Kaitseministeeriumis toimus eile kaitseväeteenistuse komisjoni istung, kus tehti ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal ning arutati kutsealuste, ajateenijate ja reservväelastega seotud probleeme.

Kaitseministeeriumis toimus eile kaitseväeteenistuse komisjoni istung, kus tehti ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal ning arutati kutsealuste, ajateenijate ja reservväelastega seotud probleeme.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets andis istungi alguses ülevaate kutsealuste üle peetavast arvestusest ning teguritest, mis mõjutavad kutsealuste teenistusse kutsumist. Kokku kutsus KRA 2009. aastal aega teenima 2895 kutsealust ehk 12 protsenti plaanitust rohem.

Major Kaido Sirman Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnast tegi ülevaate möödunud aastal aega teenima asunud noormeeste haridusest, tervisest ja keeleoskusest ning 2009. aastal korraldatud õppekogunemistest.

Kaitseväeteenistuse komisjoni esimehe, Kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja kaptenleitnant Lauri Tummi sõnul vähenes 2009. aastal ajateenistusse mitte-ilmunute protsent pea poole võrra – 7,2 protsendilt 3,8-le. Samuti on suurenenud vabatahtlikult ajateenistusse astuda soovijate osakaal ning kesk- ja kõrgharidusega ajateenijate protsent. „Ilmselt ei ole see märgiks mitte ainult KRA tõhusast tööst, vaid suurenenud on ka Eesti noorte teadlikkus ajateenistuse vajalikkusest ja kasulikkusest,“ lisas Tumm.

Samas on kaptenleitnant Tummi sõnul endiselt suureks probleemiks paljude kutsealuste nõrk tervis ja vähene sportlik ettevalmistus. „Tervisehädade tõttu kaitseväeteenistuseks mittekõlbulikuks tunnistatud või ajateenistuse esimeste kuude jooksul reservi arvatavate noormeeste arv on endiselt suur. Kuna lähi-aastatel vähenevad tunduvalt ka noormeeste aastakäikude suurused, on Kaitseministeerium koos kaitseväega üle vaatamas seniseid kohati liiga rangeid tervisenõudeid,“ ütles kaptenleitnant Tumm.

Komisjoni istungil tehtud ettekannete alusel teeb kaitseminister lähiajal valitsusele ettekande kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisest 2009. aastal. Möödunud aastate aruannetega on võimalik tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel aadressil http://www.kmin.ee/?op=body&id=392

Sõjalisekaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus reservüksuste peamise mehitamise alusena ka sel aastakümnel. Samuti suurendatakse oluliselt reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem.

Allikas:

Kaitseministeerium



Valitsus pikendas ajutiselt Sõjalise kaitse strateegilist kava

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Senine Sõjalise kaitse strateegiline kava kinnitati valitsuse poolt 2005. aasta jaanuaris ning oleks selle aasta 1. jaanuaril kaotanud kehtivuse. Rahuaja riigikaitse seaduses sätestatud planeerimisdokumentide hierarhia kohaselt kinnitatakse Sõjalise kaitse strateegiline kava pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Kuna aga uus Julgeolekupoliitika aluste dokument on praegu koostamisel Välisministeeriumi poolt ning kinnitatakse Riigikogu poolt järgmise aasta jooksul, pikendas valitsus täna kehtivat Sõjalise kaitse strateegilist kava ajutiselt aasta võrra. Võrreldes senise kavaga on ajutisest dokumendist kustutatud tänaseks aegunud punktid.

Sisuliselt koostatakse uus Sõjalise kaitse strateegiline kava 2010. aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on Eesti riigikaitsealaste planeerimisdokumentide hierarhia järgmine. Esmalt töötab Välisministeerium koos teiste valitsusasutustega välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kinnitatakse Riigikogu poolt. Julgeolekupoliitika aluste dokument prognoosib riiki ähvardavaid võimalikke julgeolekuriske, defineerib erinevate julgeolekusektorite arendamise eesmärgid ja toetab riigi julgeolekusektorite stabiilset arengut.

Seejärel koostab Kaitseministeerium Sõjalise kaitse strateegilise kava, mille kinnitab valitsus. Sõjalise kaitse strateegiline kava määratleb ohustsenaariumid, riigikaitse rahvusliku ambitsioonitaseme, samuti kirjeldab Eesti üldist kaitselahendust ja määratleb sõjalise riigikaitse prioriteedid.

Sõjalise kaitse strateegilise kava edasiarendusena töötavad Kaitseministeerium ja kaitsevägi ühiselt välja Sõjalise kaitse arengukava, mis kinnitatakse valitsuse poolt. See dokument määratleb pika-ajaliselt arendatavad sõjalised võimed ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke inim-, ajalisi ja rahalisi vajadusi. 10-aastane arengukava vaadatakse üle iga nelja aasta järel.

See, kuidas pika-ajalises arenguplaanis ettenähtud võimeid detailselt arendatakse, pannakse paika kaitseministri poolt kinnitatava nelja-aastase Sõjalise kaitse tegevuskavaga, mida vaadatakse üle igal aastal.

Viimase planeerimisdokumendina selles ahelas asub kaitseväe juhataja poolt igal aastal kinnitatav Kaitsetegevuse operatiivkava, mis paneb paika selle, kuidas olemasolevate sõjaliste võimetega täidetakse konkreetseid sõjalisi ülesandeid.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees