Saakašvili sõnul ootab Gruusia sõpradelt tõerääkimist, mitte relvi

Saakašvili sõnul on Moskva jätkuvalt nende vastu. Sest Gruusia olemasolu meenutab teistele sama piirkonna riikidele, et Venemaa suutis küll tungida iseseisvasse riiki, kuid mitte kukutada selle valitsust.

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja mina ütlen, kus sa omadega oled, märkis Gruusia president Mihheil Saakašvili täna Tallinnas välispoliitika instituudi loengus.

Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo
Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo

Nende sõnadega kirjeldas ta olukorda, kus ühena vähestest riikidest Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena tunnustanud Venezuela president Hugo Chavez seisis vastu Gruusia riigi territoriaalsele terviklikkusele ning Tšehhi vabadusvõitleja Vaclav Havel seda toetas.

«Mind šokeeris, kui palju suutsid Vene sissetungijad kujundada sellist sürrealistlikku arusaama, et Gruusia – riik, kuhu nad tungisid – ründas neid,» rääkis Saakašvili. «Mind šokeeris, et Vene liidrid olid nagu maagid või nõiad, kes suutsid pöörata iga reaalsuse täpselt vastupidiseks.»

Gruusia presidendi sõnul pole selles strateegias pole midagi uut. «Seda nimetatakse peegelpropagandaks,» selgitas ta. «See tähendab oma ohvri süüdistamist täpselt selles kuritöös, mida sa hakkad sooritama või oled juba toime pannud.»

Saakašvili sõnul on seda taktikat kasutanud iga viimase aja totalitaarne režiim. Esimesed olid natsid. «Nad süüdistasid juute valmistumises maailmasõjaks, milleks nad tegelikult ise aktiivselt valmistusid,» meenutas ta. «Ja süüdistasid neid sakslaste hukkamiseks valmistumiseks ajal, kui nad valmistusid juutide genotsiidiks.»

Loe edasi Postimehest!

Gruusia presidendi Tallinnas peetud loengu ingliskeelne tekst.

Allikad:

Postimees

www.president.gov.ge



Ilves: Gruusia vajab strateegilist kannatlikkust

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.


Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.

Ilves märkis, et Euroopa Liit toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ega kavatse kunagi tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Samas tõdes ta, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähimas tulevikus, teatas presidendi kantselei.

Loe edasi ERR-Uudistest

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-20_UUDISED_GEORGIA.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Laar sai Saakašvililt kõrge autasu

Autasu anti Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu riik selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Gruusia president Mihheil Saakašvili andis täna Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Mart Laarile üle Püha Jüri ordeni, mis on kõrgeim välismaalasele annetatav riiklik autasu Gruusias.

Foto: IRl
Foto: IRl

Autasu anti Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu riik selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Rakendades Gruusias Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel aitas Laar tõsta Gruusia konkurentsivõimet ning vähendada oluliselt korruptsiooni.

Mart Laari sõnul on ta talle omistatud kõrge autasu üle uhke, kuigi peamine au kuulub siin grusiinidele endile, sest Gruusia presidendi majandusnõunikuna pakkus ta vaid välja mitmeid samme Gruusia raskest majanduslikust olukorrast väljatoomiseks ning investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks.

„Gruusia olukord oli tõepoolest masendav, pean tunnistama, et pole majanduslikult nii kokku kukkunud riiki näinudki. Seetõttu on Gruusia toime saatnud tõelise ime ning oma maad tundmatuseni muutnud,” lausus Laar.

„Minu roll Gruusias on olnud nõu anda, au tehtu eest kuulub aga grusiinidele endile, kes julgesid asuda radikaalsete reformide teele ning sellel teel ka edu saavutada”.

Esimene Püha Jüri orden annetati 2005. aastal endisele Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bush´ile, selle on pälvinud ka Poola president Lech Kaczyński ja Leedu president Valdas Adamkus.

Allikas:

IRL



Eestisse tuleb visiidile Gruusia president Mihheil Saakašvili

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.

20.-21. jaanuaril viibib Eestis töövisiidil Gruusia president Mihheil Saakašvili koos abikaasa Sandra Elisabeth Roelofsiga. Tegemist on Gruusia presidendi esimese visiidiga Eestisse pärast augustisõda.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumistel räägitakse üldisest olukorrast Gruusias, Eesti-Gruusia koostööst ning Gruusia majanduse arengust ja reformitegevusest nii NATO kui ka Euroopa Liidu kontekstis.

Gruusia president külastab visiidi raames ka IT Demokeskust ning annab välisministeeriumis loengu.

Gruusia presidenti saadavad visiidil kultuuriminister Nikoloz Rurua, põllumajandusaseminister Bakur Kvezereli ja asevälisminister Nino Kalandadze.

Allikas:

Välisministeerium



Saakašvili peab Tallinnas avaliku loengu

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles venekeelsele Postimees.ee’le, et Gruusia presidendi visiidi kavas on avalik loeng välisministeeriumi konverentsisaalis, mida korraldab Eesti Välispoliitika Instituut ning mille täpsem sisu tehakse teatavaks hiljem.

Saakašvilil on kavas ametliku visiidi raames kohtuda president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

Allikas:

Postimees