Raportöör Eestile: IT-agentuur eeldab Vene mõju minimeerimist

Eesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Alexander AlvaroEesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Milline on europarlamendi roll IT-agentuuri asukoha valimisel?

Europarlament tavaliselt ei seo end asukoha valimisega, sest traditsiooniliselt on see otsus liikmesriikide teha. Aga kaasotsustajatena saame muidugi seada teatud tingimusi ja sellega asukoha valikut mõjutada. Meie paneme rohkem paika, kuidas see välja näeb, mida see teeb, kui suur on selle eelarve jms.

Kas selle agentuuri loomisel on veel olulisi küsimusi, mis pole otsustatud?

On juba üsna selgelt paigas, mida agentuur tegema hakkab. Sellest saab üks sisejulgeoleku valdkonna olulisemaid agentuure, sest see haldab selle valdkonna kõige tundlikumaid andmebaase. Agentuuri tuuakse

Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem ja Eurodac (andmebaas, kus on salvestatud asüülitaotlejate sõrmejäljed – toim).

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Urmas Paet arutas IT-agentuuri rajamist Euroopa Parlamendi variraportööri Alexander Alvaroga

Välisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

VälisministeeriumVälisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

Paeti sõnul on Eesti seisukoht, et uuest IT-agentuurist peab saama väga tugev kompetentsikeskus sisejulgeolekualaste IT-süsteemide juhtimisel ja arendamisel. „Eesti näeb agentuuri ühe tervikuna keskse juhtimise ja arendustegevuse mõttes, kuid andmekeskusi võib olla mitu. Nende hajutamine on vajalik nii tehniliste kui julgeolekuriskide vähendamiseks,“ ütles Paet.

Lisaks arutasid Paet ja Alvaro Euroopa Ülemkogu 2003. aasta otsust anda edaspidi loodavad agentuurid uutesse liikmesriikidesse, kus agentuure veel ei ole. „Euroopa tasakaalustatud areng on oluline kõigile ja põhimõte asutada rajatavad Euroopa Liidu agentuurid uutesse liikmesriikidesse on oluline kogu Euroopale,“ ütles välisminister Paet.

Paet tutvustas variraportöör Alvarole ka Eesti valmisolekut agentuuri rajamisse panustada. „Lisaks investeerimisvalmidusele konkreetselt agentuuri peakorteri ja andmekaitsekeskuse ehituseks, valmistub Eesti tulevase agentuuri töötajate lastele Euroopa Kooli õppekava pakkumiseks,“ rääkis Paet.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike leidis 2009. aastal, et IT süsteemid vajavad keskset juhtimist ning selleks tuleb asutada IT-agentuur. Oma kandideerimissoovi IT-agentuuri asukohamaaks on esitanud Eesti ja Prantsusmaa.

Allikas:

Välisministeerium



Paruness Ashtoni raske algus

Paruness Catherine Ashton üritab luua hiiglaslikku EL-i diplomaatide korpust, kuhu palgataks ligi 8000 inimest, samal ajal peab tõrjuma aga visalt levivaid kuulujutte, nagu sunnitaks ta juba enne aasta lõppu ametist lahkuma.

Foto: www.europarl.eu
Foto: www.europarl.eu

Euroopa Liidu uus välispoliitikajuht on oma mõju kehtestamisega mõningates raskustes.

Paruness Catherine Ashton üritab luua hiiglaslikku EL-i diplomaatide korpust, kuhu palgataks ligi 8000 inimest, samal ajal peab tõrjuma aga visalt levivaid kuulujutte, nagu sunnitaks ta juba enne aasta lõppu ametist lahkuma. Kindel on see, et EL-i ühtne välisteenistus (EEAS) sünnib, sest nii on ette nähtud Lissaboni lepingus.

Tegemist saab olema kahtlemata üsna kuluka ettevõtmisega, sest EL kavatseb avada diplomaatilised esindused vähemalt 136 riigis ja sinna tööle võetavate diplomaatide palgad pole just väikesed. Ashton, kelle palk Euroopa Liidus ületab niigi näiteks kõikide Briti poliitikute omi, peab tõrjuma ka kahtlusi, nagu hakkaks ta diplomaadikohti jagama ainuisikuliselt kulissidetaguse lehmakauplemise korras

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Euroopa Liidu välisministrid kinnitasid põhiseisukohad ELi–Venemaa tippkohtumiseks

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis.

Esmaspäeval, 10. mail osales välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus räägiti eelseisvast Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisest ning kõne all olid piraatlusega seotud probleemid Somaalias ja olukord Iraanis. Välisministrid arutavad samuti Euroopa Liidu suhete arengut strateegiliste partnerite Hiina ja Jaapaniga. Üldasjade istungil on arutlusel juunis toimuv Euroopa ülemkogu.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid 31. mail ja 1. juunil Rostovis toimuva Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumisega seonduvat, kus peamisteks teemadeks on majanduskriis, kliimamuutused ning energeetika, räägitakse ka viisadialoogist. Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Euroopa Liit tippkohtumisel tõstatada ühe olulise küsimusena protektsionismi ja Venemaa liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga). „Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga on see valdkond, milles on vaja kiiret probleemide lahendamist ning edasiliikumist,“ ütles välisminister Paet. „Majandus- ja kaubandussuhted peavad olema reguleeritud uues kõikehõlmavas Euroopa Liidu ja Venemaa lepingus,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on oluline Venemaa kiire liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. „Nii kaubandussuhteid kui ka inimeste liikumist pidurdab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri piiratud läbilaskevõime, mistõttu vajab piirijärjekordade küsimus kiiret lahendamist,“ märkis Paet. ELi–Venemaa tippkohtumisel on kavas arutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel arendatavat moderniseerimispartnerlust, mis välisminister Urmas Paeti arvates hea koostööraamistikuna pakub võimaluse jagada reformikogemust ennekõike kohalike omavalitsuste tasemel. Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisadialoogis tuleb välisminister Urmas Paeti kinnitusel lähtuda eelõige tehnilisest valmisolekust ning liikuda edasi idapartnerluse riikide viisalihtsustamise kontekstis.

Seoses aprillis Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisega ning hetkel New Yorgis kestva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatekonverentsiga olid Euroopa Liidu välisministritel kõne all tuumaküsimused. Välisministrite Iraani arutelu keskendus tuumajulgeolekuga seonduvale. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Iraan asunud tuumaprogrammi raames koostööle, mistõttu on päevakorral arutelu sanktsioonide karmistamise üle. „Loodame, et kõnelused uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni üle, millega plaanitakse tugevdada sanktsioone Iraani suhtes, kulgevad tõrgeteta ning kokkulepe meetmete osas saavutatakse võimalikult kiiresti,“ nentis Paet. „Oluline on võimalikult suur rahvusvaheline toetus uuele julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas just Pärsia Lahe Koostöönõukogu riikide toetus,“ täpsustas Paet.

Rääkides olukorrast Somaalias olid Euroopa Liidu välisministritel arutlusel piraatide üleandmise ja kohtumõistmisega seonduvad probleemid. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil vastu resolutsiooni piraatlusevastase võitluse õiguslikest aspektidest Somaalias, mille kohaselt ÜRO peasekretär esitab kolme kuu jooksul raporti võimalustest parandada piraatide üle õigusemõistmise süsteemi.

Üldasjade istungil on välisministritel kõne all juunis toimuva Euroopa ülemkogu päevakord, mis keskendub uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale Euroopa 2020. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ülemkogul kavas lisaks veel kliimaküsimused ning Euroopa Liidu seisukohad nii G20 Toronto tippkohtumiseks kui ka ÜRO aastatuhande arengueesmärkide konverentsiks New Yorgis.

Allikas:

Välisministeerium



Aaviksoo: piraatide vastases võitluses jagub tööd kõigile

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.

Aaviksoo tõdes BNSile antud usutluses, et võitlus piraatlusega Somaalia rannikul on mitmepoolne jõupingutus, millest võtavad osa NATO, Euroopa Liit, aga ka Venemaa ja India laevad. «Kui vaadata sealse mereala suurust, siis tööd jätkub kõigile,» tõdes kaitseminsiter.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Per Stig Mølleri avatud loeng “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”

Tallinna Ülikooli külastab 27. aprillil endine Taani välisminister, praegune kultuuriminister Per Stig Møller, pidades avatud loengu teemal “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”

Per Stig MøllerTaani endine välisminister Per Stig Møller peab Tallinna Ülikoolis avatud loengu Euroopast globaliseeruvas maailmas.

Tallinna Ülikooli külastab 27. aprillil endine Taani välisminister, praegune kultuuriminister Per Stig Møller, pidades avatud loengu teemal “Tugevam Euroopa globaliseeruvas maailmas”. Loengus keskendub minister tänastele poliitilistele, majanduslikele ja demograafilistele väljakutsetele, samuti vajadusele kujundada Euroopa Liidu liikmesriikide seas ühine nägemus Euroopast kui 21. sajandi globaalsest tegijast.

Avatud loeng toimub teisipäeval, 27. aprillil kell 14.00 Mare õppehoone Tallinna saalis (M-218).

Loengut kuulama ning diskussioonis osalema on oodatud kõik huvilised. Loeng toimub inglise keeles, ettekande lõppedes on võimalik ministrile küsimusi esitada.

Per Stig Møller on kaitsnud doktorikraadi võrdlevas kirjandusteaduses, tänaseks on ta paljude ajaloo- ja kirjandusalaste ning rahvusvahelisi päevasündmusi käsitlevate teoste autor. Ta on töötanud aastatel 1974-1976 Pariisi Sorbonne´i Ülikooli õppejõuna ning 1979-1984 Taani Raadio programmijuhina.

Ta on alates 1984. aastast Konservatiivide Partei esindaja Taani parlamendis, olles aastatel 1990-1993 keskkonnaminister ning 2001. aastast kuni 2010. aasta talveni Taani Kuningriigi välisminister. Hiljuti valiti Per Stig Møller Taani kultuuriministriks. Lisaks on Per Stig Møller olnud Euroopa Nõukogu liige aastatel 1987-1990, 1994-1997 ja 1998-2001.

Enne avaliku loengu toimumist kohtub Per Stig Møller ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kes annab talle üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi. Teenetemärgiga tunnustatakse endise Taani välisministri panust eest Eesti Euroopa Liiduga ühinemise protsessis.

Allikas:

Tallinna Ülikool



Välisminister Paet arutab ELi välisministritega olukorda Kõrgõzstanis

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis.

telegraph.co.uk
telegraph.co.uk

Täna, 26. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad pingelist olukorda Kõrgõzstanis. Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline lahendada keeruline situatsioon vägivallatult ja seaduslikult. “Kõrgõzstani olukorra stabiliseerimiseks on vajalik ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Euroopa Liidu, aga ka Kõrgõzstani naabruses asuvate riikide koostöö. Kõrgõzstanil on ka regiooni julgeoleku seisukohalt oluline roll,” lisas ta.

Välisasjade nõukogu arutab ka olukorda presidendivalimistejärgses Sudaanis, Iraanis, Birmas/Myanmaris, Lääne-Balkanil, Madagaskaril ja Somaalias. Veel on välisministritel kõne all Euroopa Liidu suhted ja koostöö edendamise võimalused Brasiilia, Venemaa, Hiina ning Indiaga.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Astoni ettepanekut Euroopa välisteenistuse korralduse ning toimimise kohta.

Nõukogu raames toimuval välis- ja kaitseministrite ühisistungil käsitletakse olukorda Afganistanis ning Euroopa Liidu Afganistani ja Pakistani suunaliste tegevuskavade täitmist. Istungil osaleb NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Samuti arutatakse ja võetakse vastu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järeldused.

Allikas:

Välisministeerium



Video: President Ilves Brussels Forumil

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.
Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Foto: Brussels Forum
Foto: Brussels Forum

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.

Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Eesti riigipea osales paneelis „Atlandi-ülesed suhted multipolaarses maailmas“ koos Catherine Ashtoni, Euroopa Liidu kõrge esindajaga välisasjade ja julgeolekupoliitika alal; Ameerika Ühendriikide senaatori George Voinovichi ning Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu poliitika planeerimise direktori Anne-Marie Slaughteriga. Paneeli modereerib Washington Posti kolumnist David Ignatius.

Vaata videosalvestust http://www.gmfus.org/brusselsforum/2010/

Lae alla paneeli transkriptsioon (inglise keeles, peatselt ka eesti keeles).

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



“Välismääraja” 21. märtsil: Kreeka suurim probleem on usalduse kadumine

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale. Arutleti Kreeka võltsimiskandaali üle, millega püüti kriisi näidata väiksemana, kui see tegelikult on. Nenditi, et Kreeka olukord mõjutab Euroopa Liidu ja eurotsooni mainet ja usaldusväärsust ülejäänud maailma silmis.

Saatekülalised tõdesid, et Euroopa Liidu ametlikku statistikat koostav Eurostat usaldab riikide endi poolt kogutud andmeid ja seega jäi Kreekale võimalus neid võtlsida, et kriisi avalikuks tulemist edasi lükata.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios majandusajakirjanik Villu Zirnask ja Euroopa-ekspert  Juhan Lepassaar.

21. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



President Ilves: koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel peab olema oluliselt rohkem

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega. Kohtumisel osalesid ka diplomaadid Euroopa Liidu riikide saatkondadest ja USA kaitse- ja välisministeeriumi töötajad.

Seejärel esines Eesti riigipea Atlantic Council´is, kus on võõrustatud mitmete riikide presidente ja valitsusjuhte, loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

President Ilves rõhutas, et meie kõigi – nii Euroopa Liidu, NATO kui ka Ameerika Ühendriikide – huvides on edu Afganistani operatsioonil ja terrorismi ohjeldamisel laiemalt, energiajulgeoleku tugevdamine, Iraani tuumaprobleemi lahendamine, Balkani riikide ja Lõuna-Kaukasuse stabiilsusele ja edukusele pööramine, koordineeritud tegevus küberkuritegevusele vastu hakkamisel, aga samuti suhted järjest enam mõjukamaks muutuva Hiinaga.

Eesti osaleb siin paljude küsimuste lahendamises, ütles president Ilves, meenutades meie kaitseväelaste ja tsiviilekspertide teenistust Afganistanis, Eesti panust Balkanil ja Lõuna-Kaukasuses, aga ka NATO küberkaitsekeskuse tööd Tallinnas.

“Need on meie ühised väljakutsed,” ütles Eesti riigipea. “Kuid nendele peatähelepanu pöörates loodab Euroopa, et Ameerika Ühendriigid peavad jätkuvalt oluliseks Atlandi-üleseid suhteid, sest demokraatlikud riigid suudavad globaalsete probleemidega toime tulla vaid üheskoos, üksteist mõistes ja üksteist toetades.”

Tugevad Atlandi-ülesed suhted näitavad meie kõigi vastutustunnet maailma ees, nii nagu see oli näiteks 20. sajandi teisel poolel NSV Liidu ohule vastu seistes, sõnas president Ilves, lisades: “Just siis ilmnes Ameerika Ühendriikide välipoliitiline tugevus – lahendada rahvusvahelisi probleeme.”

Eesti riigipea pidas ka vajalikuks, et suuresti samu riike ühendavate NATO ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustaks koostöö, tihe koordineeritus.

“Koostööd peab olema oluliselt rohkem kui praegu,” toonitas ta.

President Ilvese kinnitusel usub Eesti kindlalt, et “tuleb jätkata Euroopa Liidu laienemist ja NATO avatud uste poliitikat, kuigi me saame aru, et see on keerulisem kui varem”.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Peaminister Ansip: Eesti saab toetada Kosovot reformide läbiviimisel

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Ühtlasi märkis peaminister, et Eesti näeb Kosovot tulevase Euroopa Liidu liikmesriigina, kuid selleks on Kosovos vaja teha veel palju kodutööd. Samas tunnustas Ansip Kosovo kiiret arengut kahe iseseisvusaasta jooksul ning leidis, et riigi senine koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega on olnud viljakas.

„Eesti jaoks on oluline Kosovo arengu toetamine Euroopa Liidu tsiviilmissiooni EULEX raames, milles osaleme praegu seitsme inimesega,“ ütles peaminister Ansip. „Eestil on maailmale pakkuda eelkõige e-valitsemise ja internetipõhiste avalike teenuste kogemust ning seda oleme valmis ka Kosovoga jagama,“ rõhutas ta.

Kõneldes reformidest tõstis peaminister esile eelkõige selgeid omandisuhteid sätestava õigusliku aluse loomise olulisust. „Selged omandisuhted loovad välisinvestorites usaldust riigi majanduskeskkonna vastu,“ nentis ta. Näiteks tõi peaminister maakatastri, mille olemasolu ja tõhus toimimine on üheks eelduseks välisinvesteeringute ligimeelitamisel.

Kosovo peaministriga oli juttu ka arengutest Lääne-Balkanil, mille juures peaminister Ansip tõstis esile konstruktiivse koostöö olulisust kõigi naabritega. Kommenteerides Kosovo suhteid Serbiaga märkis peaminister Thaci, et koostöö on praegu käimas eelkõige sellistes valdkondades nagu võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

Allikas:

Vabariigi Valitsus



Välisminister Paet: Euroopa välispoliitiline ühtsus on hädavajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Kõne all oli strateegiline partnerlus maailma poliitiliste suurjõudude Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Hiina ja Indiaga ning koostöövõimalused Euroopa naaberriikidega.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga arutasid välisministrid Euroopa Liidule ühise tugeva välisteenistuse rajamist. „Tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine aitab meil muuta liidu välispoliitikalt ühtsemaks ning ka globaalsemalt mõjukamaks,“ rõhutas välisminister Urmas Paet.

Kõne all oli ka Euroopa Liidu roll ning koostöö USA, Hiina, Brasiilia ja Indiaga näiteks selliste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelised konfliktid. Eesti ja Euroopa julgeolek sõltub välisminister Urmas Paeti sõnul paljuski globaalsest julgeolekukeskkonnast ning sellest, kui tõhusalt suudetakse rahvusvahelises koostöös kriise ennetada ja ohjata. „Sõjaline ja tsiviiltegevus ning arenguabi peavad võrdselt toetama rahvusvaheliste kriisikollete stabiliseerimist ja ülesehitamist,” lisas Paet.

Rääkides Euroopa Liidu Idapartnerluse olulisusest Euroopa naabruse arengul, märkis Paet, et Eesti toetab ELi ja Idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. „Lähiajal tuleb Euroopa Liidul keskenduda positiivsetele arengutele Idapartnerluse riikides ja Lääne-Balkanil, sealhulgas on väga oluline koostöö Türgiga,” lausus Paet. Ta lisas, et ELi globaalse mõjukuse ja konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline liidu naaberriikide stabiilne areng, seda ka majanduslangusest väljatulekul.

Idapartnerlusest sai Euroopa Liidu ametlik poliitika 2009. aasta kevadel. Eesti välisministri sõnul on Idapartnerite praktiliseks abistamiseks kavas Tallinnasse rajada Idapartnerluse koolituskeskus. „Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba aprillis,“ lisas ta.

12.-14. märtsini Saariselkäs toimuval kohtumisel osalevad Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel peale välisminister Urmas Paeti Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos, Itaalia välisminister Franco Frattini, Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, Rootsi välisminister Carl Bildt ja Türgi välisminister Ahmet Davutoglu.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



Eestlased näevad julgeoleku suurima tagatisena NATO-t

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Äsjasest riigikaitseteemalisest uuringust saab teada, et Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Kuulumist NATOsse näeb suurima julgeolekutagatisena 81 protsenti vastanuist ja mitte-eestlastest 39 protsenti. «See on ka täiesti loomulik. Kui vaadata kajastusi läbi Vene meedia ja läbi Eesti meedia, siis need on mõne koha pealt totaalselt erinevad,» sõnas Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ilves: Eestist saab euro tulekul Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik

Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO, tõi president oma aastapäeva kõnes välja.

Hea Eesti rahvas,

kallid sõbrad.

Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

/…/Kui Eesti saab kümne kuu ja ühe nädala pärast Euroopa ühisraha liikmeks, siis muutume Põhja-Euroopa kõige integreeritumaks riigiks. Kordan, kõige integreeritumaks. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO.

/…/Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.

Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.

Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.

Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-24_aastapaev_ilvese_k6ne.wmv[/videofile]



Välisminister Paet arutab Euroopa Liidu kolleegidega arenguid Ukrainas

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas.

Urmas PaetTäna osaleb välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas. “Ukraina ühiskond vajab stabiilsust – vajalik on riigi teovõime tagamine ja reformide läbiviimine. Seega peame innustama Ukraina poliitikuid aktsepteerima demokraatlikult läbiviidud presidendivalimiste tulemusi ja jätkama Ukraina stabiilse arengu toetamist,“ lisas ta.

Urmas Paet märkis, et tõenäoliselt räägivad Euroopa Liidu välisministrid Euroopa Liidu ja Ukraina suhete tulevikust ka laiemalt. “Näiteks on oluline arutada Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise uue assotsieerimislepingu ja vabakaubanduslepingu läbirääkimiste perspektiive ning energeetikaküsimusi,“ ütles Paet. “Ukraina ja Euroopa Liidu huvides on võimalikult ulatuslik omavaheline assotsieerimisleping ning seega ka tempo tõstmine läbirääkimiste peatseks lõpetamiseks,“ märkis Paet.

Välisminister Paet kohtub Brüsselis ka Rootsi uue Euroopa-asjade ministri Birgitta Ohlssoniga. Paet ja Ohlsson arutavad eesmärke Euroopa Liidu arengustrateegias EL 2020 ja teisi päevakajalisi küsimus Euroopa Liidu koostöös.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutavad esmaspäevastel kohtumistel ka olukorda Afganistanis, Iraanis ja Haitil.

Allikas:

Välisministeerium



EL-i eesistujamaade saavutused ja väljavaated välispoliitikas

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsi Rootsi EL-i eesistumisaja saavutisi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsis Rootsi EL-i eesistumisaja saavutusi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

Hispaania eesistumisaja logoRaportis toodi välja Hispaania peaministri José Luis Rodriquez Zapatero välispoliitilised eesmärgid EL-i eesistumisajaks, milleks on Euro-Atlandi suhete tihendamine, dialoogi arendamine Ladina-Ameerikaga ja potentsiaalsete uute liikmete toetamine.

Kuna veel pole lõplikult otsustaud, kuidas hakkab Lissaboni leping mõjutama EL-i eesitujamaade rolli ja teisi EL-i institutsioone, on Hispaania eesistumisaeg sattunud väga vastutusrikkale perioodile. Hispaania praegune postitsioon võib muuhulgas mõjutada seda, kuidas EL-i institutsioonid hakkavad koostööd tegema EL-i välisessindustega.

Hispaania plaanib luua pretsedendi kodanikuühiskonna kaasamises EL-i asjade, kaasaarvatud kaitse- ja julgeolekupoliitika üle otsustamisse.

Möödunud pool aastat kestnud Rootsi eesistumisaja kohta nentis raport, et kuigi Rootsi asus EL-i eesistujaks kriitilisel perioodil, õnnestus ometi saavutada suurem osa seatud eesmärkidest – Lissaboni leping on vastu võetud, üle vaadatud EL-i majanduspoliitika, jõutud teatavale EL-i sisesele kokkuleppele kliimaküsimustes.

Välispoliitika valdkonnas võttis Rootsi enda peale EL-i uute Afganistani ja Pakistani strateegiate väljatöötamise ning strateegiate rakendamisega alguse tegemise. Rootsi eesistumisajal jätkas EL Idapartnerluse rakendamist ja koostööd tulevaste liikmesriikidega. Muuhulgas aidati kaasa Horvaatia ja Sloveenia vahelise piiritüli lahendamisele, mis viib Horvaatia sammukese lähemale EL-iga liitumisele.

Streit Councili raportitega saab tutvuda siin.

Allikas:

Streit Council for a Union of Democracies



NATO eriüksuslased vabastasid laeva piraatide küüsist

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.


Foto: NATO
Foto: NATO

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.

Euroopa Liidu mereoperatsiooni NAVFOR raames ohtlikes Somaalia vetes ja India ookeanis rahvusvahelisi jõude tugevdava Taani mereväe aluse meeskond sai Barbadose lipu all sõitva Sloveenia kaubalaeva Ariella turvaruumi varjunud meeskonnalt hädakõne, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Julgeolekueksperdid arutlesid naiste rolli üle rahu tagamisel

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid  Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Osalejate hulgas olid ka Hispaania asepresident  Maria Teresa Fernández de la Vega, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ning mitmed kodanikuühenduste esindajad, armeeametnikud ning poliitikud.

Osalejad leidsid, et kõik Euroopa Liidu ja NATO poolt juhitud missioonid peavad olema vastavuses ÜRO võrdõiguslikkuse resolutsioonidega ning organisatsioonid peavad tagama vastavate ametnike asjakohase väljaõppe ja järelvalve.


[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2010/03/A003772_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

Security and Defence Agenda



“Välismääraja” 24. jaanuaril: “Humanitaarabi andmine ei ole iludusvõistlus”

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendi

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendis. Samuti tulid jutuks Euroopa strateegilised tulevikuplaanid.

Saatekülalised arutlesid, kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu uus strateegia tegelema majandusruumi reguleerimisega ning millised on teised teravad probleemid Euroopas.

Räägiti ka Haiti maavärinast ja hetkel palju kõneainet pakkuvast humanitaarbi efektiivsusest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Riigikantselei Euroopa-ekspert Keit Kasemets.

24. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



President Toomas Hendrik Ilves: Eesti tuleviku määrab meie välispoliitika ja diplomaatia edukus

„Oma eesmärki on võimalik saavutada realistlikult tegutsedes, lähtudes Eesti rahvuslikest huvidest, mitte unistustest,” ütleb president Toomas Hendrik Ilves.

Kui mõelda aastale 2010, siis mida teie peate maailmas Eestile kõige olulisemaks?

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Eesti tähtsaim eesmärk on tugev Euroopa ja ühtne Euroopa Liit. See tähendab ühenduse kõigi liikmesmaade – sõltumata nende suurusest ja Euroopa Liitu kuulumise ajast – aktiivsust ning nähtavust üleeuroopaliste probleemide lahendamisel.

Loodetavasti leiavad liikmesriigid tänavu vastuse küsimusele, kuidas hakkab tegelikkuses toimima äsja jõustunud Lissaboni leping. Kuidas Eesti leiab selles olukorras soodsa positsiooni nii endale kui ka aitab kogu Euroopa Liitu? Iga liikmesriik kompab praegu maad, saamaks aru, kuidas leping mõjutab senist praktikat. Nagu iga põhiseadusliku lepingu puhul, määrab ka siin praktika sageli rohkem kui mitmeti tõlgendatavad sätted.

Teiseks loodan, et julgeolekuolukord Afganistanis muutub oluliselt paremaks. Ameerika Ühendriikide ja mitme liitlase otsus saata sinna lisavägesid annab selleks lootust. Ja meenutage, et nii juhtus see ka Iraagis. Üldise turvalisuse kasvust Afganistanis ja samuti Pakistanis sõltub NATO edukus sel operatsioonil, ka seal teenivate Eesti kaitseväelaste julgeolek.

Loe intervjuud presidendiga edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Sõjakooli magistrandid tutvuvad NATO ja Euroopa Liidu staapide tööga

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest

11. jaanuaril sõidavad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli magistrandid Brüsselise tutvuma NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonide tööga.

Foto: Kaitseväe Peastaap
Foto: Kaitseväe Peastaap

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest. Samuti kohtuvad õppurid Eesti Vabariigi suursaadiku NATO juures Jüri Luige ja Eesti Vabariigi suursaadiku Euroopa Liidu juures Raul Mälguga.

Õppurid kohtuvad NATO rahvusvahelistel ametikohtadel teenivate Eesti ohvitseride ja sõjaliste esinduste juures teenivate Eesti ohvitseridega. Kolonel Aivar Jaeski, kolonelleitnant Rauno Sirk ja kaptenleitnant Ahti Piirimägi tutvustavad õppuritele õhuturve operatsioone, NATO kaitseplaneerimist ja sõjaliste esinduste tööd.

Tutvumine NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonidega aitab õppuritel saada aimu nende asutuste reaalsest töökeskkonnast. Seal nähtu on osa ettevalmistusest tulevaseks teenistuseks nii kodumaal kui rahvusvahelises keskkonnas.

Kolmepäevasel õppereisil osalevad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kahe magistrikursuse kuulajad, kokku 29 õppurit.

Tänavune tutvumisvisiit Brüsselisse on järjekorras teine, esimene külastus korraldati kaks aastat tagasi.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetanud omandavad magistrikraadi sõjaväelise juhtimise erialal. Magistriõpe valmistab nad ette teenima staabiohvitserina ja sõjaaja pataljoniülemana.

Allikas:

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool



Jaak Aaviksoo: Uus julgeolekugarantii Eestile?

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Väljavõte kaitseminister Jaak Aaviksoo blogist

6. detsember 2009

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Äsja Brüsselis Rootsi kolleegi Sten Tolgforsi eesistumisel lõppenud kaitseministrite kokkusaamine oli sellest tulenevalt tavatult elav – õhus oli küsimus kuidas mõista uue lepingu artiklit 42 lõige 7, mis sõnastab: “Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega …”.

Olgu võrdluseks Washingtoni (NATO) lepingu artikkel 5, mis kõlab: “… relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist … rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist …” Ühelt ehk Euroopa Liidu poolt siis ”kohustus anda abi kõigi käsutuses olevate vahenditega” ja teiselt ehk NATO poolt ”asub abistama, rakendades vajalikuks peetavaid abinõusid.”

”Kõik vahendid” on muidugi vägevamad kui ”vajalikuks peetavad abinõud” ja seega on formaalsel lugemisel on ”EL julgeolekugarantii” tugevamgi kui NATO poolt pakutav, ent tegelikkuses sõltub pea kõik sõnade katteks olevast poliitilisest, sõjalisest ja psühholoogilisest valmisolekust ja suutlikkusest. Selle koha pealt on 60-aastase ajalooga NATO-l muidugi pikk edumaa.

Seepärast ei huvitunud Brüsselis kogunenud kaitseministrid mitte niivõrd tekstis sisalduvatest sõnadest, vaid nende võimalikust ja tegelikust tähendusest nii tänases poliitilises retoorikas kui ka kujuteldaval kriitilisel hetkel ja seda nii õiguste kui ka kohustuste võtmes. Lihtsasti küsides: “Kas Soome ja Rootsi tulevad appi, kui Sinimägedes on vaja vastu panna?”, või siis: “Kuidas toetab Eesti Küprost kui vaherahujoonel tulistamiseks läheb?”. Vastus ei ole veel ühemõtteline kummalgi juhul, ent arutelul valitsenud õhustiku põhjal otsustades on Lissaboni lepingu järgne üle-Euroopaline solidaarsustunne süvenenud ning ühise ja jagatud julgeoleku teema aktuaalsem kui kunagi varem. Ma arvan, et see on hea, isegi väga hea.

Tervet sissekannet saab lugeda siin!

Allikas:

www.aaviksoo.ee



Galerii: Afganistan – kõige karmim koht, kuhu üks laps võib sündida

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

«Afganistanis on maailma kõrgeim imikute suremus,» nentis Catherine Mbengue, UNICEFi esindaja selles riigis. «70 protsendil selle riigi elanikkonnast pole ligipääsu puhtale joogiveele. 30 protsenti lastest peavad tööl käima. 43 protsenti tüdrukutest pannakse mehele alaealisena.»

UNICEFi andmeil sureb rohkem kui iga neljas Afganistani laps enne oma viiendat sünnipäeva.

ELi missiooni juures töötava Hansjorg Kretschmer sõnul sai Afganistani lastekaitseamet mullu 1459 teadet laste seksuaalsest ärakasutamisest, kuid see on tema hinnangul vaid jäämäe tipp.

«Üldiselt tuleb tunnistada, et lastele kulutatavad summad on väga väikesed võrreldes summadega, mis voolavad Afganistani sõjalistel või tsiviileesmärkidel,» lisas Kretschmer.

«Tänane Afganistan on kõige jubedam koht laste jaoks,» rääkis parlamendisaadik Fawzia Kofi uudistevõrgule AFP. «Kõige jubedam laste kuritarvitamise viis on seksuaalne kuritarvitamine, milles Afganistanil on olnud viimaste aastate ühed kõrgemad numbrid.»

Galeriiga saab tutvuda Postimehe veebiväljaandes!

Allikas:

Postimees



Paet: vajame Euroopa Liidu ühtsemat tegutsemist Afganistanis

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis.

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis. „See strateegia näitab, et Euroopa Liit püüdleb parema koordineerimise ning oma tegevuse suurema ühtlustamise poole,“ ütles välisminister Paet.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

 

Välisminister Paeti hinnangul märgib Afganistani ja Pakistani tegevuskava uut sammu Euroopa Liidu ühises välispoliitikas, sisaldades konkreetseid eesmärke ning ühiseid tegevussuundi sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriiklus, haldussuutlikkus, majandus ja inimõigused. „Kriitilise tähtsusega valdkonnaks on afgaanide administratiivse võimekuse tõstmine,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa Liit koostöös teiste rahvusvaheliste panustajatega peab leidma lahenduse, kuidas tõsta Afganistani haldussuutlikkust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on äärmiselt vajalik Euroopa Liidu toetus Afganistani ja Pakistani vaheliste majandus- ja kaubandussuhete elavdamisel ning piirikontrolli küsimustes. „Oluline on nii Pakistani ja Afganistani kui ka ELi ja NATO vaheline tõhus koostöö ning jätkuv toetus ÜRO missioonile Afganistanis (UNAMAle), kuna Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus ning sellest lähtuv julgeolekukord on omavahel tihedalt seotud,“ tõdes Paet. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel koosneb Afganistani ja Pakistani uus strateegia kolmest suuremast valdkonnast. Tegevuskava esimene osa käsitleb regionaalset koostööd, koordinatsiooni ning transatlantilisi suhteid, teine osa käsitleb Euroopa Liidu tegevust Afganistanis ning kolmas osa arenguid Pakistanis.

Rääkides olukorrast Afganistanis, avaldasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid kahetsust, et Afganistani presidendivalimiste esimeses voorus esines pettust. Euroopa Liidu välisministrid avaldasid lootust, et afgaanid väldivad presidendivalimiste teises voorus seniseid vigu ning korraldavad 7. novembril usaldusväärsed ning turvalised valimised. „Pärast presidendivalimiste teise vooru edukat lõpuleviimist peab Afganistani uus valitsus hakkama kiiresti ellu viima valimiskampaanias lubatut ning riik peab võtma märksa suurema vastutuse juba aastaid kestvate probleemide lahendamisel,“ märkis välisminister Paet.

Euroopa Liidu välisministrid arutlesid Moldova sisepoliitilise ja majandusliku olukorra ning võimaliku lisafinantsabi andmise üle. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Euroopa huviks, et Moldova tuleks välja kriitilisest finants-majanduslikust olukorrast ja suudaks tagada riigi stabiilse arengu ning jätkaks vajalike reformide läbiviimist. Eesistuja välisminister Carl Bildt andis ülevaate Euroopa Liidu Troika visiidist Moldovasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liidu suhted Moldovaga intensiivistumas ning Euroopa Liit on valmis alustama läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Moldova raamlepingu üle.

Välisministrite nõukogu arutas ka olukorda Sri Lankas seoses sõjalise konflikti järgse keerulise humanitaarolukorraga ning võttis vastu järeldused, mille põhirõhk on suunatud sisepõgenike olukorrale kinnistes Sri Lanka sõjaväe kontrolli all olevates laagrites.

Allikas:

Välisministeerium