“Välisilm” esitleb: “Lõvinaised”

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Ka Iraanis on ärkamisaeg ja selle eesotsas on vaprad naised. Alates ajatolla Homeini võimuletulekust ja šariaadiseaduste kehtestamisest Iraanis on naisi ahistatud, taga kiusatud ning tapetud.

Pööre toimus 2003. aastal, kui Shirin Ebadi sai esimese mosleminaisena Nobeli rahupreemia laureaadiks, mis innustab rõhutud naisi võitlusse vabaduse ja võrdsuse eest, kuigi nad teavad, et riskivad eluga.

“Lõvinaised” on ETV eetris esmaspäeval 12. aprillil kell 22:10 ja kordusena teisipäeval, 13. aprillil kell 13:40.

Allikas:

ETV



“Välisilm” esitleb: “Tasumistund”

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Vastusena ohjeldamatutele tapatalgutele jõudsid 20. sajandi lõpul rohkem kui 60 riiki üksmeelele asutada Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), kus saab süüdi mõista ka võimukaid roimareid kuritegudes inimsuse vastu, genotsiidis ja sõjakuritegudes.

Film jälgib kolme aasta vältel karismaatilise prokuröri Luis Moreno-Ocampo võitlust õigluse eest neljal mandril, aga ka poliitikute ringkondades, sest tal on küll volitus, kuid pole jõudu. Kuni see tilluke Haagi kohus alles püüab maailma muuta, tuleb süütutel ohvritel kannatada ja oodata.

Allikas:

ETV



Riigikogu liikmed kohtusid Vene inimõiguslase Ljudmilla Aleksejevaga

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

Foto: europarl.europa.eu
Foto: europarl.europa.eu

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

„Ma olen õnnelik inimene, sest räägin alati seda, mida mõtlen. Ma pole kunagi kartnud tõtt rääkida,“ ütles Ljudmilla Aleksejeva tänasel kohtumisel.

Aleksejeva sõnul on ta alati olnud pikemas perspektiivis optimist, et kunagi saab Venemaast demokraatlik riik, kuid viimasel ajal on temas süvenenud usk, et olulised muutused võivad toimuda juba lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul. „Selles mõttes on minust saanud optimist ka lühemas perspektiivis,“ ütles Aleksejeva.

Kuigi opositsioonilised erakonnad, ilma milleta ei saa olla demokraatlikku valikuvabadust, on ta sõnul praegu maha surutud ja marginaalsed, ei tähenda see Aleksejeva kinnitusel, et kodanikeliikumine ja demokraatia areng Venemaal on peatunud.

Aleksejeva väitel on kõigis Venemaa piirkondades ja suuremates linnades oma kodanikeühendused ja liikumised, mis vastustavad Putini-Medvedevi režiimi ja jätkavad tööd kodanikeõiguste eest võitlemisel.

Ühe näitena rääkis Aleksejeva nn 31. paragrahvi liikumisest, kus rahumeelsed meeleavaldajad kannavad oma rinnal Vene lipuvärvides märki, millel on number 31. See märk viitab ta sõnul Venemaa põhiseaduses sisalduvale koosoleku- ja kogunemisvabadusele. See liikumine on Aleksejeva kinnitusel levimas juba üle kogu Venemaa.

Ljudmilla Aleksejevaga viibib Eestis Eesti Avatud Fondi kutsel. Tänasel kohtumisel tervitas Aleksejevat Riigikogu esimees Ene Ergma, kes kinnitas Aleksejevale oma tunnustust ja lugupidamist. Kohtumest modereeris Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Peep Aru, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Katrin Karisma, Mari-Ann Kelam, Mart Laar, Jaanus Marrandi, Silver Meikar, Mart Nutt, Nelli Privalova, Paul-Eerik Rummo, Nikolai Põdramägi, Jaak Salumets, Toomas Trapido, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste ja Vladimir Velman.

Eile andis Aleksejeva intervjuu ERR-i Uudistele:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_Semjonova.wmv[/videofile]

Allikad:

Riigikogu

ERR Uudised



“Välismääraja” 7. märtsil: Prantsusmaal on vallandunud Venemaa-vaimustus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid. Enne saate lõppu tehti juttu ka valimisjärgsest olukorrast Ukrainas.

Nenditi, et Prantslased juhinduvad suhetes Venemaaga pigem majanduslikust kasust kui välispoliitilistest ideoloogiatest, vaadates seega inimõiguste probleemile Venemaal läbi sõrmede.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre.

7. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Imbi Palju ja Sofi Oksaneni “Kõige taga oli hirm” ilmus eesti keeles, raamatuesitlused Tallinnas ja Tartus

Raamatus otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed hirmuvalitsuse all hakkama said.

Maalehe intervjuu raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga.

Imbi Paju ravib ajaloo abil hinge.

Kirjanik ja filmilooja Imbi Paju leiab, et möödunud sündmuste peegeldamine sünnitab kaastunnet ja ligimesearmastust.  Ka Imbi Paju vastilmunud artiklikogumik, Soome kirjaniku Sofi Oksaneniga kahasse koostatud “Kõige taga oli hirm” on pühendatud minevikule.

Foto: www.hs.fi
Foto: www.hs.fi

Raamatus räägitakse Balti riikide olukorrast okupatsiooniaegse raudse eesriide taga ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks Nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed toonase hirmuvalitsuse all hakkama said.

Miks te kogu aeg minevikuga tegelete?

Me peame minevikku lahkama selleks, et saada aru oma minevikust ja sellest, kust me pärit oleme. Nõukogude võim oli töötanud välja n-ö Nõukogude inimese mudeli, mille juurde kuulus eelmise elu ehk mälu hävitamine, terrori abil ligimesearmastuse purustamine.

Arvan, et kui me püüame minevikku emotsionaalselt peegeldada ja mälu taastada, siis sünnib ka empaatia ja ligimesearmastus kujuneb loomulikuks väärtuseks. Olin pärast Brüsselis toimunud filmi “Soome lahe õed” linastust väga liigutatud, kui noored inimesed tulid minu juurde, pisarad silmis, ja tahtsid neil teemadel edasi rääkida.


Loe intervjuud Imbi Pajuga edasi 10. jaanuari Maalehest!

Raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga on võimalik kohtuda raamatuesitlustel:

28. jaanuaril kell 16.oo Tartu Tasku keskuse 2. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses

29. jaanuaril kell 15.oo Viru keskuse 4. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses ja kell 17.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes.

Esitluse päeval on poodides müügil piiratud koguses eritiraaž.

Allikad:

Maaleht

Apollo

Rahva Raamat




Teisipäeval koguneb Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil eesmärgiga jätkata inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis ja Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes aastatel 1944–1991.

Rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania, õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992)

Lasse Lehtinen (Soome, kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009)

Paavo Keisalo (Soome, endine diplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena)

Pavel Žaček (Tšehhi, sotsiaalteadlane Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor)

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid, Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige)

Kristian Gerner (Rootsi, Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane)

Timothy Garton Ash (Ühendatud Kuningriik, Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur)

Yakov M. Rabkin (Kanada, Montreali ülikooli ajalooprofessor)

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid, Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor)

Markus Meckel (Saksamaa, usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009)

Eest Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles ERR Uudisetele, et instituut üritab teada saada, mis Nõukogude ajal juhtus, kuidas seda süsteemi juhiti ja miks asjad olid nii, nagu nad olid.

Teisipäeval tööd alustav Eesti Mälu Instituut hakkab uurima Nõukogude okupatsiooni perioodi Eesti ajalugu, jättes kõrvale inimsusvastased ja sõjakuriteod, kuna nende uurimisega tegeles töö lõpetanud Max Jakobsoni komisjon.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-07_AK_hiio.wmv[/videofile]

Allikad:

Vabariigi Presidendi Kantselei

ERR Uudised



PÖFF-il linastuvad inimõigustest rääkivad filmid

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse.

Tänavuse PÖFF-i inimõiguste programmil on ambitsioonikas pealkiri – “Vabadus olla vaba”.

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse. Samuti filme lastest, kellelt rööviti nende lapsepõlv, filme suutmatusest jagada naabruskonda teist usku inimestega ja filme inimestest, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon.

Filmide tegevus toimub Aafrikas, Lähi-Idas, Aasias, Kesk-Ameerikas, aga ka Euroopa piirimail. Nagu eelnevatelgi aastatel, on programmis nii dokumentaal- kui ka mängufilme. Seega peaks iga PÖFF-i külastaja suutma siit endale midagi huvipakkuvat leida.

Filmiprogrammi kõrvale on sel aastal loodud ka võimalus filmide teemal arutleda. Inimõiguste programmi kuuluva filmi linastumise eel Solarises saab filmi teemal koos asjatundjatega arutleda. Viiel õhtul toimuvad arutelud, mille teemad seonduvad samal õhtul linastuva filmi omaga. Tegu on avatud diskussiooniga, mille käiku saavad mõjutada kõik.

Avatud diskussioonid toimuvad  esmaspäevast reedeni kell 17:00. Filmid linastuvad terve nädala jooksul kell 19:00 (va reedel, mil algusajaks on 20:15).

Täpne kava PÖFF-i kodulehelt!

Allikas:

PÖFF

Foto: PÖFF
Foto: PÖFF