Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 24. jaanuaril: “Humanitaarabi andmine ei ole iludusvõistlus”

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendi

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendis. Samuti tulid jutuks Euroopa strateegilised tulevikuplaanid.

Saatekülalised arutlesid, kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu uus strateegia tegelema majandusruumi reguleerimisega ning millised on teised teravad probleemid Euroopas.

Räägiti ka Haiti maavärinast ja hetkel palju kõneainet pakkuvast humanitaarbi efektiivsusest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Riigikantselei Euroopa-ekspert Keit Kasemets.

24. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing