Aaviksoo: Arvuti tavakasutajal on turvalise infoühiskonna tagamisel tähtis roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Loengus, mis kandis pealkirja „Küberrünnakute strateegiline mõju“ keskendus kaitseminister küberohtude tõsiduse selgitamisele ning ettepanekutele, kuidas küberkaitsealast tegevust tõhusamaks muuta.

„Hea meel on tõdeda, et pärast paar aastat tagasi Eestis toimunud tõsiseid küberrünnakuid on mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid hakanud pöörama küberkaitsealasele rahvusvahelisele koostööle palju suuremat tähelepanu,“ rääkis kaitseminister Aaviksoo. „Siiski on veel väga palju teha, et töötada välja hästitoimiv rahvusvaheline küberrünnakuid ennetav ja tõrjuv süsteem, mille järele tulevikus vajadus kindlasti kasvab.”

Kaitseminister rõhutas vajadust leida parim mudel, kuidas valitsusasutused saaksid teha erasektoriga küberkaitsealast koostööd. „Suur osa infrastruktuurist kuulub erasektorile, enamik internetikasutajatest on ettevõtjad ja üksikisikud – laiaulatuslike küberrünnakute korral on just need kõige haavatavamad sihtrühmad,“ rääkis Aaviksoo.

Oma loengus pööras Aaviksoo tähelepanu vajadusele arvuti tavakasutajate senisest paremale harimisele. „Inimfaktoril on turvalise infoühiskonna ülesehitamisel tähtis roll,“ rääkis Aaviksoo. „Arvuti tavakasutajate teadlikkus ning IT-spetsialistide oskused on küberkriiside lahendamisel äärmiselt olulised.“

Londoni kesklinnas asuv Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on osa Suurbritannia Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärk on arendada Ühendkuningriigi ning välisriikide ohvitseride ja riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas.

Allikas:

Kaitseministeerium



Allan Alaküla: Kus on Eesti mõõk infosõjas?

Kindral Ants Laaneots rõhutas oma paraadikõnes, et Eesti riigikaitse mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Samas käsitles ta aga Eestile suure ohuna infosõda, millele suured riigid kulutavad miljardeid (vääringut ta ei nimetanud). Millele vastuseks tuleb Laaneotsa sõnul Eestil endal luua oma immuunsüsteem.

Allan Alaküla juhib Tallinna linna esindust Euroopa Liidu juures

Foto: Postimees/Scanpix
Foto: Postimees/Pressifoto

Kindral Ants Laaneots rõhutas oma paraadikõnes, et Eesti riigikaitse mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Samas käsitles ta aga Eestile suure ohuna infosõda, millele suured riigid kulutavad miljardeid (vääringut ta ei nimetanud). Millele vastuseks tuleb Laaneotsa sõnul Eestil endal luua oma immuunsüsteem. Milleks oleksid tugev identiteet, patriotism jmt väärtused.

Probleemipüstitus on kindrali poolt väga õige ja seni on ta kõrgeimal tasemel isik Eesti juhtkonnast, kes seda küsimust avalikult käsitlenud. Laaneotsa pakutud lahendus on siiski ebapiisav ja isegi ebaloogiline.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Foto: IRL
Foto: IRL

“Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega – rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel,” ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses “ajaloo ümberkirjutajate” vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

“Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,” ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. “Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles”.

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

“Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks,” ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Loe Marko Mihkelsoni ettekannet parlamendis!

Allikas:

IRL