Saakašvili sõnul ootab Gruusia sõpradelt tõerääkimist, mitte relvi

Saakašvili sõnul on Moskva jätkuvalt nende vastu. Sest Gruusia olemasolu meenutab teistele sama piirkonna riikidele, et Venemaa suutis küll tungida iseseisvasse riiki, kuid mitte kukutada selle valitsust.

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja mina ütlen, kus sa omadega oled, märkis Gruusia president Mihheil Saakašvili täna Tallinnas välispoliitika instituudi loengus.

Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo
Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo

Nende sõnadega kirjeldas ta olukorda, kus ühena vähestest riikidest Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena tunnustanud Venezuela president Hugo Chavez seisis vastu Gruusia riigi territoriaalsele terviklikkusele ning Tšehhi vabadusvõitleja Vaclav Havel seda toetas.

«Mind šokeeris, kui palju suutsid Vene sissetungijad kujundada sellist sürrealistlikku arusaama, et Gruusia – riik, kuhu nad tungisid – ründas neid,» rääkis Saakašvili. «Mind šokeeris, et Vene liidrid olid nagu maagid või nõiad, kes suutsid pöörata iga reaalsuse täpselt vastupidiseks.»

Gruusia presidendi sõnul pole selles strateegias pole midagi uut. «Seda nimetatakse peegelpropagandaks,» selgitas ta. «See tähendab oma ohvri süüdistamist täpselt selles kuritöös, mida sa hakkad sooritama või oled juba toime pannud.»

Saakašvili sõnul on seda taktikat kasutanud iga viimase aja totalitaarne režiim. Esimesed olid natsid. «Nad süüdistasid juute valmistumises maailmasõjaks, milleks nad tegelikult ise aktiivselt valmistusid,» meenutas ta. «Ja süüdistasid neid sakslaste hukkamiseks valmistumiseks ajal, kui nad valmistusid juutide genotsiidiks.»

Loe edasi Postimehest!

Gruusia presidendi Tallinnas peetud loengu ingliskeelne tekst.

Allikad:

Postimees

www.president.gov.ge



Õpetajate suvekoolis arutleti erinevate ajalookäsitluste üle

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti.

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti. Lektoriteks olid integratsiooni- ajaloo ning välispoliitika spetsialistid, kellest tuntumad on Marina Kaljurand, Harri Tiido, David Vseviov, Heido Vitsur, Viktoria Ladõnskaja, Kadri Simson ja Mart Laar. 

Suvekoolis keskenduti kahe päeva jooksul vene kultuuriruumi erinevale ajalookäsitlusele koolides. Eesti Nato Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on integratsiooni toimimine kahetimõistetav. Õpetajad kasvatavad järgmist põlvkonda ning kujundavad tulevaste koolilõpetajate suhtumist oma koduriiki. Ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjuseks on tihti asjaolu, et eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad on saanud hariduse Eestis, ent siinsete vene koolide õpetajad hoopis Venemaal. Vene koolide õpetajad saavad tihti informatsiooni kanalitest, mille ajalookäsitlus võib olla kallutatud. Selle harjumuse murdmine oli üks seminari eesmärke. Eesti NATO Ühing üritab kõigi eestimaalastel seas süvendada ühtset arusaama Eesti elust ja ühiskonnast.

ERR-i videolõiku õpetajate suvekoolist saab vaadata siin.

Seoses Molotov-Rippendropi pakti aastapäevaga 23. augustil ning Tallinna okupeerimise aastapäevaga 22. septembril on sel sügisel ajaloo erinevate tõlgenduste üle käimas tõsised arutelud. 17 septembril pidas Tartu Ülikoolis loengu tuntud poola ajaloolane, Poola Teaduste Akadeemia teadlane dr Marek Kornat, kes räägib Poola välispoliitikast ning Molotovi-Ribbentropi paktist. Loeng pühendati II maailmasõja alguse 70. aastapäevale ning otsib vastust küsimusele, kas 1939. aasta augustitragöödiat oleks saanud vältida.

 

Eesti Välispoliitika Instituut korraldas 17.-18. septembril 2009 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Aus ajalugu – alus demokraatiale”, mis tähistas 20 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamisest Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi poolt. Konverentsil osalesid ajaloolased, poliitikateadlased, kooliõpetajad 1989. a sündmustes osalenud.

Konverentsil vaadeldi suhet ajaloosse kui demokratiseerumisprotsesside tunnust ning ajaloo tajumise mõju riikidevahelistele suhetele, meenutades võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine Molotov-Ribbentropi paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale.

ERR-i videot konverentsil toimunust saab vaadata siin.

Ajaloo ümberkirjutamise teemal on viimastel nädalatel sõna võtnud ka ajaloolane David Vseviov  Eesti Päevalehes ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Postimehes .

 

 

Allikad:

Eesti Välispoliitika Instituut

ERR

Kokkuvõtte allikatest tegi Eesti NATO Ühing