Sotsiaalkampaania TÕE SÕNA räägib infosõjast valehäbita

Eesti NATO Ühingus loodud veebilehekülg www.tõesõna.ee kirjeldab interaktiivselt, mis on 21. sajandi infosõda, milleks ja kuidas seda peetakse ja kuidas meist igaühest võib saada infosõdur.

Ajaloolase David Vseviovi ja Kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puusepa miniloengutest saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ja miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud. TÕE SÕNA kodulehekülje artikleid illustreeriva Karl-Erik Talveti kaunid tindijoonistused. Kampaania visuaalse väljanägemise eest hoolitseb loovjuht Joosep Kask. 

 

Kuna teismelised on agarad sotsiaalmeedia kasutajad, siis valmisid kampaania raames ka koomikute Mattias Naani ja Kaarel Nõmmiku stsenaariumite järgi lavastatud sketšid. Nende kaudu tutvustatakse noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased on teismeliste seas tuntud Eesti suunamudijad.

 

Meie kõigi igapäevane heaolu ja turvalisus algab meie peast ja meeltest. Infosõjas on kõige kaitsetum organ meie aju. Millegipärast arvatakse, et eestlased on inforünnakute ja- mõjutuste suhtes oma sovetiaja kogemuse tõttu immuunsed. See ei ole päris õige. 21. sajandil kasutatakse väga osavalt kognitiivseid ja virtuaalrelvi – telesarjad ja- saated, mängufilmid, kirjandus jne -, mille järjepidev kasutamine on pikaajalise ja mõjusa toimega. Seetõttu andsimegi tõele sõna, sest selle sajandi infosõda on äärmiselt salakaval ja loominguline. Meist igaühest võib pahatahtliku manipulaatori käes saada abitu marionett,” räägib TÕE SÕNA looja ja eestvedaja, Eesti NATO Ühingu sotsiaalmeedia projektijuht Kadri Paas.

 

Uuri rohkem: 

 

Kodulehekülg: www.tõesõna.ee

 

FB: https://www.facebook.com/toesona/

 

Instagram: @toe.sona

 

Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCRfSHZF1uzFucbgb1sRB0TA?view_as=subscriber  

 



Eesti NATO Ühing otsib noortega head kodanikku

Eesti NATO Ühing korraldab 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus noortele suunatud integratsiooniteemalise koostööfoorumi „Hea kodanik saab olla igaüks“. Seminaril osaleb ligi 60 eesti ja vene noort vanuses 18-35 eluaastat.

Eesti NATO Ühing korraldab 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus noortele suunatud integratsiooniteemalise koostööfoorumi „Hea kodanik saab olla igaüks“. Seminaril osaleb ligi 60 eesti ja vene noort vanuses 18-35 eluaastat.

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on foorumi eesmärk arutleda tulevaste kodanikuühiskonna liidritega Eesti ajaloo ja erineva kui ka ühtse identiteedi üle ning kasvatada noorte huvi ühiskonnas tehtavate otsuste vastu. Ühtlasi loodetakse foorumi tulemusena luua kontaktide võrgustik erineva emakeele, kultuuritausta ja kodakondusega inimeste vahel.

Noortega väitlevad endast ja teistest lugu pidavaks kodanikuks olemise üle näiteks Imbi Paju, Juhan Kivirähk ja Andrei Titov. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eestvedamisel viiakse läbi hea kodaniku katselabor.

Foorum toimub Meresuu SPA hotellis. Sündmust rahastavad Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Liit,  Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

Seminari kava:

Pühapäev, 30. Mai

14:00-15:00 Ajalooline mälu (sh Eesti tee iseseivumise taastamisel. Imbi Paju, ajaloo- ja mälukirjanik, režisöör. Moderaator: Andrei Titov

15:00 – 15:45 „Minu Eesti – kellele ja milleks“. Aleksander Valdmann, MTÜ Minu Eesti. Moderaator: Andrei Titov

16:15-17:30 Kuhu liigud Eesti – kodanikuühiskonna areng ja integratsioon. Juhan Kivirähk, sotsioloog. Anna Tiido, diplomaat. Moderaator: Andrei Titov

17:45-19:00 Kooseksisteerimine meil ja mujal. Eva-Maria Asari, Koostöö Kogu

Esmaspäev, 31 Mai

9:00-10:00 Hea Kodaniku Põhimõtted, Urmo Kübar

10:00-11:00 Sissejuhatus Hea Kodaniku Katselaborisse Urmo Kübar, EMSL

11:15-13:00 Hea Kodaniku Katselabor

14:00-15:00 Katselabori kokkuvõte

15:00-16:00 Seminari kokkuvõte



Kohtla-Järvel on üleval näitus “NATO 60. Eesti-NATO 5”

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Fotomaterjali ja venekeelse taustinfo abil annab väljapanek ülevaate NATO ajaloost, Eesti teest NATO-sse ja panusest alliansi operatsioonidesse. Näitus koostati möödunud aastal tähistamaks NATO asutamise 60 aastapäeva ja viie aasta möödumist Eesti liitumisest NATO-ga.

Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis aadressiga Tuuslari 22 on näitust võimalik vaadata mai lõpuni, seejärel pannakse näitus üles Jõhvis.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee



NATO Ühingu vabatahtlikud tutvusid Brüsselis EL-i ja NATO struktuuridega

Aprilli lõpus Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel abistas peakorraldajaid 38 vabatahtlikku tudengit, kelle Eesti NATO Ühing oli spetsiaalselt selle sündmuse jaoks välja valinud ja koolitanud.

Ühingu vabatahtlikud Euroopa ParlamendisAprilli lõpus Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel abistas peakorraldajaid 38 vabatahtlikku tudengit, kelle Eesti NATO Ühing oli spetsiaalselt selle sündmuse jaoks välja valinud ja koolitanud.

6. ja 7. mail korraldas Ühing vabatahtlikele preemiareisi Brüsselisse, mille käigus külastati Euroopa Liidu ja NATO tähtsamaid institutsioone.

Kümme vabatahtlikku kohtusid Euroopa Eesti Esinduses poliitikaeksperdi Sander Soonega. Euroopa Parlamendis vestlesid vabatahtlikud Siiri Oviiriga, kes andis potentsiaalsetele parlamendisaadikutele ntulevikuks nõu: “Ärge olge arvamuse järgijad, olge arvamuse kujundajad!”. Veel kohtusid vabatahtlikud Euroopa Komisjonis vabatahtlikud transpordivoliniku Siim Kallase nõuniku Margus Rahuojaga.

Reedel, 7. mail võeti grupp vastu NATO peakorteris, kus noortele tehti põhjalik ülevaade hetkel NATO jaoks tähtsamatest arengutest. Eesti esinduses NATO juures vesteldi kaitsenõuniku Christian-Marc Lifländeriga esinduse tegevusest ja sellest, kuidas Brüsselis tehtavad otsused mõjutavad igapäevast elu Eestis ja kuidas väikese riigi kaitsepoliitikakujundamine NATO-s käib.

Eesti NATO Ühing



Delfi arvamus: Victoria Punga rääkis NATO ministrite kohtumisest

Vaata Delfi arvamustoimetaja Rain Kooli intervjuud Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Pungaga!

Vaata Delfi arvamustoimetaja Rain Kooli intervjuud Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Pungaga!

Punga rääkis peagi Tallinnas toimuvast NATO välisministrite kohtumisest ja kinnitas, et kohtumine toob kasu Eesti mainele meie partnerite silmis.



NATO kohtumisel aitavad delegaate üliõpilased

Varsti Tallinnas peetaval NATO välisministrite kohtumisel löövad taustajõududena lisaks politseile, kaitseväele ja ametnike armeele kaasa ka noored üliõpilased.

Foto: ERR
Foto: ERR

Varsti Tallinnas peetaval NATO välisministrite kohtumisel löövad taustajõududena lisaks politseile, kaitseväele ja ametnike armeele kaasa ka noored üliõpilased.

Poolteise nädala pärast toimuva sündmuse ladusamaks korralduseks kutsus Eesti NATO Ühing appi 35 vabatahtlikku, kes tervitavad lennujaamas Tallinnasse saabuvaid delegatsioonide liikmeid ja abistavad neid probleemide korral, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Üks vabatahtlikest, Mikk Vainik ütles, et tema rolliks lennujaamas on tähtsate isikutega tegeleda. “Aidata neil asju tassida, näidata neile suund kätte, kus nad peavad minema. Anda nii öelda esimene nägu sellest, kes või mis on Eesti”.

Vabatahlikud on jagatud nelja meeskonda – kolm Tallinna suurhotellidesse ja üks lennujaama.

Eesti NATO ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on vabatahtlike põhiülesandeks delegatsioonide assisteerimine ja toetamine. “Juhul kui mõni delegaat, minister soovib paljundust teha, sest parajast ta ei oska ise leida kopeerimismasinat, siis on see vabatahtliku kohustus,” ütles Punga.

Kõiki neid ülesandeid ja etiketti on noored õppinud kuuel ühepäevasel koolitusel. Kokku kasutab NATO ühing 35 vabatahtlikku, kuid tahtjaid oli 88. Otsima hakati sobivaid kandidaate juba eelmise aasta septembris, kui Eesti NATO ühing saatis kõigile rahvusvaheliste suhete, politoloogia- ja ajalooüliõpilastele e-kirja.

Noored ise näevad selles ürituses osalemises praktikat ja hüppelauda, et juba järgmistel sarnastel ettevõtmistel võib-olla natukene suuremas rollis kaasa lüüa.

“Täna ma olen siin õpipoisi rollis see, kes täidab ülesandeid. Loomulikult soovin ma ka edaspidi sellistel üritustel kaasa aidata ja selline on esimene linnuke,” ütles Vainik.

Välistamaks, et vabatahtlike sekka satuks halbade kavatsustega inimesi, uuris Punga sõnul soovijate tausta politsei. “Ja tõepoolest meil juhtus nii, et kõik inimesed olid väga korralikud ja me kedagi ei kahtlusta,” lisas ta.

Kohtumise päevadel läbivad vabatahlikud lisaks veel turvakontrolli ja pääsevad oma tööalasse ainult isikut tõendava dokumendiga.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-11_AK_nato_vabatahtlikud.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO Ühingu näitus üleval Ida-Virumaal ja Tallinnas

Esmaspäeval, 5. aprillil avati Narva Keskraamatukogus NATO 60. juubelile pühendatud venekeelne näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

Esmaspäeval, 5. aprillil avati Narva Keskraamatukogus NATO 60. juubelile pühendatud venekeelne näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Avamisele järgnes ümarlaud, kus linnarahvaga vestlesid Suurbritannia saatkonna diplomaat Eestis, Matthew Hyde, Välisministeeriumi diplomaat ja NATO ekspert Oleg Dmitrijev, ning Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga.

Punga sõnul oli arutelu elav ning ümarlaual kõneldi NATO olemusest, tegevustest ja mõjust Eesti julgeolekule.

Narva Keskraamatukogus on näitust võimalik vaadata mai alguseni, seejärel pannakse näitus üles Kohtla-Järvele.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Sama näituse Eestikeelset versiooni saab aprillis näha Viimsis, Kindral Laidoneri Muuseumis.

Eesti NATO Ühing



VIDEO: Tallinnas arutati NATO tulevikku

22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Esmaspäeval, 22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Tallinna Ülikooli ruumides toimunud arutelul osalesid NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures; Marie Gervais-Vidricaire, endine Kanada suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures. Arutelu juhtis Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Eksperdid vestlesid 70-liikmelise tudengitest, diplomaatidest ja välispoliitika huvilistest koosnenud publikuga ligi poolteist tundi. Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul huvitasid publikut peamiselt NATO suhted Venemaaga, tuumarelvade leviku tõkestamine, energiajulgeolek ja NATO edasine laienemine.

Käesoleva aasta lõpus saab strateegilisest kontseptsioonist NATO ametlik juhdokument.

Eesti NATO Ühing



Kutse: Võimalus arutada ekspertidega NATO uut strateegilist kontseptsiooni (22.märts)

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Teadmiseks kõigile välis- ja julgeolekupoliitika huvilistele!

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Kus: Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5, Tallinna saalis (M 218)

Millal: Esmaspäeval, 22. märtsil kell 15:00-16:30

Seminaril vestlevad osalejatega NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed:

Aivis RONIS, Läti endine suursaadik NATO juures

Marie GERVAIS-VIDRICAIRE, Kanada suursaadik Austrias

Hans-Friedrich von PLOETZ, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Arutelu toimub inglise keeles ja seda juhib Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven MIKSER.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee

Rohkem infot NATO strateegilise kontseptsiooni ja ekspertide kohta:

www.eata.ee/mis-on-nato/uus-strateegiline-kontseptsioon

www.nato.int/strategic-concept/

Kohtumiseni arutelul!

Eesti NATO Ühing



Riigikaitsekomisjon jagas kogemusi Moldova parlamendi liikmetele

Riigikogu konverentsisaalis toimus 1. ja 2. märtsil Moldova parlamendi riigikaitse- ja sisejulgeoleku komisjoni delegatsioonile seminar, mille eesmärgiks oli tugevdada parlamentaarse järelevalve võimekust Moldovas.

Riigikogu konverentsisaalis toimus 1. ja 2. märtsil Moldova parlamendi riigikaitse- ja sisejulgeoleku komisjoni delegatsioonile seminar, mille eesmärgiks oli tugevdada parlamentaarse järelevalve võimekust Moldovas.

Seminaril Tallinnas osalesid Moldova riigikaitse- ja sisejulgeolekukomisjoni esimees Igor Vremea, aseesimees Mihai Godea ja komisjoni teised liikmed ning ametnikud.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul kasvab Moldova riigiinstitutsioonides ja ametiasutuses nõudmine Eesti kogemuste ja oskusteadmiste järele. „Meil on hea meel, et saame aidata kaasa Moldova parlamendi ja selle komisjonide töö tõhustamisele.

Toimiv ja tasakaalus võimujaotus parlamentaarse ja täidesaatva võimu vahel on konsolideeritud demokraatia oluline osis,“ ütles Raidma. Eesti kogemuse ja oskusteabe jagamine Euroopa Liiduga lõimumisele orienteeritud riikidele on äärmiselt vajalik nii sihtriigile kui ka doonorile endale.

„Moldaaviale, kes püüdleb samuti Euroopa ühtsesse perre, on Eesti kogemus erilise väärtusega,“ sõnas Moldova riigikaitse- ja sisejulgeolekukomisjoni esimees Igor Vremea.

Seminaril tutvustasid Riigikogu liikmed ja Riigikogu kantselei ametnikud Eesti parlamentaarset korda, selle toimimise põhimõtteid ja tavasid, andes muuhulgas ülevaate riigikaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest. Eesti kogemust jagasid lisaks Raidmale ka Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Jaanus Rahumägi, Enn Eesmaa ja Nelli Privalova.

Eesti-Moldova parlamendirühma esimees Urmas Klaas andis seminari väliskülalistele lõuna. Seminari raames külastasid Moldova parlamendiliikmed ka siseministeeriumi, kus tutvusid ministeeriumi, kaitsepolitsei ning politsei- ja piirivalveameti ülesehituse ja töökorraldusega. Seminaril osalesid ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindajad ning julgeolekusektori kodanikeühenduste kogemust tutvustas Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga.

Seminari „Parlamentaarse järelevalve tugevdamine Moldovas Eesti kogemuse näitel“ korraldasid koostöös riigikaitsekomisjon ja Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus (DCAF) ning kaasrahastasid Riigikogu, Tšehhi Vabariigi välisministeerium ja DCAF. Vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava strateegiale 2006-2010 on Moldova üks Eesti arengukoostöö neljast prioriteetsest partnerriigist. Prioriteetsed valdkonnad Moldova toetamisel on hea valitsemistava ja demokraatia arendamine ning haridussektori, majandusarengu ja keskkonnasäästliku arengu toetamine.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi tulemusliku tegevuse eest Eesti riigikaitse arendamisel.

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga pälvis Kaitseministeeriumi kuldmärgi tulemusliku tegevuse eest Eesti riigikaitse arendamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo autasustas 23.veebruaril Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgiga mitmeid Kaitseministeeriumi koostööpartnerid Eestist ja välisriikidest.

Lisaks autasustati Afganistanis teeninud Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi teenistujaid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga. Muuhulgas annetas kaitseminister kuldmärgi ka Eesti NATO Ühingu juhatajale Victoria Pungale tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.

Punga pälvis kuldmärgi teenete eest Eesti NATO Ühingu juhatajana ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse projektijuhina, olles läbi aastate korraldanud rahvusvahelisi kaitse- ja julgeolekualaseid seminare, koolitusi ja foorume. Erilist esiletõstmist väärib Victoria riigikaitselise õppetegevuse korraldamine Ida-Virumaal vene õppekeelega koolide õpetajatele ja õpilastele ning Eesti riikluse arendamise ja reformide elluviimise kogemuse jagamine Ukrainas.

Victoria Punga on hea näide inimesest, kes kodanikualgatuse korras aitab oma ametialase professionaalse tegevusega tugevdada riigi ja kodanikuühiskonna vahelist koostööd ning tagada integratsiooni ja üksteisemõistmist Eesti ühiskonnas.

Kaitseminister rõhutas teenetemärke kätte andes, et aumärgid on tunnustus Eesti riigikaitse edendamisel antud panuse eest. „Just täna on õige aeg tänada kõiki neid, kes on oma panusega meie riigikaitse arendamisele kaasa aidanud – ja neid on tegelikult väga palju. Tänan Teid ja soovin kõigile head Vabariigi aastapäeva,“ sõnas kaitseminister.

Lisainfo Kaitseministeeriumi teenetemärkide kohta: http://www.kmin.ee/?op=body&id=542

Allikas:

Kaitseministeerium



Rahvusvahelised organisatsioonid Eestis ja Eesti neis – Ühingu talvekoolis arutlesid õpetajad ja eksperidid

4.-6. jaanuaril Narva-Jõesuusse kogunenud sajakonnas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajal üle Eesti avanes võimalus ekspertidega näost-näkku rääkida sellest, milline on ühe väikese riigi osa rahvusvahelises poliitikas ja kuivõrd omakorda määrab suurorganisatsioonide tegevus Eestis toimuvat.

4.-6. jaanuaril Narva-Jõesuusse kogunenud sajakonnas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajal üle Eesti avanes võimalus ekspertidega näost-näkku rääkida sellest, milline on ühe väikese riigi osa rahvusvahelises poliitikas ja kuivõrd omakorda määrab suurorganisatsioonide tegevus Eestis toimuvat.

eataKolmepäevase talvekooli esimesel päeval kõneles Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand arengukoostöö vajalikkusest  ning seda ümbritsevatest poliitikatest. Päeva lõpetas ajaloolane Hardo Aasmäe, kes rääkis Eesti rollist Nõukogude Liidu lagunemisel. Integratsiooni teemat puudutades pani Aasmäe kuulajatele südamele, et ei tasu loota integratsooni toimimisse läbi riikliku poliitika, nn rahvaste sõprus tekkib ikkagi inimeste tasemel, ning  saab võimalikuks siis, kui kaks rahvast on üksteisele vastastikku vajalikud.

Teisel päeval tutvustasid õpetajtele NATO ja ÜRO tegevust ja põhimõtteid Riigikogu liige Sven Mikser, ja Välisministeeriumi diplomaadid Oleg Dimitrjev, Anna Tiido ja Priit Turk. Kõneledes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest tõi Anna Tiido välja, et Venemaa näeb kohati Euroopat endiselt eraldi riikidena, mitte ühtse liiduna, kellel on järjest enam sarnased välispoliitika põhimõtted.

Uuest keskkoolide õppekavast ning põhi- ja keskastme lahutamisest rääkis Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar, kes kõneles ka venekeelse hariduse riiklikust rahastamisest ja tõi välja statistika, mis näitas, et vene õppekeelega koolide õpilaste arv väheneb kiiremini, kui eesti koolide oma, millest nähtub, et järjest rohkem vene keelt emakeelena kõnelevaid lapsi läheb esimesest klassist eesti kooli.

Kõigile ettekannetele järgnes võimalus esitada teema kohta küsimusi ning iseenesestmõistetavalt pälvis pedagoogidelt kõige rohkem küsimusi viimane ettekanne.

Juba traditsiooniliseks saanud Eesti NATO Ühingu talvekooli õnnestumisele aitasid kaasa Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Friedrich Ebert Stiftung.

Eesti NATO Ühing



Kaitseeksperdid väitlesid Narva koolide õpilastega

Eesti Nato Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtuvad täna Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

Eesti NATO Ühingu esindajad ja kaitseväe kolonel German Kesa kohtusid 27. novembril Narva koolide õpilastega, et tõsta noorte teadmisi NATO-st ja Eesti riigikaitsest.

EATAEesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul näitavad viimased uuringud, et kui eestlaste hulgas on NATO-sse kuulumise toetus ligi 90 protsenti, siis mitte-eestlaste puhul jääb see alla kolmandiku. „Eelnevatel samalaadsetel kohtumistel Narva õpilastega on diskussioon olnud tuline, kuid noorte suhtumine positiivselt avatud,“ ütles Victoria Punga.

Punga sõnul on otsekohtumised ja elav arutelu Narva noortega üks parimaid võimalusi selgitamaks Eesti riigikaitse olukorda ja põhimõtteid ning NATO toimimise aluseid.

Loengud toimusid 27. novembril algusega kell 11.20 Narva Humanitaargümnaasiumis eesti keeles ja 13.00 Narva Kesklinna Gümnaasiumis vene keeles.



Ühingu talvekoolis arutletakse rahvusvaheliste organisatsioonide rolli üle

NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks käesoleval korral on rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.-6. jaanuar 2010, Narva-Jõesuus.

Eesti NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks on sel korral rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.- 6. jaanuaril 2010 Narva-Jõesuus.

EATA

Seminari eesmärgiks on arutleda Eesti diplomaatia lähiajaloo ja selle õpetamise üle, rääkida välispoliitilistest prioriteetidest ja meie valikutest. Samuti korraldame Euroopa Liidu teemalise simulatsiooni.

Talvekool algab 4. jaanuaril kell 14.00 ja see päev pühendatakse loengutele ning seminaridele. 5. jaanuaril leiab aset simulatsioon. Viimasel päeval teeme kokkuvõtteid ja jagame tunnistusi.

Täpsem programm ilmub hiljemalt 11.detsembril 2009.

Üritusel osalemine on tasuta ning töökeeleks on eesti keel (planeeritud ka tõlge vene keelde). Talvekooli saavad registreeruda eelkõige ajaloo ja ühiskonnaõpetuse  õpetajad (vajadusel ka huvijuhid).

Huvi korral palume pöörduda meie büroosse (seminar@eata.ee).

Eesti NATO Ühing



Loengutesari “Räägime NATO-st!” novembris Eestimaa koolides

Novembris toimuvad loengusarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtnas, 23. novembril Tartus ja 27. novembril Narvas.

eatalogoSel kuul toimuvad loengutesarja “Räägime NATO-st!” loengud 17. novembril Kehtna põhikoolis, 23. novembril Tartu Erakoolis ja Tartu Kunstigümnaasiumis ning 27. novembril Narvas.

Loengud on mõeldud riigikaitse alase teadlikuse tõstmiseks õpilaste hulgas.

Ühing tutvustab kooliõpilastele NATO toimise ja riigikaitse põhimõtteid ning  Narvas räägib lisaks Ühingu esindajatele oma kogemustest operatsioonidel kolonel German Kesa.

Täpsem info loengute kohta ilmub lähipäevil!

Sarja toetab Kaitseministeerium.



Aaviksoo avas kõrgetasemelise julgeolekukonverentsi küberpaneeli

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav. „Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,“ sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline – meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad. „Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. „Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse – selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd,“ ütles kaitseminister.

Teiste seas esisid Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid, Eestit esindas lisaks kaitseministrile paneelides NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm.

22. ja 23. oktoobril osales kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutluse all olid NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.

Bratislava konverentsil osales ka Eesti NATO Ühingu juhatja Victoria Punga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Ühingu esindajad osalesid ATA 55. assambleel

7.-10 oktoobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55-ndat aastapäeva.

7.-10 oktATA logooobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55. aastapäeva.

Assambleel pöördumisega esinenud Ukraina president Viktor Juštšenko rõhutas ATA rolli avalikuse harimises kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel ning avaldas lootust, et peagi avaneb ka Ukrainal võimalus liituda NATO-ga ning ühtlasi ATA-ga.

Lisaks organisatsiooni sisestele küsimustele võeti üles üldist maailma julgeolekut puudutavad küsimused, k.a. NATO uus strateegiline kontseptsioon. NATO ase-peasekretär Jean-François Bureau mainis oma kõnes olulisemate teemadena Afganistani, energiajulgeolekut ja küberturvalisust. „Me peame vastama küsimusele, milline on NATO lähitulevikus, näiteks aastal 2020?“, ütles Bureau ning lisas: „NATO on ainulaadne organisatsioon, mis saab hakkama väga erinevate probleemidega, kuid ainult juhul, kui organisatsioon on üles ehitatud koostööle, partnerlusele ja ühiste eesmärkide saavutamisele. See ongi uue strateegilise kontseptsiooni siht.“

ATA on suurim avalik kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev foorum maailmas, kuhu kuuluvad NATO liikmesriikides ja partnerriikides tegutsevad valitsusvälised ühingud. ATA loodi aastal 1954 toetamaks alliansi laienemist ning tutvustamaks üldsusele Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid.

Eesti NATO Ühingut esindasid ATA 55-ndal assambleel juhataja Victoria Punga ja projektijuht Anu Eslas.

Allikad:

ATA

NATO



Õpetajate suvekoolis arutleti erinevate ajalookäsitluste üle

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti.

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti. Lektoriteks olid integratsiooni- ajaloo ning välispoliitika spetsialistid, kellest tuntumad on Marina Kaljurand, Harri Tiido, David Vseviov, Heido Vitsur, Viktoria Ladõnskaja, Kadri Simson ja Mart Laar. 

Suvekoolis keskenduti kahe päeva jooksul vene kultuuriruumi erinevale ajalookäsitlusele koolides. Eesti Nato Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on integratsiooni toimimine kahetimõistetav. Õpetajad kasvatavad järgmist põlvkonda ning kujundavad tulevaste koolilõpetajate suhtumist oma koduriiki. Ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjuseks on tihti asjaolu, et eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad on saanud hariduse Eestis, ent siinsete vene koolide õpetajad hoopis Venemaal. Vene koolide õpetajad saavad tihti informatsiooni kanalitest, mille ajalookäsitlus võib olla kallutatud. Selle harjumuse murdmine oli üks seminari eesmärke. Eesti NATO Ühing üritab kõigi eestimaalastel seas süvendada ühtset arusaama Eesti elust ja ühiskonnast.

ERR-i videolõiku õpetajate suvekoolist saab vaadata siin.

Seoses Molotov-Rippendropi pakti aastapäevaga 23. augustil ning Tallinna okupeerimise aastapäevaga 22. septembril on sel sügisel ajaloo erinevate tõlgenduste üle käimas tõsised arutelud. 17 septembril pidas Tartu Ülikoolis loengu tuntud poola ajaloolane, Poola Teaduste Akadeemia teadlane dr Marek Kornat, kes räägib Poola välispoliitikast ning Molotovi-Ribbentropi paktist. Loeng pühendati II maailmasõja alguse 70. aastapäevale ning otsib vastust küsimusele, kas 1939. aasta augustitragöödiat oleks saanud vältida.

 

Eesti Välispoliitika Instituut korraldas 17.-18. septembril 2009 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Aus ajalugu – alus demokraatiale”, mis tähistas 20 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamisest Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi poolt. Konverentsil osalesid ajaloolased, poliitikateadlased, kooliõpetajad 1989. a sündmustes osalenud.

Konverentsil vaadeldi suhet ajaloosse kui demokratiseerumisprotsesside tunnust ning ajaloo tajumise mõju riikidevahelistele suhetele, meenutades võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine Molotov-Ribbentropi paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale.

ERR-i videot konverentsil toimunust saab vaadata siin.

Ajaloo ümberkirjutamise teemal on viimastel nädalatel sõna võtnud ka ajaloolane David Vseviov  Eesti Päevalehes ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Postimehes .

 

 

Allikad:

Eesti Välispoliitika Instituut

ERR

Kokkuvõtte allikatest tegi Eesti NATO Ühing