USA autasustas Eesti allohvitseri Pronkstähega

NATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi ülem kindralmajor Byron Bagby kinnitab vanemveebel Hillar Pliiatsi rinda PronkstäheNATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

Autasu andis vanemveebel Pliiatsile üle Brunssumi ühendväejuhatuse staabi operatsioonide direktoraadi ülem Ühendriikide kindralmajor Byron Bagby.

„Vanemveebel Pliiats on andnud silmapaistva panuse operatsiooni Iraagi Vabadus õnnestumisele. Tema teod järgivad parimaid sõjaväelisi traditsioone ja teevad au talle, Iraagi rahvusvahelisele korpusele (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ning Eesti maaväele,” ütles kindralmajor Bagby autasu üleandmisel.

Vanemveebel Hillar Pliiats on Iraagi missioonil osalenud kahel korral, ESTPLA-9 ja ESTPLA-16 koosseisus. Lisaks on ta osalenud kahel korral välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühel korral Kosovos. Vanemveebel Pliiats teenib kaitseväes 1997. aastast kui ta alustas teenistust Balti Pataljonis. Ta on teeninud ka Scoutspataljonis ning Kaitseväe Peastaabis. Alates 2008. aastast teenib vanemveebel Pliiats NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi administratiivsektsioonis. Instruktorina Brunssumi ühendväejuhatuse mobiilses treeningmeeskonnas on ta koolitanud mitmete riikide allohvitsere.

Pronkstähe medali loomise kinnitas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 1944. aastal. Sellega autasustatakse kaitseväelasi kangelaslike tegude eest maaväe lahingutes või silmapaistva panuse eest lahinguoperatsioonide läbiviimisel.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Iraagi-teemaline fotonäitus jõudis Kilingi-Nõmmele

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Näitusel saab näha 35 parimat fotot aastatel 2003 kuni 2008 Iraagis teeninud sõduritelt. Näitus on pühendatud Iraagis langenud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile ning kõigile Iraagis võidelnud kaitseväelastele.

“Näitus on olnud üleval vaid pool päeva ja vara on rääkida külastajate arvust. Kindlasti on kahe nädala jooksul kohalikel inimestel hea võimalus rändnäitust külastada,” ütles klubi administraator Galina Rannama. „Hommikul vaatasid näitust Saarde valla ametnikud ja lähiajal on kavas mitme lasteringi üritus, mille osalejad kindlasti näituse ekspositsiooni vaatavad.“

Näitus on Kilingi-Nõmmel avatud 14. maini tööpäeviti kell 12.00-18.00.


Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Seitse aastat Iraagi sõja algusest

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Iraagi lippSeitsme aasta eest alustas USA koos liitlastega rünnakut Iraagile, mis lõhestas läänemaailma ja ka Eesti avalikkust. Järgnes Saddam Husseini kukutamine, ja sissiliikumise mahasurumine.

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 14. märtsil: Usulistel konfliktidel puudub ratsionaalne alus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja selle tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja tema tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?

Räägiti hiljutistest parlamendivalimistest, riigisisesest võimuvõitlusest erinevate usulahkude vahel ja riigi suhetest naabritega.

Lisaks oli kõne all nelja saksa politoloogi ettepanek Venemaa võtmiseks NATO-sse. Nenditi, et Venemaale ei mõju NATO-sse kuulumise perspektiiv arvatavasti eriti demokratiseerivalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

14. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Iraagis peeti parlamendivalimisi

Ligi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Valimisplakatid Bagdadi tänavatelLigi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Jaoskondade avamise ajal kärgatas pealinnas Bagdadis mitu plahvatust, milles hukkus vähemalt 24 inimest. Mürsud ja pommid lõhkesid ka mujal Iraagis, paljudes piirkondades toimus jaoskondade lähedal tulistamisi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valimistepäeva terroriakte seostatakse Al-Qaedaga koostööd tegevate sunni mässulistega, kes on tõotanud valimised nurjata ning andnud inimestele käsu hääletamisest eemale hoida.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-07_iraak.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Iraagis käidi ähvardustele vaatamata julgelt valimas

Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles IRaagis viibiv rindeoperaator Ivar Heinmaa.

Foto: ERR
Foto: ERR

Iraagi pealinnas Bagdadis viibiva operaatori Ivar Heinmaa sõnul käisid kohalikud Al-Qaeda ähvardusi kartmata aktiivselt valimas ega lasknud end häirida ka korduvatest läbiotsimistest.

“Täna on vaba päev ja linn on väga rahulik. Autosid on vähe näha. Eile oli näiteks keelatud ka linnaosade vahel autodega liikumine. Tänavad olid tühjad, inimesed tulid jala oma valimisjaoskondadesse valima. Liiklus tehti lahti alles pärastlõunal.

Praegu võtavad inimesed salaja plakateid maha, sest ametlikku käsku selleks pole veel tulnud. Inimesed kisuvad neid maha ja teevad neist endale kas päikesesirme, telke või muud sellist. Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles Heinmaa.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Brown: Iraagi sõda oli õige otsus

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Foto: Suurbritannia peaministri büroo
Foto: Suurbritannia peaministri büroo


Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Iraagi sõja ajal rahandusministrina töötanud Gordon Browni sõnul eelnes sõjalisele konfliktile hulk rahumeelseid katseid panna Iraak rahvusvahelisi seadusi järgima ja kohustusi täitma, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-05_AK_brown.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Sven Mikser: 2010 näitab, kas Afganistanis on võimalik saavutada Iraagi edu

“Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser täna Riigikogus.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser puudutas oma tänases ettekandes Riigikogus NATO uut strateegilist kontseptsiooni ja Eesti seisukohta alliansi uue juhtdokumendi osas. Lisaks käsitles Mikser muid Eesti välispoliitikas olulisi teemasid, sh Eesti osalust Afganistani missioonil.

Foto: SDE
Foto: SDE

Mikser rõhutas, et esmakordselt on NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisse kaasatud ka alliansi uued liikmed Kesk- ja Ida-Euroopast.  Seega tuleb kontseptsiooni koostamisel arvesse võtta väga erinevaid ohuhinnanguid.

“Eesti seisukohast on oluline, et NATO säiliks väärtuspõhise kaitsorganisatsioonina, mille tuumikfunktsiooniks on kõigi oma liikmete territooriumide ja riikliku iseseisvuse kaitsmine sõjalise agressiooni korral,” ütles Mikser Riigikogus. Mikseri sõnul peab kontseptsioon lähtuma julgeoleku avarast käsitlusest ja pakkuma usutavaid vastuseid ohtudele nagu ressursikonfliktid energiakandjate pärast, rahvusvaheline terrorism, küberrünnakud, piraatlus, kliimamuutused jne.

Eesti julgeolekupoliitikal peatudes ütles Mikser, et enne, kui NATO uue strateegia heaks kiidab, tuleb Riigikogul arutleda Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise üle. “Nii nagu NATO strateegiline kontseptsioon, peab ka see dokument vaatama avara pilguga tulevikku ja püüdma lahti mõtestama neid tegureid, mis meie julgeolekut eelseisvate aastate jooksul enim mõjutama hakkavad,” lisas Mikser, kelle sõnul kuuluvad Eestile prioriteetsete teemade hulka sarnaselt NATO-ga energiajulgeolek, keskkonnajulgeolek ja kliimamuutustega seotud ohud ning küberruumi julgeolek ja elutähtsate teenuste ning riigi infrastruktuuri toimepidevus.

Väliskomisjoni esimees ei läinud oma kõnes mööda ka Eesti osalusest Afganistani missioonil ning rõhutas, et Eesti julgeolek algab meie riigist kaugel ning kohati tuleb Eestit kaitsta kaugel meie endi piiridest. Eesti osalus rahvusvahelistel missioonidel annab võimaluse toota julgeolekut ja mitte piirduda selle tarbimisega ning luua endale usaldusväärne maine liitlaste ja partnerite silmis. “Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” rõhutas Mikser.

Kõneledes Afganistani valitsuse demokratiseerimisest tsiteeris Mikser USA keskväejuhatuse ülemat kindral David Petraeust, kes on öelnud, et Iraagi viis edule mitte vägede arvu järsk suurendamine, vaid õige mõtteviisis. “Eelolev aasta peab näitama, kas sarnane läbimurre mõtteviisis on võimalik ka Afganistanis,” ütles Mikser.

Sven Mikseri ettekannet on võimalik lugeda Riigikogu istungi stenogrammist.

Kokkuvõtte ettekandest tegi Eesti NATO Ühing



Vahipataljoni ülem major Toomas Väli sai Ameerika Ühendriikide armee tunnustusmedali

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Reedel, 15. jaanuaril, andis Ameerika Ühendriikide Maaväe atašee Eestis Robert W. Schaefer Vahipataljoni 82. aastapäevale pühendatud rivistusel Vahipataljoni ülemale major Toomas Välile üle USA armee tunnustusmedali.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Maaväe tunnustusmedaliga tänatakse teise riigi kaitseväelast, kes paistab silma kangelasteoga, erakorralise saavutusega või kiiduväärt teenistusega, mis on toonud mõlemapoolset kasu nii USAle kui kaitseväelase riigile.

Pidulikul rivistusel osalesid lisaks Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelastele Soome Kaardijäägrirügemendi ülem kolonel Jukka Valkeajärvi ja Helsingi garnisoni komandant major Markko Maanluotto.

Major Väli tänas Ühendriikide atašeed ja meenutas kohalviibijatele Vahipataljoni eelkäijaid: “Pidagem meeles neid, tänu kellele me saame seista siin Eesti vormis, Eesti lipu all ja tähistada Vahipataljoni aastapäeva,“ ütles major Väli.

Lisaks pataljoniülemale tunnustati mitut Sõjaväepolitseikompanii ajateenijat eeskujuliku teenistuse eest auastmega „kapral“ või tänukirjaga. „Need mehed on andnud selle pataljoni heaks pisut rohkem, kui seda sõdurilt oodatakse,“ ütles Väli.

Major Toomas Väli läbis ajateenistuse 1992-1993 Kuperjanovi pataljonis, lõpetas 1995 Soome Maakaitsekõrgkooli Kadetikooli, 2001 sama kooli sõjaaja pataljoniülema kursuse nr 10 ja 2003 vanemstaabiohvitseride kursused. Major Väli on teeninud Üksik-Raadiotehnilises Õhukaitsepataljonis, Kaitseliidus ja Kaitseväe Peastaabis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, valvab Presidendi Kantselei hoonet ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Mihkelson: Venemaa aktiivsus Ida-Euroopa suunas ei rauge

Kuna Valge Maja pühendub tänavu tõenäoliselt enim Iraagi ja Afganistani probleemidele, jätab see riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni hinnangul Venemaale rohkem tegutsemisruumi endise Nõukogude Liidu territooriumil.

Kuna Valge Maja pühendub tänavu tõenäoliselt enim Iraagi ja Afganistani probleemidele, jätab see riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni hinnangul Venemaale rohkem tegutsemisruumi endise Nõukogude Liidu territooriumil.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

Mihkelson rõhutas intervjuus “Terevisioonile”, et eelolevatel nädalatel saavad kindlasti jätkuvat tähelepanu Ukraina presidendivalimistega seonduvalt Kiievi ja Moskva suhted.

Balti riikide puhul on alanud aasta kõige kriitilisem sügavas majanduskriisis vaevlevale Lätile. “Võib-olla rohkem kui Eesti, on tänavu fookuses Läti. Seal on sel aastal ees seismas parlamendivalimised ja lõunanaabrid on teatavasti praegu majanduslikus ja sisepoliitilises situatsioonis tunduvalt ebastabiilsemas olukorras,” selgitas Mihkelson.

“Ja see annab kõigile jõududele, kes soovivad oma mõjukust sellises keskkonnas kasvatada, suuremat mänguruumi,” lisas ta.

Mihkelsoni sõnul on Eesti jaoks tänavu ka äärmiselt tähtis küsimus liitumine eurotsooniga. “See ei ole ainult majanduspoliitiline küsimus, vaid puudutab ka meie diplomaatilist tegevust. See kinnitab eesti kuulumist euroalasse ja mitte ainult rahalises mõttes.”

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-08_TR_mihkelson.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasuga

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.

„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei – arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.

Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.

Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest – Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.

Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.

Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees