“Välismääraja” 30. mail: Hiina mõju Põhja-Koreale on võimatu alahinnata

Möödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

kadriliikMöödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

Tõdeti, et Hiina rolli Põhja-Korea käitumise mõjutamisel on võimatu üle hinnata.

Lõuna-Korea sõjalaeva uputamisest alguse saanud konfliktile võimalikke lahendusi otsides vaagisid saatekülalised Aasia riikide omavahelisi suhteid ja rolle üldisemalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios poliitikaanalüütik Merle Maigre ja diplomaat Hannes Hanso.

30. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Ottis nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et nimetatud riikidest tulev küberkuritegevuse oht on täiesti reaalne ja see mõjutab ka Eestit, kuid primaarsed sihtmärgid on mujal.

“Primaarne sihtmärk on Vene ja Hiina poolt vaadates USA tööstus, relvatehnoloogia, majandustehnoloogia ja majandus üldiselt,” tõdes Ottis.

Ottise hinnangul on selge, et kui lahvataks järgmine maailmasõda, mängiks selles rolli ka küberrünnak. Samas ei kao kuhugi tankid, ehk küberrünnakud oleks vaid osa kogu tegevusest. Tema sõnul oleks küberrünnakud ilmselt efektiivsed just sõjaaktsiooni alguses, et nõrgestada riigi infrastruktuuri.

Loe edasi ERR Uudistes!

Allikas:

ERR Uudised



Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 21. veeburaril: Hiina on Nõukogude Liidu vigadest õppinud

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Kadri Liik
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Arutleti Obama ja dalai-laama kohtumise sümboolse tähtsuse üle ja selle mõju üle USA läbisaamisele Hiinaga, mis soovib saavutada superriigi staatust.  Saatekülalised nõustusid dalai-laama sõnumiga, mille kohaselt superriigiks ei saa ükski riik demokraatiat ja inimõigusi austamata. Võrreldi ka Hiinat ja kunagist Nõukogude Liitu, ning nenditi, et Hiina hoidub demokraatlikest reformidest, kuna need hukutasid NL-i.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Andres Herkel ja Tartu Ülikooli õppejõud Märt Läänemets.

21. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 27. detsembril: Hiinat ärritab mõte globaalsest NATO-st

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud aastast kokkuvõtteid tehes nentisid saatekülalised, et aasta on tegelikult olnud positiivsem kui eelmise aasta lõpul arvata võis. Näitena toodi Aasia suurriigid nagu Hiina ja Jaapan, mida majanduslangus väga ei raputanud.

Marek Tamme sõnul on läänemaailmas tavaks arvata, et majanduse õitseng on otseses seoses demokraatia laialdase levikuga ning totalitaarse Hiina tugev sisetarbimisel põhinev majanduskasv võib tähendada lääne maailmavaate alustalade kokkuvarisemist. Maailmas valitsevate jõuvahekordade ümberjaotumist möönsid kõik saatekülalised.

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda. Kadri Liik mainis, et majandusliku iseseisvuse ja kasvuga käib paratamatult kaasas välispoliitiliste ambitsioonide eskaleerumine ning ajaloo näidetele tuginedes võib järjest suuremaid välispoliitilisi nõudmisi oodata ka Hiinalt.

Kõneledes läänemaailma välispoliitika aastast tuli tõdeda, et tegemist oli eelkõige Obama aastaga. Marek Tamm nägi Obama teenetena ebaõnnestunud Kopenhaageni kliimakõneluste täielikust hävingust päästmist, USA-Venemaa suhete parandamist ning USA välispoliitika pragmaatiliseks ja asjakohasemaks muutmist, jättes kõrvale mitmed ebaolulised teemad.

Saate lõpuosas kõneldi ka Venemaast ning majanduslanguse mõjust Venemaa tegutsemisele ülemaailmses välispoliitikas. Tõnu Õnnepalu sõnul vaevleb Venemaa identiteedikriisis suutmata otsustada, kas olla rahvusriik või impeerium.

27. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing