USA autasustas Eesti allohvitseri Pronkstähega

NATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi ülem kindralmajor Byron Bagby kinnitab vanemveebel Hillar Pliiatsi rinda PronkstäheNATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

Autasu andis vanemveebel Pliiatsile üle Brunssumi ühendväejuhatuse staabi operatsioonide direktoraadi ülem Ühendriikide kindralmajor Byron Bagby.

„Vanemveebel Pliiats on andnud silmapaistva panuse operatsiooni Iraagi Vabadus õnnestumisele. Tema teod järgivad parimaid sõjaväelisi traditsioone ja teevad au talle, Iraagi rahvusvahelisele korpusele (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ning Eesti maaväele,” ütles kindralmajor Bagby autasu üleandmisel.

Vanemveebel Hillar Pliiats on Iraagi missioonil osalenud kahel korral, ESTPLA-9 ja ESTPLA-16 koosseisus. Lisaks on ta osalenud kahel korral välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühel korral Kosovos. Vanemveebel Pliiats teenib kaitseväes 1997. aastast kui ta alustas teenistust Balti Pataljonis. Ta on teeninud ka Scoutspataljonis ning Kaitseväe Peastaabis. Alates 2008. aastast teenib vanemveebel Pliiats NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi administratiivsektsioonis. Instruktorina Brunssumi ühendväejuhatuse mobiilses treeningmeeskonnas on ta koolitanud mitmete riikide allohvitsere.

Pronkstähe medali loomise kinnitas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 1944. aastal. Sellega autasustatakse kaitseväelasi kangelaslike tegude eest maaväe lahingutes või silmapaistva panuse eest lahinguoperatsioonide läbiviimisel.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kes ütleb, et tal stressi pole, see valetab

Dr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Leitnant Lauri LemmingDr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Mis on meie poiste hädad, mida teil ravida tuleb?

Lahinguvigastused muidugi, õnnetused, traumad, äpardused tehnikaga. Siberi katk, raskekujulised soolenakkused, malaaria. Putukate poolt edasikantavad nakkused, mis jätavad kehale võikad armid.

Kui profid Eesti sõdurid muidu USA või Briti omadega võrreldes tunduvad?

Eesti sõdur on vana rahu ise, teda ei loksuta miski. Ja kui loksutab, peab olema midagi väga karmi juhtunud.


Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Fotod: Võidpüha paraad Viljandis

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Foto: Kaitseväe peastaapEile ella kümnest hommikul hakkas Viljandi Vabaduse väljaku ääres meeleolu looma orkestrimuusika. Samal ajal algas Jaani kirikus Võidupüha jumalateenistus.

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Paraadi rivistaja oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm. Paraadi juhatas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kell 11.30 tervitas Kaitseliidu üksusi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President pidas kõne ning saadab maakondadesse teele võidutule.

Eesti NATO liikmelisust rõhutasid paraadi lõppedes üle linna lendavad Poola hävitajad.

Vaata Kaitseväe peastaabi fotosid paraadilt!

Allikas:

Kaitseliit



Kaitseväelased Afganistanis tähistasid võidupüha koos liitlastega

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

„Siin, kodust kaugel, lõõskava Afganistani päikese all võidupüha tähistades mõtleme jahedas ja vihmases Eestis olevatele lähedastele,“ ütles patrullbaasis Wahid läbiviidud rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Kodutunnet toovad

lähemale ka Eesti ettevõtjate ja koduväeosa poolt saadetud söögid-joogid, mis näitab, et meie teenistust Afganistanis toetatakse.“

Rivistuse ajal sooritas kompaniist kaks ülelendu Ameerika Ühendriikide õhujõudude pommituslennuk B1, et tervitada eestlasi pühade puhul.

Kõige rohkem teenib eestlasi patrullbaasis Wahid, mida mehitab jalaväekompanii Estcoy-10. Varahommikusel rivistusel luges kolonelleitnant Ühtegi ette kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervituse ning kaitseväelased mälestasid vaikusehetkega Afganistanis ja Iraagis langenud võitluskaaslasi. Täpselt kolm aastat tagasi langesid Afganistanis Eesti kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.

„Neljandik meie missioonist on seljataga, olete teinud tublit tööd. Üksus on oma ülesannetega hästi hakkama saanud,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Võidupüha üritus andis nii meile endile kui ka Wahidis teenivatele briti võitlejatele võimaluse osa saada eestlastele olulisest pidupäevast.“

Rivistuse järel võisteldi omavahel sellistel aladel nagu liivaga täidetud miinipilduja miinikastide tassimine ja soomustransportöör Pasi ratta kantimine. Lisaks eestlastele võtsid võistlustest osa ka Wahidis teenivate brittide meeskonnad.

Rivistuse ja võistluste järel asusid Estcoy-10 kaitseväelased maitsma Eestist saadetud head-paremat. AS A Le Coq saatis Afganistanis teenivatele eestlastele 300 liitrit naturaalset kalja ning 1. Jalaväebrigaad varustas Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate grilltoodete, suitsuvorsti, karastusjookide ja maiustustega. Logistiline toetuselement NSE-9 tähistab võidupüha Camp Bastionis.

Jaanipäevale omaselt läks ka Afganistanis õhtul ilm pilviseks.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Tallinnas kogunesid õhutõrjerakettide Mistral spetsialistid

Tallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Foto: Eesti KaitsevägiTallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Igal aastal toimuva seminari eesmärk on vahetada kogemusi ning tihendada koostööd Mistralidega seonduva väljaõppe ja varustuse valdkonnas.

Eesti delegatsiooni seminaril juhib õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu, kelle sõnul osaleb Eesti sellel üritusel küll juba neljandat korda, kuid teisi Mistrali kasutajaid võõrustatakse Tallinnas esimest korda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti meedikud Afganistanis abistavad kohalikke elanikke

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

„Me oleme valmis oma oskusi kasutama, et kohalikke elanikke aidata ja see on ka meie panus aitamaks kaasa koalitsiooni ja kohalike elanike teineteisemõistmisele,“ ütles Estcoy-10 meedik vanemveebel Ülle Pomerants. „Loodame, et kohalikud meie abi vastu võtavad, sest me oleme valmis neile võimalust mööda meditsiinilist abi pakkuma.“

Estcoy-10 meedikud andsid abi patrulli käigus, mille kompanii allüksus sooritas Luycheki alasse, et selgitada välja kohalike meditsiinilise abi vajadus. Samuti soovis kompanii näidata, et eestlaste üksuses on naismeedikud, mis tähendab, et ümbruskonna naistele on meditsiiniline abi olemas.

„See patrull on osa suuremast eesmärgist kohalikega parema koostöö saavutamisel, näitamaks neile, et me oleme siin nende turvalisuse tagamiseks,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Meie peamiseks sihtgrupiks on naised ja lapsed ning soovime kaasata ka meie alal elavat afgaanist apteekrit.“

Kohaletulnud külaelanikele anti esmatasandi abi nagu erinevate haavade sidumine ja salvidega määrimine. Eesti meedikud on aidanud ka neid külaelanikke, kes on oma muredega tulnud patrullbaasi Wahid lähedale.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Paldiski võttis vastu Afganistani kontingendi

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Paldiski linnapea Kaupo Kallas ütles oma tervituskõnes, et Paldiski elanikud on uhked seal teenivate kaitseväelaste üle. „Olen kindel, et te tundsite koduigatsust. Ka meie igatsesime teie järgi,“ ütles Kallas.

1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm ütles, et samalaadsed üksuse vastuvõtmise üritused on näiteks Suurbritannias väga levinud. „Me tahame olla osa Paldiski igapäevasest elust,“ ütles kolonelleitnant Tamm. „Samuti on rahval nüüd võimalus näha kontingenti ühtsena koos, mida muidu oli võimalik näha vaid vahetult enne Eestist lahkumist ja tagasitulekul lennujaamas.“

Piduliku kojumarsi käigus marssisid Eesti kontingendi moodustanud jalaväekompanii Estcoy-9, logistilise toetuselemendi NSE-8 ja staapides teeninud kaitseväelased Kaitseväe Orkestri muusika saatel Paldiski raudteejaama juurest linna keskväljakule. Pärast lühikest rivistust sai linnarahvas tutvuda kontingendi kasutuses olnud tehnika ja varustusega, maitsta sõdurisuppi ja kuulata Kaitseväe Orkestri kontserti.

1.jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Tamme sõnul soovitakse sellisest kojumarsist välja kujundada traditsioonilise ürituse.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Jaak Aaviksoo: Eesti sõduri kaitseks

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Oodata tuli öö läbi, sest tuhapilvede tõttu hilines kojulend ligi pool päeva. Samal varahommikusel ajal algas uus päev enam kui 3500 kaitseväelasele Pärnu- ja Viljandimaa metsades õppusel Kevadtorm 2010.

Meie turvatunne sõltub palju rohkem kui me vahest igapäevaselt tajume neist ligi 40 000 kaitseväelasest tegevteenistuses ja reservis, kes seisavad koos meie liitlastega meie vabaduse kaitsel. Eesti sõdur kaitseb Eestit. Hommikune ootamine andis järjekordse võimaluse mõelda sellelegi küsimusele „Kes kaitseb Eesti sõdurit?“

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Laaneots võtab sõja korral püssi alla 30 000 meest

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Mullu jõulude ja aastavahetuse ajal kaitseväe kõrgemad juhid ei puhanud, vaid käisid kordamööda kindralleitnant Laaneotsa juures ette kandmas, kuidas edenesid möödunud aastal nende vastutusalas ettevalmistused mobilisatsiooniks, kui selleks vajadus tekib.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Sõjakool kutsub õppima kõrgharidusega noori!

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseritunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.

Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.

Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Loe edasi!

Õppekavad ja sisseastumistingimused: http://www.ksk.edu.ee/est/Sisseastujale

Lisainfo: ekv@ksk.edu.ee, 717 6131



Vabatahtlikud läkitavad Afganistani meeleoluka kingituse

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Internetikeskkonnas tegutseva käsitööfoorumi Isetegija (www.isetegija.net) esindajad kingivad Afganistanis teenivale Eesti kontingendile neli omatehtud meelelahutusliku sisuga raamatut, mis sisaldavad pilte, mõistatusi, koomikseid, anekdoote ja ristsõnu.

„See on järjekordne näide sellest, et Eesti inimesed hoolivad meie sõduritest, et nad mõtlevad neile ning on valmis neile pühendama oma aega ja oskusi,“ ütles leitnant Ivi Prits Kaitseväe Logistikakeskusest. „Sellised isikupärased ja südamest tulnud kingitused on sõjapiirkonnas väga teretulnud.“

Kingitused võtab vastu Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa, kes tänutäheks annab vabatahtlikele kaitseväepoolse meene.

Kingitavate raamatute koostamisel osales 25 Isetegija käsitööfoorumi liiget, kellest kahel teenib ka endale lähedane inimene Afganistanis.

Isetegija käsitööfoorum ühendab enam kui 14 000 kasutajat ning haldab ligi 800 käsitööblogi.

Pilte jaanipäevaks Afganistani jõudvatest raamatutest saab vaadata siit.

Viimati tegid sarnase annetuse MTÜ Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad ja Lehepunkt, läkitades märtsikuus Afganistani Eesti kontingendile erinevaid eestikeelseid ajakirju.

Kaitseväe Logistikakeskus korraldab lisaks Eesti kontingendi logistilisele toetamisele ka lähedaste poolt sõjalisse operatsioonipiirkonda sõduritele tervituspakkide saatmist.

Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Maaväe ülem tunnustas Kevadtormil osalenuid

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud Kevadtorm 2010 lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.

„Minu ees rivis ei seisa enam üksikud sõdurid, kes te olite 8-11 kuud tagasi, minu ees seisavad kokkuharjutatud üksused, mis on valmis tegutsema brigaadi koosseisus, see on kõige tähtsam Kevadtormi tulemus. Minu ees rivis seisab jõud, ühine jõud,“ ütles õppuse üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel lõpurivistusel. „Kevadtorm näitab väga hästi, et Eesti Kaitseväe mudel, mis toetub reservile on tõhus ja töötav.“

Kolonel Sireli sõnul on Kevadtorm 2010 eesmärgid täidetud ning 1. Jalaväebrigaadi üksused sealhulgas Kalevi jalaväepataljon on valmis täitma oma ülesandeid. „Esmane hinnang näitab, et Kalevi jalaväepataljon on saavutanud vajaliku väljaõppetaseme,“ märkis kolonel Sirel.

Tihemetsa õppesõiduväljakul oli üles rivistatud 1. Jalaväebrigaad oma allüksustega ja Kaitseliidu üksus.

Maaväe ülem andis kaitseväe juhataja nimel eeskujulikele ajateenijatele üle allohvitseride auastmetunnused. Seersandi auastmesse ülendati 47 ajateenijat ja nooremseersandi auastmesse viis ajateenijat. Lisaks tunnustati õppusel osalejaid hinnaliste kingitustega ja tänukirjadega.

Rivistusejärgselt alustasid allüksuste kolonnid liikumist koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.

3.-22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde-, Abja-, Halliste- ja Karksi valdade omavalitsused ning kohalike elanike vastutulelikkus.

Kevadtorm 2010 eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtormi esimese kahe nädala jooksul treenis 1. Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO kaitseväelaste pered toetavad Eesti nägemispuuetega lapsi

NATO Ühendväejuhatuse staabis Hollandis Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasad said eile Brunssumis kätte üle 50 000 krooni suuruse rahalise annetuse Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumile spetsiaalse punktkirja printeri muretsemiseks.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO Ühendväejuhatuse staabis Hollandis Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasad said eile Brunssumis kätte üle 50 000 krooni suuruse rahalise annetuse Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumile spetsiaalse punktkirja printeri muretsemiseks.

Abivajajate aitamiseks osalesid Brunssumi teenistujate perekonnad aasta lõikes kokku 25 heategevuslikul rahakogumisaktsioonil. Toetatavaid heategevusprojekte oli 13, nende hulgas ka Eesti Miikaeli ühenduse projekt Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumile Braille-punktkirja printeri hankimiseks.

Selliseid rahalisi annetusi teeb NATO naisteühendus abivajajatele eri riikides juba 17 aastat. Eesti abavajajaid on toetatud alates Eesti liitumisest NATOga kuue aasta vältel. Nii on varasemalt kogutud rahaga toetatud Urvaste Põhikooli, Tallinna Lastehaiglat, Tartu Vaegkuuljate Kooli, Tartu Puuetega Inimeste Koda ja sotsiaalhoolekannet pakkuvat Taheva Sanatooriumit. Tänaseks on NATO naisteühendus annetanud Eesti abivajajatele ligikaudu 780 000 krooni.

Eesti kaitseväelaste abikaasad on erinevateks heategevusüritusteks pea aastaringselt ettevalmistusi teinud – küpsetanud kooke, meisterdanud jõululaadaks, võtnud osa igakuistest kampaaniaüritustest. Nii näiteks leidis veebruaris aset põhjamaade kohvihommik (Eesti, Norra, Taani), kus pakuti erinevaid eesti rahvustoite ja märtsi suursündmuseks oli heategevusüritus Charity Night. Kogu üritustest saadud tulu läks heategevuseks.

Teiste seas olid viimase aasta jooksul Brunssumis teenivate Eesti kaitseväelaste abikaasade rahakogumisaktsioonide toetajateks Addinol Eesti, Estonian Air, Infragate Eesti, Orto, Craftmaster Estonia, Estcraft, Nevotex Eesti, pr. Lii Hoppe, Saku Mõis, Kaitseväe Peastaap, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 1. Jalaväebrigaad, Lennubaas, Õhuväe Staap, Õhuseiredivisjon.

Annetuse andis üle Brunssumis tegutseva rahvusvahelise heategevuskomitee (International Charity Committee) president Birgitta Ramms.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Peaminister Andrus Ansip tõstis esile kaitseväelaste pühendumust

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Pühapäeval, 16. mail kaitseväe õppust Kevadtorm 2010 külastanud peaminister Andrus Ansip andis kõrge hinnangu Eesti kaitseväelaste pühendumusele ja professionaalsusele.

„Eesti kaitseväelased on kõrge professionaalsusega, väga hea ettevalmistusega ning pühendunud. Kõige olulisem on patriotism,“ sõnas peaminister. Kuuendat aastat peaministrina kaitseväe õppust Kevadtorm külastanud Andrus Ansip rõhutas kaitseväe jätkuvat arengut üksustevahelise koostöö, side ja tagalatoetuse valdkondades.

„See on hea, et Kevadtorm on igal aastal eri piirkonnas,“ ütles peamister Ansip. „Kohalikele on õppused paras katsumus. Tahan kõiki Eesti inimesi, kes mõistavad, miks sellised suured õppused on vajalikud. Meie inimesed saavad aru, et kui kaitsevägi ei harjuta rahutingimustes, võib see kriisisituatsioonis väga kalliks maksma minna.“

Kevadtormi üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis Pärnumaal Tihemetsas paiknevas õppuse juhtstaabis peaministrile ülevaate õppust ja õppuse senisest käigust.

Peaminister külastas 1. Jalaväebrigaadi staapi, kus brigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm tutvustas kasutatavaid side- ja juhtimissüsteeme.

Peaminister vestles õppusel osalevate jalaväebrigaadi reservväelastega. „Suur aitäh teile selle eest et te reservväelastena olete pidanud vajalikuks Kevadtormist osa võtta!“ ütles peaminister reservväelastele.

Peaminister vastas ka reservväelaste küsimustele, mis puudutasid Eesti liitumisprotsessi eurotsooniga ning riigi majandusseisu. „Majandus hakkab kasvama,“ ütles peaminister reservväelastele.

Kevadtorm 2010 raames viib 1. Jalaväebrigaad läbi reservõppekogunemise. Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu, lisada uusi teadmisi ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma allüksuse koosseisus.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.- 23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Kevadtormi külastas NATO kindral

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Foto: Kaiseväe peastaap
Foto: Kaiseväe peastaap

Kaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.

Kindral tutvus Staabi- ja Sidepataljoni poolt õppuseks üles seatud sidekeskustega. NATO agentuuri juht sai ka üldisema ülevaate õppusel Kevadtorm toimuvast.

“Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega”, ütles kindralleitnant Herrmann.

NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuur vastutab organisatsiooni kommunikatsiooni- ja sidevõrkude teenuste tagamise eest nii peakorterites kui NATO operatsioonide piirkonnas.

Kindral Herrmann viibis koos oma kolleegidega Eestis seoses 10. mail Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses alanud rahvusvahelise küberkaitseõppusega „Balti küberkilp“. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kevadtorm 2010 tuleb Pärnu- ja Viljandimaal

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.

Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.

Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.

Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.

Kevadtorm 2010 põhitegevus hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.

Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Lisainfo õppuse kodulehelt internetis: http://www.mil.ee/kevadtorm/2010

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kaitseväkke on eelmise aasta algusest lisandunud 134 kaadrikaitseväelast

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Aruandest ilmneb, et kümneaastases arengukavas sätestatud eesmärgi täitmine kaadrikaitseväelaste arvu suurendamiseks ligi tuhande inimese võrra 4000 kaitseväelaseni 2018. aastaks on olnud plaanipärane ning jätkub samas tempos ka eelseisvatel aastal.

Möödunud aastal suurenes kaadrikaitseväelaste arv 97 inimese võrra, selle aasta esimese kvartali jooksul on lisandunud Eesti Kaitseväkke 37 kaadrikaitseväelast. Alates möödunud aasta algusest kuni tänaseni on Kaitseministeeriumi koosseis seevastu vähenenud 32 ametikoha võrra.

„Sõjalise kaitse arengukava näeb ette riigikaitselise ülesandena tugevdada ja suurendada nii Kaitseväe kui Kaitseliidu isikkoosseisu. See on äärmiselt tähtis tegur turvalisuse loomisel ja esmase iseseisva kaitsevõime tõstmisel. Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine aga erilise tähendusega, pidades silmas nende paiknemist väljaspool Tallinna ning üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui riigikaitse seisukohalt,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseliidus on põhirõhk vabatahtlike liikmete arvu kasvatamisel. Praegu kuulub organisatsiooni koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega juba enam kui 20 000 aktiivset vabatahtlikku. Nõutava ettevalmistusega instruktorid ja teiste Kaitseliidule vajalike erialade spetsialistid leiavad rakendust projektipõhiste töölepingute alusel.

Kaadrikaitseväelaste arvu tõus on vajalik nii uute sõjaliste võimete väljaarendamiseks, reservüksuste kvaliteetsemaks väljaõpetamiseks kui ka elukutseliste üksuste mehitamiseks, seetõttu peaks kaadrikaitseväelaste arv igal järgneval aastal suurenema keskmiselt umbes 125 inimese võrra. Arengukava kohaselt tuleb suurendada nii Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes koolitatavate ohvitseride kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis koolitatavate allohvitseride arvu.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv, mis on 2500, lähitulevikus pigem kasvab mõõdukalt. Ajateenistuse läbinutest moodustatakse ka edaspidi reservüksused ning nende hulgast värvatakse uusi kaadrikaitseväelasi.

Eesti Kaitseväe sõja-aja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks tänaselt 16 000 inimeselt kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused. Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad 2018. aastal keskalluvusega üksused, maaväes mehhaniseeritud jalaväebrigaad, koos kõikide vajalike toetusüksustega, kaitseringkondades moodustatavad reservüksused ning Kaitseliidu üksused. Mereväe ja õhuväe sõja-aja struktuur jääb suures osas sarnaseks nende väeliikide rahuaegse struktuuriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



KRA kutsub kaitseväekohuslasi oma andmeid registreerima

Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse isikuandmete kogumise eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike üle arvestuse pidamine ja kaitseväeteenistuse korraldamine.

 

 

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Hea kutsealune, reservväelane

Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse (edaspidi register) isikuandmete kogumise eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike üle arvestuse pidamine ja kaitseväeteenistuse korraldamine.

Registris on andmed kõikide kutsealuste, ajateenijate ja reservväelaste kohta.

Riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kasutavad registri andmeid kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.

Teil on võimalus riigiportaali www.eesti.ee kaudu tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega.

Registrisse on kogutud Teie isikuandmed, haridustase, aadressandmed, kaitseväeteenistusalased andmed ja andmed ajapikenduse kohta ajateenistusse kutsumisel.

TUTVU ENDA ANDMETEGA REGISTRIS

Ebatäpsete andmete korral palume sellest teavitada Kaitseressursside Ametit, esitades selleks vastava teate andmete muutmiseks SIIT.

Oma elukoha ja sidevahendite muutumisest teavitamine on kodanikukohustus, mis tagab võimaluse osaleda riigikaitses.

Allikas:

Kaitseressursside Amet



Uus määrus korrastab kaitseväe mobilisatsioonisüsteemi

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, millega määratletakse ametikohtade loetelu, kus töötavaid inimesi ei kutsuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Foto: Kaitseväe peastaap

Määrusega pannakse paika ametikohtade loetelu Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis ja vanglates, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis ja Kaitseressursside Ametis, samuti Kaitseministeeriumis ja Siseministeeriumis, kus töötavaid inimesi ei kutsuta edaspidi mobilisatsiooni korral tegevteenistusse või rahuajal õppekogunemistele.

Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tegelevad eelkõige sisejulgeoleku tagamisega või mobilisatsiooni ettevalmistamisega, mistõttu on neil ka kriisi- või sõjaolukorras oluline roll riigi toimivuse tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti riigikaitse üheks põhialuseks reservarmee süsteem, mistõttu tuleb aegsasti tagada selle süsteemi veatu toimimine potentsiaalse kriisi korral. „Seetõttu tagab uus määrus kaitseväele suurema selguse selles osas, milliste reservväelastega neil mobilisatsiooni korral arvestada ei tasu,“ selgitas Aaviksoo.

Loe edasi Kaitseministeeriumi kodulehelt!

Allikas:

Kaitseministeerium



Helsingin Sanomat tegi reportaaži Eesti sõduritest Afganistanis

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Eestlaste patrullibaasist Wahidist saadetud loos «Tõeliselt kaugel Tallinast» kirjutab ajakirjanik Heikki Aittokoski, et eestlased võitlevad Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas ning kirjeldab, kuidas rühm Eesti sõdureid koos afgaanidega eile hommikul Wahidi lähistel patrullil käisid.

Mässuliste tule alla jäämine on Helmandis eestlaste sõnul üpris tavaline, kuid kuna taliibid tulistavad kaugelt ja mitte eriti täpselt, ei kujuta need nii suurt ohtu kui tee äärde paigutatud isevalmistatud pommid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Scoutsrännakul osales ligi tuhat võistlejat

Ligi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30 kilomeetrisest Scoutsrännakust. Scoutspataljoni üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55:47 kadett Andrei Verner Sisekaitseakadeemiast.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Ligi tuhat inimest võttis täna Pakri poolsaarel osa traditsioonilisest 30 kilomeetrisest Scoutsrännakust.

Scoutspataljoni üheksandale taasloomise aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis seekord ajaga 2:55:47 kadett Andrei Verner Sisekaitseakadeemiast.

Kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses võitis veebel Tarvo Tamme, kes oli 2006. aastal üldvõitja rajarekordiga.

Rajarekord jäi seitsmendat korda läbi viidud rännakul ületamata. Võistelda tuli kevadiselt märgades oludes ja pehmetel teedel, mis seadis osalejatele omakorda uusi väljakutseid.

Oma võimeid oli lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud.

Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.

Rännaku juhendi kohaselt pidid osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kg kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kg raskune seljakott, samuti pidid kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis. Rännakurajal oli iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti õhutõrjes algab uus ajajärk

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

”Kuna õhutõrje arendamine on selgelt Eesti riigikaitse arengu üks kümne aasta prioriteete, on kaitsevägi võimearenduse mõttes astunud suure sammu edasi,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

2007. aastal MBDA France ja Rootsi SAAB tehasega sõlmitud lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral hankelepingu näol on Eesti jaoks tegemist seni suurima relvastushankelepinguga, mille kogumaksumus on ligi miljard Eesti krooni.

„Täielikult saabunud õhutõrjesüsteem tähendab õhutõrjujatele uue ajajärgu algust, kuna võimaldab täita pataljonile pandud ülesandeid kogu mahus,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Kui varem pidime väljaõppe läbiviimisel radareid mängima ning kasutama vana meetodit – ruudustiku süsteemi ja häält – siis automaatne tulejuhtimissüsteem informeerib relvameeskondi ise õhuvahendite olemasolust, nende kiirusest ning ajahetkest, mil sihtmärk laskeulatusse jõuab.“

Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ja raketid ning laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping Eesti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.

Järgmised kuus nädalat tulevad Õhutõrjepataljoni kaaderkoosseisule major Tikerpuu hinnangul eriti pingelised. Rootsi instruktoritelt tulejuhtimissüsteemi ja radarite kasutamist õppivad ohvitserid ja allohvitserid peavad saadud teadmised koheselt ajateenijatele edasi andma.

Maikuu teisel nädalal viiakse läbi õhutõrjesüsteemi taktikaõpe, mille järel toimub süsteemi võimekuse testimine selgitamaks selle vastavust hankes esitatud nõuetele.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb sellel aastakümnel ette kaitseväe lühimaa-õhutõrjevõime edasist täiustamist ning piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrjevõime väljaarendamist.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti kaitseväe võistkond on maailma parim

Eesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis Sõjaväelaste Maailmamängudel Itaalias 25km patrullsuusatamises kuldmedali.

Võidukasse meeskonda kuulusid Staabi- ja Sidepataljoni kaitseväelased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Priit Narusk, kapral Indrek Tobreluts ja reamees Roland Lessing. Teise koha saavutas Šveits ja kolmandaks tuli Norra.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Eesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis Sõjaväelaste Maailmamängudel Itaalias 25km patrullsuusatamises kuldmedali. 

 

Sõjaväelaste Maailmamängud lõppevad piduliku tseremooniaga täna kell 18 kohaliku aja järgi.

Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Esimestel Rahvusvahelistel Sõjaväelaste Talimängudel võistleb viis Eesti kaitseväelast

Täna sõidavad Itaaliassse Val d´Aostas peetavatele I Sõjaväelaste Talimängudele (CISM Winter Military Games) viis Eesti kaitseväe sportlast.

Täna sõidavad Itaaliassse Val d´Aostas peetavatele I Sõjaväelaste Talimängudele (CISM Winter Military Games) viis Eesti kaitseväe sportlast.

Eesti võistkonda esindavad 20.- 25. märtsini toimuvatel mängudel Staabi- ja sidepataljoni laskesuusatajad nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts, kapral Priit Narusk, kapral Eveli Saue ja reamees Roland Lessing. Võistlevad kaitseväelased kuuluvad kõik kaitseväe spordirühma.

Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.

Kokku oodatakse osalema võistlejaid rohkem kui 40 riigist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Balti peastaapide ülemad arutavad harjutusalade ühise kasutamise võimalusi

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Brigaadikindral Neeme VäliKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni ja väeliikide koostööprojektidega seonduvat.

Eestil Lätil ja Leedul on kokku 14 harjutusala. Neist kompanii ja pataljoni tasemel harjutusi saab läbi viia Lätis Adaži harjutusalal ja Leedu harjutusaladel. Eesti viiel harjutusalal saavad kaitseväelased läbi viia üksnes jao- ja rühmatasemel väljaõpet.

Lisaks harjutusaladele arutavad peastaapide ülemad Balti õhuturbe ja väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.

Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET.

Ühine maaväeüksus Balti pataljon asus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisus valmisolekusse 4. jaanuaril. Pataljon on valmisolekus juuni lõpuni. Selle aja jooksul võib NATO saata teda viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Mida teha keskealise seersandiga?

Tsiviil-militaarsuhete klassiku Samuel P. Huntingtoni sõnul on professionaalse sõjaväelase ülesanne ühiskonnas vägivalla juhtimine (management of violence), sõjaväelane vastutab sõjalise julge oleku eest oma kliendi – ühiskonna – ees, kirjutab Neeme Väli.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Tsiviil-militaarsuhete klassiku Samuel P. Huntingtoni sõnul on professionaalse sõjaväelase ülesanne ühiskonnas vägivalla juhtimine (management of violence), sõjaväelane vastutab sõjalise julge oleku eest oma kliendi – ühiskonna – ees.

Sama ülesannet ei täida ühiskonnas ükski teine institutsioon. „Ohvitser ei ole palga sõdur, kes osutab teenuseid sellele, kes paremini maksab, ega ka kodanik-sõdur, keda inspireerivad patriotism ja kohusetunne. Ohvitseri motivaatoriteks on armastus oma professionaalsete oskuste vastu ja sotsiaalne kohustus kasutada neid oskusi ühiskonna hüvanguks.”

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Uued üksused harjutavad Afganistani operatsiooniks

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-10, tagalatoetuselement NSE-9 ja lahingpioneerid omavahelist koostööd ning sooritatavad laskeharjutusi. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Õppuse esimene osa, laskelaager kaitseväe keskpolügoonil kestab tänasest 22. märtsini. Seejärel alustavad BAMil osalevad kaitseväelased Ida – Virumaal Sirgalas taktikalist osa, kus harjutavad Afganistani operatsioonile iseloomulikke elemente.

Kahe nädala pikkune õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille käigus kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.

Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Briti üksuse kontaktmeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis. Esimene grupp (17 masinat) alustab liikumist 16. märtsi pärastlõunal ja teine grupp (26 masinat) 17. märtsi hommikul marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Kaitseväe keskpolügoon. Kolmas grupp (18 masinat) liigub alates 22. märtsi hommikust marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kampaania käigus on loovutatud nii padruneid kui ka mürske

Spetsialistid peavad positiivseks, et käimasoleva lõhkeaine loovutamise kampaania käigus ei ole seni lagedale ilmunud kaitseväest pärinevat lahingumoona.

Foto: ERR
Foto: ERR

Spetsialistid peavad positiivseks, et käimasoleva lõhkeaine loovutamise kampaania käigus ei ole seni lagedale ilmunud kaitseväest pärinevat lahingumoona.

Selle nädalaga lõpeb Eestis kolmas lõhkematerjalide äraandmise kampaania. 14 detonaatorit, 800 grammi lõhkeainet, neli mürsku, õppelahingumoona, üle 400 padruni – selline on teist nädalat kestva kampaania saak, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-st!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-11_AK_l6hkeaine_2rakorjamine.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



OSCE vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu

“Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu,” nentisid vaatlejad.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Eile ja täna Kuperjanovi jalaväepataljoniga tutvunud Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu.

„Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu . Kuperjanovi pataljoni infrastruktuur ja väljaõppetingimused on väga heal ja nüüdisaegsel tasemel, ka pataljonis aega teenivad sõdurid andsid oma teenistuse kohta pädevaid selgitusi,“ ütles NATO relvastuskontrolli grupi esindaja kolonelleitnant Joern Wierholz.

Vaatlejate delegatsiooni kõneisikuks valitud Portugali koloneli Jose Evaristo sõnul oli visiit läbi viidud OSCE Viini dokumendiga kooskõlas tagades läbipaistvuse ja usalduse. „OSCE Viini dokumendiga ühinenud riigid võtavad endale kohustuse kord viie aasta jooksul tutvustada teistele liikmesriikidele oma väeosi või sõjaväebaase. Eesti Kaitsevägi näitas, et on avatud usaldusele ja koostööle,“ lisas Evaristo.

Vaatlejate delegatsioon külastas Kuperjanovi pataljoni eile ja täna OSCE 1999. aastal vastu võetud Viini dokumendi raames, mille kohaselt dokumendiga ühinenud riigid lubavad tagada oma relvajõudude läbipaistvuse ja võimaldada teistel läbi viia tutvumisvisiite ja inspektsioone.

Delegatsiooni kuulub 30 ohvitseri ja ametnikku 20 riigist. Lisaks NATO riikidele on esindatud Soome, Rootsi , Venemaa ja Valgevene kaitseväelased, samuti NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni esindaja. Vaatlejad tutvusid Kuperjanovi pataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

Varem on OSCE vaatlejad külastanud Tapa väljaõppekeskust 2006. aastal. 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE vaatlejatele ühise visiidi Adaži treeningukeskuses paiknenud Balti pataljoni. Eesti kaitseväelased on samalaadsete visiitide raames tutvunud möödunud aastal Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Viini dokumendi raames võimaldavad annavad OSCE liikmesriigid teistele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning võimaldavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni kuulub 56 riiki – kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia riigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_AK_osce_kontrollib.wmv[/videofile]

Allikas:

Eesti kaitsevägi

ERR Uudised



20 riigi vaatlejad tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoniga

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

30 kaitseväelast ja ametnikku 20-st riigist tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile liikmesriikide esindajatele,“ ütles Eesti-poolse eskortmeeskonna ülem kolonelleitnant Tooma Peda. „Väeosa külastuse eesmärgiks on usalduse süvendamine. Taolised visiidid kujundavad kaitseväe mainet pikemaks ajaks.“

Kahekümne riigi ja NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni kaitseväelased ja ametnikud saabuvad Eestisse täna õhtul. Relvastuskontrolli esindajad saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kaitseväe ja maaväe tegevusest.

Homme tutvuvad liikmesriikide esindajad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppevahenditega. Kolmapäeval külastavad vaatlejad Nursipalu väljaõppeala, kus tutvuvad sõdurite väljaõppega.

2006. aastal külastasid OSCE liikmesriikide vaatlejad Tapa väljaõppekeskust, 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni.

Möödunud aastal tutvusid Eesti kaitseväelased samalaadsete visiitide raames Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.

Visiidi lõpuks annavad OSCE relvastuskontrolli esindajad nähtu kohta hinnangu. OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kaitseväe juhataja õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi

“Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks,” ütles Laaneots.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“ Tänapäeval, kui üha enam naisi osaleb riigikaitses, omandavad mõisted au, kohustetunne, vaprus, truudus, seltsimehelikkus ja ausus märksa sügavama tähenduse. Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks. Soovin teile kõigi Eesti kaitseväes teenivate meeste nimel sära silmadesse ja toredat kevadet ning õnnitlen teid rahvusvahelise naistepäeva puhul,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma pöördumises.

Kaitseväes on kokku 1087 naist, kellest 344 teenib kaadrikaitseväelastena, moodustades 13 protsendi kaadrikaitseväelaste koguarvust. Kõrgeimas auastmes naiskaitseväelane on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.

Kokku teenib kaitseväes 77 naissoost ohvitseri, 237 allohvitseri ja 30 kaadrisõdurit. Välisoperatsioonidel osaleb praegu kokku 5 naist, neist üks Kosovos, kolm Afganistanis ja üks Bosnia – Hertsegoviinas.

Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 743 naist. Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 28 protsenti.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Balti merevägede ülemad kohtuvad Tallinnas

Balti riikide merevägede ülemad arutavad täna ja homme Tallinnas Balti miinitõrjeüksuse BALTRON edasist arengut ja koostööd sel aastal Läänemerel korraldatatavatel õppustel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Balti riikide merevägede ülemad arutavad täna ja homme Tallinnas Balti miinitõrjeüksuse BALTRON edasist arengut ja koostööd sel aastal Läänemerel korraldatatavatel õppustel.

Kohtumisel jagavad Eesti ja Läti merevägede esindajad kogemusi teenistusest NATO miinitõrjeüksuses 2009. aastal ning arutavad käeosleva aasta suuremate mereväeõppuste ja operatsioonidega seotud küsimusi.

Koostöös Ameerika Ühendriikidega viiakse 2010. aastal Läänemerel läbi mereväeõppus BALTOPS, millest osa koraldatakse ka Eestis ja Lätis. Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit viiakse sel aastal läbi Leedu vetes.

Kolmapäeval kohtuvad Balti riikide mereväeülemad Saksa mereväe esindajatega, kellega arutatakse koostööd miinitõrje ja koolituse alal.

Balti riikide merevägesid seob pikaajaline koostöö – rahvusvahelisi miinitõrjeoperatsioone korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis, Balti merevägedel on ühine tuukrikool Lätis ja sidekool Eestis. 1999. aastal loodud kolme Balti riigi ühine miinitõrjeeskaader on heaks ettevalmistuseks tööks NATO struktuurides

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Brigaadikindral Väli: „Tähtis on panustada Afganistani julgeolekujõudude arendamisse“

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega, kellega arutas suuroperatsiooni Moshtarak käiku ning Afganistani armee ja politsei edasise väljaõppega seotud küsimusi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

„NATO treeningmissioon on suurendanud Afganistani politseinike väljaõpet Lõunaregioonis poole võrra, kuna operatsiooni Moshtarak käigus mässulistest puhastatud alad vajavad julgeoleku ja korra tagamiseks korrakaitsejõudude kohalolekut,“ ütles brigaadikindral Väli. Ta kinnitas, et NATO Afganistani treeningmissiooni juhid on Eesti kui ka kõigi NATO riikide panusest hiljuti alustanud treeningmissiooni tegevusse huvitatud.

NATO Treeningmissioon Afganistanis on möödunud aastal loodud NATO missioon, mille eesmärgiks on on iseseisva ja jätkusuutliku Afganistani armee ja politsei arendamine ja toetamine.

Eile kohtus brigaadikindral Väli Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga. „Eesti tegutseb vaatamata oma väiksusele seal, kus alliansil on kõige raskem ja kus on esindatud vaid väga vähesed riigid,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Tunnustan Eestit ja Eesti kaitseväelasi nende vapra valiku ja professionaalsuse eest.“

Brigaadikindral Cowanit seovad Eestiga lisaks ühisele teenistusele Afganistanis perekondlikud sidemed. Vabadussõjas Briti laevastikku juhtinud kontradmiral Walter Cowani järgi on nimetatud üks Eesti miinijahtijatest.

Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Brigaadikindral Väli: tavaliste Afganistani inimeste jaoks on oluline tunnetada riigi kohalolekut

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

„Praegu on kõige olulisem, et Afganistani armee ja politsei üksused on kohapeal olemas ja keskvalitsuse kontrolli all,“ ütles brigaadikindral Väli „Sõjaväelaste ülesanne on tagada piirkonnas julgeolek, kuid niisama oluline on, et tsiviilvõim alustaks julgeolekusituatsiooni paranedes arenguabi ja arendusprojektidega,“ lisas ta.

Väli sõnul on heaks algatuseks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste algatatud truupide parandamist projekt teedel, mida rasked sõjaväemasinad on lõhkunud. Samuti on Eesti lahingpioneerid aidanud puhastada teid isevalmistatud lõhkekehadest, mis kergendab nii sõjaväetranspordi kui kohalike elanike liikumist.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja Afganistani armee üksuse ülesandeks on takistada Talibani imbumast piirkonda, kus praegu ainsateks keskvõimu esindajateks on Afganistani politsei ja armee üksused.

Umbes 12 ruutkilomeetri suuruses Luy Checki piirkonnas elab pea 20 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus.

Täna ja homme kohtub Kaitseväe Peastaabi ülem Helmandi Väekoondise juhtide ning Camp Bastioni ja Kandahari sõjaväebaasides teenivate Eesti kaitseväelastega.

Brigaadikindral Väli jõuab Eestisse tagasi selle nädala lõpul.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eestlaste vastutusalal Afganistanis pole kohalikku võimu

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

Afganistani lõunaosas toimuv NATO suuroperatsioon jõuab järgmisse faasi, kus kohalikud tsiviilvõimud peavad juhtimise üle võtma. Seni pole Afganistani keskvõim oma kohalolu näidanud, ütles “Aktuaalsele kaamerale” Afganistanis Eesti sõduritel külas olev brigaadikindral Neeme Väli.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-25_AK_eesti_afganistanis.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves kohtus videosilla vahendusel Eesti kaitseväelastega Afganistanis

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

“Kui teie ei oleks seal, oleks meil kõigil ohtlikum elu,” kinnitas riigipea Eesti kaitseväelastele, lisades, et NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus.

“Eesti kaitseväelaste osalemine Afganistani missioonil on oluline kogu Eesti julgeolekule,” rõhutas president Ilves. “Seepärast tahangi teid tänada ja öelda, kui uhke ma teie üle olen.”

Riigipea pidas oluliseks, et Eesti sõduritel oleks kindel tagala, mis tähendab tugevaid sotsiaalseid tagatisi ja üldsuse toetust.

Wahidi patrullbaasist vestles president Ilvesega ESTCOY-9 ülem major Sergei Guselnikov, kelle sõnul on üksuse meeleolu normis, “kuigi me oleme sõjas ja meil on olnud kaotusi”.

Major Guselnikov teatas NATO suuroperatsiooni “Üheskoos” esimese etapi lõppemisest, mis on parandanud julgeolekuolukorda ja kohalike elanike suhtumist NATO üksustesse.

“Oma muredega saame ise hakkama,” kinnitas major Guselnikov. “Üleüldine mure on aga, kuidas Eestis hoolitsetakse meie haavatute eest.”

Videosillas osalenud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas vajadust tagada Eesti kaitseväelastele Afganistanis parim võimalik varustus ja relvastus.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas: Afganistani suuroperatsioon Moshtarak kulgeb plaanipäraselt

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega, kellega arutati Afganistanis käimasoleva suuroperatsiooni Moshtarak seniseid tulemusi.

Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas leidsid, et operatsiooni esimene osa on olnud plaanipärane ning loonud vajalikud eeldused Afganistani ja NATO julgeolekujõude edasiseks tegevuseks Afganistanis.

„Afganistani riik ja julgeolekujõud on operatsiooni käigus näidanud, et soovivad tegutseda iseseisvalt ja oma riigi eest võidelda,“ ütles brigaadikindral Väli. „Nii Afganistani kui NATO jõudude edasiseks tegevuseks on eriti oluline hoida saavutatud kohalike elanike poolehoidu ja usaldust.“

Veebruari algul alanud operatsiooni Moshtarak eemärgiks on Talibani väljatõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Eesti jalaväekompanii ülesandeks on koos nende koosseisu integreeritud Afganistani kompaniiga takistada Talibani imbumist nende vastutusalale Nad Ali piirkonnas. Eesti kompanii ülesandeks on Afganistani üksuste toetamine, eesmärgiga anda tulevikus vastutus neile üle.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Vabatahtlikud reservohvitserid said kätte auastmed

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

„Reservohvitser on kahekordne kodanik, sest ta täidab oma kohustusi olles kodanik ja täidab ka oma kohustusi teenides riiki ohvitserina,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Teie võtsite endale kohustuse kaitsta Eesti riiki see tahe hoiab meie riiki tugevana.“

Brigaadikindral Saar tõstis esile reservohvitseride tahet õppida ja areneda koos kaitseväega.

„Ohvitseri identiteedi peasümboliks on au ning isamaa vabatahtlik ja tingimusteta teenimine, “ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek. „Võidelge igal ajal ja igal pool julgelt, ärge mitte kunagi lahkuge oma väe ja lippude juurest.“

Neljast etapist koosnenud kaheksanädalase reservohvitseride baaskursuse põhieesmärgiks oli anda reservväelastele sõjaväelisi teadmisi ja oskuseid sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid.

Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus korraldati Kaitseväe Võru Lahingukoolis läbi 1997. aastal.

Allikas:

Kaitsevägi



Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakul

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraad algab kolmapäeval, 24. veebruaril, Tallinnas Vabaduse väljakul kell 11.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Paraadiks rivistub üle 1200 kaitseväelase, kaitseliitlase ning politsei- ja piirivalvekadeti, mis annab kokku seni suurima osalusega pealinnas läbiviidava paraadkoosseisu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

„Ettevalmistused Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamiseks on vaatamata ilmastikuoludele ja majanduslikele oludele kulgenud ladusalt,“ ütles üldkorraldaja abi, Põhja Kaitseringkonna tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel. „Ilmaprognoos 24. veebruariks ütleb, et paraad toimub.“

Paraadiks rivistuvad Vabaduse väljakul kaitseväest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kadetid. Paraadimuusikat teevad kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestrid.

Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareiga, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL patareiga, Kaitseliidu Järva ja Rapla malevad 81-mm ja Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ning Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.

Üksuste rivistamine algab kell 10.15.

Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika.

Vaata paraadi skeemi!

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Kaitseministeeriumis toimus infopäev vigastada saanud kaitseväelastele

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Üritusel jagasid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Invaspordi Liidu spetsialistid vigastatutele ning nende lähedastele teavet sotsiaalseid tagatisi puudutava seadusandluse ning taastusravi- ja invaspordivõimaluste kohta.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles vigastatud kaitseväelastega kohtudes, et mitte ainult Kaitseministeerium ja kaitsevägi, vaid ka valitsus, Riigikogu ja kogu ühiskond laiemalt mõistavad seda vastutust, mis kaasneb Eesti kaitseväelaste saatmisega ohtlikele välismissioonidele. „Ja kui missioonil midagi juhtuma peaks, siis tuleb seda vastutust ka laiemalt kanda kogu riigil,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on viimaste aastate jooksul vigastada saanud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks muudetud seaduseid, moodustatud spetsiaalne jaoskond kaitseväes ning loodud kontakte partneritega nii Eestis kui ka välismaal. „Meie tegevus vigastatud sõdurite toetamisel ja ravimisel on muutunud tulemuslikumaks, vastutustundlikumaks ja hoolivamaks. Ja kuigi selles küsimuses võib veel esineda teatud probleeme, olen veendunud, et me liigume õiges suunas,“ kinnitas Aaviksoo.

Samuti soovis kaitseminister kaitseväelastele head lähenevat vabariigi aastapäeva. „Tänan teid senise teenistuse eest ning kinnitan, et olete Kaitseministeeriumisse alati oodatud,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseväe tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetamise jaoskonna põhiülesanneteks on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Video: Eesti sõdurid Afganistani suuroperatsioonil

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Vaata videot!

Allikas:

Postimees



Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on juba saavutatud

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamiseta, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamisega, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Operatsiooni „puhastusfaas“ käivitati pühapäeva varahommikul kell 4:00 kohaliku aja järgi mitme järjestikuse helikopterirünnakuga ja jalaväeüksuste pealetungiga maapinnal, milles osalesid mitutuhat sõdurit Afganistani rahvuslikust armeest ja ISAF-i vägedest Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist ja Eestist.

„Operatsioon on küll alles algusjärgus, kuid selle juhid on tehtud edusammudega väga rahul,“ ütles kindralmajor Messenger. „Taliban on osutanud kerget vastupanu ja näib, et oleme saavutanud oma esialgse eesmärgi, et rünnaku aeg ja koht oleks mässulistele üllatuseks,“ lisas Messenger.

Operatsiooni praeguses järgus on käsil tugipunktide kindlustamine maapinnal, et plaaniga saaks edasi minna. Ühendkuningriigi, Eesti ja Afganistani sõdurid tegelevad Chah E Anjiri ja Babaji piirkondade kontrollimisega.

Toimetamata video: ettevalmistused operatsioon “Moshtaraki” käivitamiseks:

Allikas:

ISAF



Eesti kaitseväelased osalevad Afganistanis talibanivastasel suuroperatsioonil

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte.

Afganistani valitsus teatas täna, et Helmandi provintsis alustati suuroperatsiooni “Moshtarak”.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte, et võimaldada riigi valitsusel rakendada piirkonnas õiguskorda ja alustada Helmandi provintsi ülesehitamist.

Operatsiooni “Moshtarak”, mis dari keeles tähenab “üheskoos”, eesmärk on mässuliste vastupanu murdmisega Afganistani rahvale tõestada ühisväe usaldusväärsust ja pühendumust . Tegevus on kooskõlas Afganistani valitsuse ettekirjutustega ning toimub kohalike ja rahvusvaheliste vägede tavalisest tihedamas koostöös. “Moshtarakist” kujuneb ilmselt suurim sõjaline pealetungioperatsioon Afganistanis alates 2001. aastast, mil NATO väed on riiki saabusid.

“Moshtarakis” osalevad rahvusvahelised väed koosnevad Taani, Eesti, Kanada, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi sõduritest.

Toimetamata video: Ühisväe sõdurid valmistuvad ööpimeduses operatsiooni alguseks.

Allikas:

ISAF



2010. aastal värvatakse kaitseväkke 145 uut kaadrikaitseväelast

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid eile värbamiseesmärgid 2010. aastaks, mille kohaselt värvatakse kaitseväkke juurde kuni 145 uut kaadrikaitseväelast.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on praeguse majandussurutise tõttu 2010.-2011. aastal viivitunud suuremad kavandatud relvastus- ja varustushanked. „Küll aga on praegu soodus aeg uute kaitseväelaste värbamiseks, et meil oleks tulevikus piisavalt inimesi uute relvasüsteemide kasutuselevõtuks, kui majandusolukord paranema hakkab. 2009. aasta näitas, et me suudame 10-aastase arengukava eesmärkidest kinni pidada,“ selgitas Aaviksoo.

„Möödunud aasta jooksul vähendati kolmel korral kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulusid, mis tõi kaasa ka väga palju valusaid otsuseid. Küll aga oleme me kärpeid tehes suutnud pidada silmas pikemat perspektiivi ning varuda ka raha uute kaitseväelaste värbamiseks, ilma milleta on kaitseväe jätkusuutlik areng mõeldamatu,“ lisas kaitseminister.

Praegu teenib Eesti kaitseväes rahu ajal umbes 3000 kaadrikaitseväelast ning 2500 ajateenijat. Kaitseväe sõja-aja suurus kasvab 2018. aastaks 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Sõjalise kaitse arengukava näeb sel aastakümnel eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



President autasustab teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.

Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.

Sama teenetemärgi saavad jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.

Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.

Kotkaristi kuldristi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Estcoy-9 korraldas külavanemate kokkusaamise

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kokkusaamisel ilmnes, et kohalikud on üha enam mõistmas, et Estcoy-9 on nende külades stabiilsuse loomiseks. Valdava enamuse kohalike külaelanike ja Estcoy-9 vahel on tekkinud vastastikune austus. Jäänud on vaid veel vähesed vastase elemendid, kes üritavad pärssida korra loomist ning püüavad lõhestada ning eraldada kohalikke elanikke Afganistani valitsusest ja rahvusvahelistest julgeolekutagamisjõududest (ISAF).

„Erinevalt Talibanist on teiega alati hea suhelda. Te kuulate alati meie mured ära ja püüate võimalusel aidata,“ ütles üks kohalviibinud külavanematest Estcoy-9 kaitseväelastele.

Kohalike sõnul ei taha nad Talibani kohalolu, ent iseseisvaks vastupanuks pole kohalikul kogukonnal piisavalt jõudu. Samas on hiljutised Afganistani jõustruktuuride ja ISAF-i operatsioonid Wahidi ümbruses märgatavalt vähendanud Talibani mõjuvõimu kohalike üle, mida osalt näitab ka shura õnnestumine, sest Talibani kontrolli all olevatest küladest oleks külavanemad tõenäoliselt peljanud shural osalemist.

Olulisima aspektina jäi kõlama turvalise keskkonna loomise vajalikkus, kui esmatingimus kõigele muule. Seejuures väljendasid kohalikud selget veendumust, et lisaks ISAF-i üksustele on nende külades korra tagamisel rohkem kui teretulnud Afganistani jõustruktuurid, eriti Afganistani rahvuslik armee. See näitab kohalike usaldust armee ja Afganistani teiste jõustruktuuride üksuste vastu.

Kohtumisel said kohalikud võimaluse vabalt ja põhjalikult arutada küsimusi ning probleeme otse oma kuberneriga. Paljude asjaolude hulgas toonitasid kohalikud hariduse võimaldamise olulisust oma järglastele, et neist ei saaks tulevikus lihtsad sihtmärgid valitsusvastaste jõudude manipulatsioonidele. Lisaks rõhutati, et kohalikku elu elavdaks ebastabiilsel perioodil hääbunud turgude taasavamine.

Lisaks kubernerile osales koosviibimisel ka Afganistani rahvusliku armee pataljoni ülem, kes kutsus külasid panustama julgeoleku tagamisse saates oma noormehi nende ridadesse. Kokkusaamise lõpus kingiti külavanematele rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude poolt vaipu, tekke ning lastele joonistamisvahendeid.

Arvestades, et Estcoy-9 tegutseb Helmandi provintsi äärealas, kujunes shura edukaks – kokku osales 50 mõjukat külaelanikku. Kuigi tegemist oli eelkõige kohalike omavahelise kokkusaamisega, oli Estcoy-9 roll kahtlemata oluline. Estcoy-9 on alates operatsioonide algusest novembris 2009 püüdnud oma tegevuses alati arvestada selle keeruka konflikti kõikide aspektidega – iseäranis kohalike elanikega. Rohkearvulise shura õnnestumist võib pidada üheks seni olulisimaks verstapostiks, milleni Estcoy-9 oma tegevusega jõudnud. Lisaks operatsioonidele, mis aitavad tagada julgeolekut, on selleni jõudmiseks ka pidevalt abistatud kohalikke, kas siis näiteks arstiabi andmise, erinevate ülesehitusprojektide algatamise või lihtsalt vaba ja pideva suhtlemise ning inimnäolise joone hoidmisega.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Rohkem fotosid shurast saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Riigikaitsekomisjon on töövisiidil Afganistanis

Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon on alates 29. jaanuarist nädalasel töövisiidil Afganistanis. Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kandaharis kohtuti ISAF lõunapiirkonna väejuhatuse ülema kindralmajor Nick Carter’iga ja staabiülem brigaadikindral Davis’ega. Delegatsioonile tutvustati isevalmistatud lõhkekehade uurimiskeskust. Praegu moodustavad nende lõhkekehade plahvatused enamuse traagiliste hukkumiste põhjustest. Kohtumisel sealses staabis töötavate Eesti ohvitseridega tõdeti, et taoline teenistus mitmerahvuselises keskkonnas omab suurt väärtust ja annab tõsise panuse Eesti kaitseväe ohvitserkonna professionaalsuse kasvule.

Lashkar Gah’is andis ülevaate olukorrast ja lähiplaanidest Task Force Helmandi ülem brigaadikindral James Cowan, kellele allub ka Eesti kaitseväe kontingent. Samas baasis kohtuti ka Helmandi provintsi tsiviilülesehitustööd korraldava piirkondliku ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstraction Team) juhtide ja selles meeskonnas töötava Helmandi tervishoiusüsteemi ülesehitust korraldava Eesti eksperdi Anu Raisma’ga.

Camp Bastionis, kus asub Eesti kaitseväelaste põhibaas, saadi ülevaade Eesti kaitseväelaste tööst ning teenistuskeskkonnast.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tunnustas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivaid Eesti kaitseväelasi äärmiselt olulise panuse eest Afganistani ja üleilmse julgeoleku tagamisse.

„Kuigi Eesti ja teised liitlasriigid on pidanud korduvalt teatama valusatest inimkaotustest ja langetama leinas pea, anname endale aru, et Afganistanist lahkumine ei ole lahendus – meie tegevusest sõltub tegelikult selle rahva enda julgeolek ja samas me ei soovi siit lähtuvate ohtude jõudmist Euroopasse oma ukselävele. Lisaks on sõjakoldes kujunenud relvavendlus ja sõjalise koostöö kogemus liitlastega meie endi riigikaitse tagamiseks ülioluline,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Raidma sõnul on visiidi praktiliseks tulemuseks mitu lehekülge tähelepanekuid ja ideid, mida saaks ja võiks parandada, et Eesti meeste ja naiste töö ning teenistus Afganistani kriisikoldes oleks veelgi turvalisem ja efektiivsem.

Täna, teisipäeval 2. veebruaril, algavad erinevad kohtumised Afganistani pealinnas Kabulis.

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti kaitseväelaste tegevusega Lõuna-Afganistanis ja saada ülevaade olukorrast Afganistani julgeolekujõudude, sealhulgas Afganistani armee ja politsei väljaarendamisest, ning ISAF ja rahvusvaheliste tsiviilmissioonide tegevusest Afganistanis.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Toivo Tootsen ning komisjoni liikmed Tarmo Kõuts ja Tõnu Juul.

Fotosid riigikaitsekomisjoni visiidist Afganistani saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist!

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves

“Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.

“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.

Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.

“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”

Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.

“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.

Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”

Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.

“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.

Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”

President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.

“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.

Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.

“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Vahipataljoni ülem major Toomas Väli sai Ameerika Ühendriikide armee tunnustusmedali

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Reedel, 15. jaanuaril, andis Ameerika Ühendriikide Maaväe atašee Eestis Robert W. Schaefer Vahipataljoni 82. aastapäevale pühendatud rivistusel Vahipataljoni ülemale major Toomas Välile üle USA armee tunnustusmedali.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.

Maaväe tunnustusmedaliga tänatakse teise riigi kaitseväelast, kes paistab silma kangelasteoga, erakorralise saavutusega või kiiduväärt teenistusega, mis on toonud mõlemapoolset kasu nii USAle kui kaitseväelase riigile.

Pidulikul rivistusel osalesid lisaks Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelastele Soome Kaardijäägrirügemendi ülem kolonel Jukka Valkeajärvi ja Helsingi garnisoni komandant major Markko Maanluotto.

Major Väli tänas Ühendriikide atašeed ja meenutas kohalviibijatele Vahipataljoni eelkäijaid: “Pidagem meeles neid, tänu kellele me saame seista siin Eesti vormis, Eesti lipu all ja tähistada Vahipataljoni aastapäeva,“ ütles major Väli.

Lisaks pataljoniülemale tunnustati mitut Sõjaväepolitseikompanii ajateenijat eeskujuliku teenistuse eest auastmega „kapral“ või tänukirjaga. „Need mehed on andnud selle pataljoni heaks pisut rohkem, kui seda sõdurilt oodatakse,“ ütles Väli.

Major Toomas Väli läbis ajateenistuse 1992-1993 Kuperjanovi pataljonis, lõpetas 1995 Soome Maakaitsekõrgkooli Kadetikooli, 2001 sama kooli sõjaaja pataljoniülema kursuse nr 10 ja 2003 vanemstaabiohvitseride kursused. Major Väli on teeninud Üksik-Raadiotehnilises Õhukaitsepataljonis, Kaitseliidus ja Kaitseväe Peastaabis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, valvab Presidendi Kantselei hoonet ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



2009. aastal vähenes tunduvalt ajateenistusse mitteilmunute protsent

Kaitseministeeriumis toimus eile kaitseväeteenistuse komisjoni istung, kus tehti ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal ning arutati kutsealuste, ajateenijate ja reservväelastega seotud probleeme.

Kaitseministeeriumis toimus eile kaitseväeteenistuse komisjoni istung, kus tehti ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal ning arutati kutsealuste, ajateenijate ja reservväelastega seotud probleeme.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets andis istungi alguses ülevaate kutsealuste üle peetavast arvestusest ning teguritest, mis mõjutavad kutsealuste teenistusse kutsumist. Kokku kutsus KRA 2009. aastal aega teenima 2895 kutsealust ehk 12 protsenti plaanitust rohem.

Major Kaido Sirman Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnast tegi ülevaate möödunud aastal aega teenima asunud noormeeste haridusest, tervisest ja keeleoskusest ning 2009. aastal korraldatud õppekogunemistest.

Kaitseväeteenistuse komisjoni esimehe, Kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja kaptenleitnant Lauri Tummi sõnul vähenes 2009. aastal ajateenistusse mitte-ilmunute protsent pea poole võrra – 7,2 protsendilt 3,8-le. Samuti on suurenenud vabatahtlikult ajateenistusse astuda soovijate osakaal ning kesk- ja kõrgharidusega ajateenijate protsent. „Ilmselt ei ole see märgiks mitte ainult KRA tõhusast tööst, vaid suurenenud on ka Eesti noorte teadlikkus ajateenistuse vajalikkusest ja kasulikkusest,“ lisas Tumm.

Samas on kaptenleitnant Tummi sõnul endiselt suureks probleemiks paljude kutsealuste nõrk tervis ja vähene sportlik ettevalmistus. „Tervisehädade tõttu kaitseväeteenistuseks mittekõlbulikuks tunnistatud või ajateenistuse esimeste kuude jooksul reservi arvatavate noormeeste arv on endiselt suur. Kuna lähi-aastatel vähenevad tunduvalt ka noormeeste aastakäikude suurused, on Kaitseministeerium koos kaitseväega üle vaatamas seniseid kohati liiga rangeid tervisenõudeid,“ ütles kaptenleitnant Tumm.

Komisjoni istungil tehtud ettekannete alusel teeb kaitseminister lähiajal valitsusele ettekande kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisest 2009. aastal. Möödunud aastate aruannetega on võimalik tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel aadressil http://www.kmin.ee/?op=body&id=392

Sõjalisekaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus reservüksuste peamise mehitamise alusena ka sel aastakümnel. Samuti suurendatakse oluliselt reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem.

Allikas:

Kaitseministeerium



Sõjakooli magistrandid tutvuvad NATO ja Euroopa Liidu staapide tööga

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest

11. jaanuaril sõidavad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli magistrandid Brüsselise tutvuma NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonide tööga.

Foto: Kaitseväe Peastaap
Foto: Kaitseväe Peastaap

Magistrantidele esineb SHAPE (NATO Euroopa vägede juhatuse) esindaja, kes räägib NATO operatsioonidest ja NATO operatsioonide väejuhatusest. Samuti kohtuvad õppurid Eesti Vabariigi suursaadiku NATO juures Jüri Luige ja Eesti Vabariigi suursaadiku Euroopa Liidu juures Raul Mälguga.

Õppurid kohtuvad NATO rahvusvahelistel ametikohtadel teenivate Eesti ohvitseride ja sõjaliste esinduste juures teenivate Eesti ohvitseridega. Kolonel Aivar Jaeski, kolonelleitnant Rauno Sirk ja kaptenleitnant Ahti Piirimägi tutvustavad õppuritele õhuturve operatsioone, NATO kaitseplaneerimist ja sõjaliste esinduste tööd.

Tutvumine NATO peakorteri ja Euroopa Liidu institutsioonidega aitab õppuritel saada aimu nende asutuste reaalsest töökeskkonnast. Seal nähtu on osa ettevalmistusest tulevaseks teenistuseks nii kodumaal kui rahvusvahelises keskkonnas.

Kolmepäevasel õppereisil osalevad KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kahe magistrikursuse kuulajad, kokku 29 õppurit.

Tänavune tutvumisvisiit Brüsselisse on järjekorras teine, esimene külastus korraldati kaks aastat tagasi.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetanud omandavad magistrikraadi sõjaväelise juhtimise erialal. Magistriõpe valmistab nad ette teenima staabiohvitserina ja sõjaaja pataljoniülemana.

Allikas:

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool



Balti pataljon asub NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekusse

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Homme, 4. jaanuaril asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Eesti kaitseväe üksustest asuvad pataljoni koosseisus valmisolekusse jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja –allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800 liikmelise üksuse juhtriigiks on Leedu, kes mehitab ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.

Balti pataljoni valmidusperiood NRF-14 koosseisu kestab 2010. aasta teise poolaastani. Eelmise reageerimisjõudude rotatsiooni (NRF-13) koosseisus teeniv mereväe miinijahtija Sakala lõpetab oma valmisoleku 5. jaanuaril.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.

Reageerimisjõudude koosseisus on varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.

2010. aasta teisel poolaastal on Eesti Kaitseväe üksustest valmisolekus miinijahtija Admiral Cowan.

Allikas:

Kaitsejõudude peastaap



Põhja Kaitseringkonna ülemaks saab major Rene Brus

„Kaitseringkonna ülemana pean oluliseks jätkata riigikaitselise koostöö tõhustamist Tallinna, Harju- ja Raplamaa kohalike omavalitsuste, politsei ja päästeameti üksustega,“ ütles ametisse asuv kaitseringkonna ülem.

Homme, 4. jaanuaril asub Põhja Kaitseringkonna ülema ametikohale major Rene Brus (35).

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

„Kaitseringkonna ülemana pean oluliseks jätkata riigikaitselise koostöö tõhustamist Tallinna, Harju- ja Raplamaa kohalike omavalitsuste, politsei ja päästeameti üksustega,“ ütles ametisse asuv kaitseringkonna ülem.

Major Brus teenib kaitseväes alates 1992. aastast, mil läbis ajateenistuse Sisekaitse Operatiivrügemendis. Ta on lõpetanud Riigikaitse Akadeemia 1996. aastal ning Balti Kaitsekolledži ühend- ja peastaabiohvitseride kursuse 2008. aastal.

Major Brus on teeninud Üksik-Vahipataljonis erinevatel ametikohtadel rühmaülemast pataljoni ülemani, Kaitsejõudude Peastaabis ning Maaväe Staabis staabiohvitserina.

Teda on tunnustatud Kotkaristi V klass teenetemärgi, Kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest ja Maaväe Ohvitseri Kuldristiga.

Kaitseringkond on kindla territoriaalse vastutusalaga väeüksus. Põhja Kaitseringkonna vastutusalaks on Tallinn, Harju maakond ja Rapla maakond, tema struktuuri kuuluvad kaitseringkonna staap, Vahipataljon, kaitseväe orkester ning staabi- ja tagalakeskus.

Põhja Kaitseringkonna senine ülem kolonel Albert Helme jätkab teenistust kaitseatašeena Poolas.

Allikas:

Kaitsejõudude peastaap



Möödunud aastal käis välismissioonidel 650 kaitseväelast

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi.

Tänavu osales välismissioonidel suurusjärgus 650 kaitseväelast, kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi. Ajutiselt saadetud üksusi arvestamata teenis Afganistanis korraga 150-165 kaitseväelast.

Afganistani-missioonil osaleb motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy, miinipildujarühm, toetusüksus NSE, lähikaitsemeeskond, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Tänavu lõpetas Eesti lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna lähetamise Afganistani.

Valimiste ajaks saatis Eesti Afganistani ajutiselt jalaväekompanii Estcoy-E ja toetusüksuse NSE-E. Kahest kompaniist koosnev pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenib Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif, mille suuruseks on 26 kaitseväelast. Lisaks teenivad Kosovos üks meditsiiniõde, kaks staabiohvitseri ja üks staabiallohvitser. Praegu Kosovos teeniv luurerühm Estrif-6 jääb viimaseks üksuseks, mille Eesti Kosovosse saadab, tuleva aasta veebruarist jätkab Eesti missioonil osalemist staabiohvitseride ja staabiallohvitseridega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.

Eesti osaleb Euroopa Liidu juhitud operatsioonis Althea Bosnias ja Hertsegoviinas staabiohvitseri ja staabiallohvitseriga. Eesti üksused on osalenud Bosnia ja Hertsegoviina rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast.

Iraagis NATO väljaõppemissioonil teenib praegu üks Eesti staabiohvitser.

Samuti osaleb Eesti alates 1997. aasta märtsist sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas.

Allikas:

Postimees



Aaviksoo uusaastatervituses missioonisõduritele: olete meil kõigil meeles

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas oma uusaastatervituses välismissioonidel viibivatele sõduritele, et kaugel meie vabaduse eest võitlejad on meeles nii Eesti riigijuhtidel kui rahval.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

«Kaitseministrina tunnen vastutust Teie käekäigu eest missioonil ja kinnitan, et peame meeles kõiki kaitseväelasi, kes täna seisavad Eesti ja meie liitlaste vabaduse eest kodumaast kaugel. Usun, et siinkohal liituvad minuga kõik meie riigijuhid, samuti kogu Eesti rahvas,» seisab kaitseministri läkituses.

Oma kirjas rõhutas Aaviksoo, et Eesti kaitseväelaste poolt missioonipiirkondades tehtav raske töö on kogu meie väikese riigi ülioluline panus turvalisuse tagamisse maailmas, mille raskuspunkt on lahinguväljal võitlevate sõdurite kanda.

«Eesti sõdurite töö rasketes ja ohtlikes tingimustes õlg-õla kõrval oma liitlastega on väikese rahva vabaduse ja püsimajäämise kohustus ja ühtlasi ka suurim julgeolekugarantii. 90 aastat tagasi vaikisid relvad Eesti Vabadussõjas, mille võitmine tugines eestlaste vabadusihale ja meie sõdurite vaprusele, aga ka liitlaste hindamatule toetusele. Me teame vabaduse hinda ja liitlaste toe väärtust. Teie teete selle teadmise tegudeks,» kirjutas kaitseminister.

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 kaitseväelased tähistavad jõule Wahidi patrullbaasis

Jõuludel Wahidi patrullbaasis peab Eesti kontingendi kaplan kapten Arvo Orav traditsioonilise jumalateenistuse, seejärel söövad kaitseväelased tavapärasest pidulikumat õhtusööki.

Estcoy-9 kaitseväelased tähistavad jõule jõululaupäeval patrullbaasis Wahid.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

“Jõulud on traditsiooniliselt aeg, mil ollakse koos perega,“ tõdes Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Kajari Klettenberg, kes võtab jõulud vastu koos Estcoy-9-ga. „Hoolimata sellest, et me ei saa käesolevatel jõulupühadel olla koos oma lähedastega, pole me siiski üksi. Mõtetes oleme ikka kodus ja nendega, kes on meile kallid,“ kinnitas kolonelleitnant Klettenberg.

Jõuludel Wahidi patrullbaasis peab Eesti kontingendi kaplan kapten Arvo Orav traditsioonilise jumalateenistuse, seejärel söövad kaitseväelased tavapärasest pidulikumat õhtusööki. Jõululaud on kaetud käepäraselt muretsetud toidukraamiga. Kaitsevägi saatis kodust kaugel viibivatele sõduritele kodust leiba ja vürtsikilu. Saku Õlletehas lähetas igale kaitseväelasele kaks alkoholivaba õlut.

Jõuluõhtul saavad sõdurid kätte ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Kanada õpilaste poolt joonistatud südamlikud jõulukaardid.

Jumalateenistus ja jõuluõhtusöök korraldatakse ka neile kaitseväelastele, kes on jõululaupäeval patrullbaasist eraldi asuvas kontrollpunktis.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Ilves: Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad parema maailma nimel

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

President sõduritele: hoidke kokku, kaitske üksteise seljatagust, olge kaalutletud ja terava meelega.

Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

“Täna leiname ja mälestame noorelt murtud elu, Eesti vaprat sõdurit Kristjan Jalakast ning meie kaastunne kuulub tema perele, sõpradele ja relvavendadele,” pöördus Ilves, langenud nooremseersant Kristjan Jalakase lähedaste ja sõprade ning kaitseväelaste poole. “Meil pole põhjust varjata või häbeneda oma nõutust ja valu, mis tabab meid iga kord, kui sõjaväljalt saabub kurb sõnum. Ning jälle langetame pea pooleli jäänud elu ja unistusteks jäänudki unistuste ees,” ütles Ilves.

Loe edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasuga

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.

„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei – arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.

Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.

Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest – Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.

Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.

Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Estcoy-E saabub Afganistanist koju

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Juuli algul Afganistani suundunud Estcoy-E lõpetas teenistuse esmapäeval, 16. novembril piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.

Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis teenistuse lõpetanud Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas Merejalavägi saavutusmedaliga.

Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi 134-liikmelise lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses.

Kahest kompaniist koosnenud pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Afganistanis jätkavad teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.

Jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 saabuvad Eestisse järgmisel nädalal.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees