Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Gruusiast saab suurim panustaja Afganistanis

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.


Foto: www.geoarmy.info
Foto: www.geoarmy.info

Thbilisi püüab hoida end USA vaateväljas ja tekitada Washingtonis võlgu olemise tunnet.

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.

Otsus tuli Thbilisist pärast seda, kui USA president Barack Obama lubas suurendada Ameerika sõdurite arvu Afganistanis 30 000 võrra ning pöördus NATO ja teiste liitlaste poole palvega läkitada sinna veel 7000 sõdurit. Gruusia on küll oma NATO-ambitsioonides frustreeritud, kuid lubas sõdureid sellegipoolest.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO uus strateegiline kontseptsioon parlamendiliikme vaatenurgast

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Endine Norra välisminister Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad selgust.

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad kõik selgust.

Foto: Høyres Hovedorganisasjon
Foto: Høyres Hovedorganisasjon

1999. aastal terrorismi vaevu mainiti. NATO ei kujutanud veel ettegi nii ambitsioonikat missiooni väljaspool oma tavapärast tegevuspiirkonda nagu Afganistan. Ka laienemisprotsess oli alles algusjärgus.

Kuid juba 2001. aastal rakendas allianss 11. septembri terrorirünnakutele reageerides esmakordselt 5. artiklit. Kaks aastat hiljem oli ta asunud oma kõige raskemale kaugmissioonile Afganistanis. Lisaks on NATO oma ridadesse vastu võtnud kümme uut liiget, loonud uusi struktuure, sõlminud partnerlussuhteid ja tulnud välja selliste algatustega nagu NATO–Venemaa Nõukogu. NATO hoiab „ust lahti” uutele liikmetele ja partneritele ning jätkuvasti edenevad ka tema suhted naabrite ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

NATO on demokraatlike riikide liit ja tema liikmesriikide parlamendid on esmatähtis sidekanal kodanike ja NATO juhtide vahel. Just parlamendisaadikutel tuleb sageli oma valijatele selgitada, miks on nappide ressursside kulutamine julgeolekule ja sõdurite eluga riskimine kaugetel operatsioonidel nii tähtis.

Seepärast leian, et uues strateegilises kontseptsioonis tuleks võtta arvesse mõningaid NATO riikide parlamendisaadikute seisukohti. NATO Parlamentaarne Assamblee koostab parasjagu uue kontseptsiooni kommentaari ja mul on au olla selle projekti eriettekandja.

Uuest strateegilisest kontseptsioonist saab allianssi suunav alusdokument. Samal ajal peab see olema loetav ja väljendama sõnaselgelt alliansi väärtusi ning teda ähvardavaid ohte.

Samuti peab ta määratlema põhimõtted, mis muudavad alliansi paindlikumaks, nii et see suudab paremini tulla toime tekkivate väljakutsetega. Mu märkused siin ei kajasta tingimata assamblee kõigi liikmete vaateid, kuid ma usun, et suur osa, kui mitte enamik mu kolleegidest jagab neid.

Me ei saa nõuda oma kodanikelt toetust alliansi missioonidele, kui meile ei ole selge alliansi otstarve. Meil on laiema üldsuse ja eelkõige oma liikmesriikide sõjavägede ees kohustus olla aus ja otsekohene meid ootavate väljakutsete ja selle suhtes, kuidas me näeme nendest tulenevate ohtude leevendamist.

Strateegiateemalises kirjanduses on palju küsimusi, mis kuuluvad julgeolekurubriiki. Keskkonnamured, terrorism, massihävitusrelvade levik, infoühiskond, energiajulgeolek ja paljud muud on teemad, millele vaid viidatakse.

Üsna ühel meelel ollakse ka selles, et meie ees seisvatel strateegilistel väljakutsetel ei ole puhtalt sõjalisi lahendusi. Seda on näha Afganistanis, kus sõjalised aspektid on täieliku lahenduse küll vajalik, kuid mitte piisav osa.

Uus strateegiline kontseptsioon peaks kinnitama julgeoleku ja arengu tihedat seotust ning tegema vastavad järeldused alliansi relvajõudude planeerimise ja siirmise kohta. Selle seotuse pärast on vaja, et poliitilised ja sõjaväelised juhid teeksid ülemeremissioonide kavandamisel ja täideviimisel võimalikult tihedat koostööd. Samuti tähendab see tihedamate sidemete arendamist vabaühendustega ning nende kaasamist.

Kuid on NATO ikkagi poliitilis-sõjaline ühendus. Me peame hoolikalt vaagima, kuidas ja millises ulatuses peab NATO konkreetseid väljakutseid lahendama. Suur julgeolekuprobleem on näiteks rahvusvaheline terrorism – eriti massihävitusrelvade sattumine äärmusorganisatsioonide kätte. Ometi pole selge, kas NATO on ikka õige organisatsioon selle ohuga tegelemiseks.

Demokraatlike riikide liiduna ei tohiks me siiski karta avalikult tunnistada, et me kaitseme oma kodanikke nende eest, kes vägivallaga rüvetavad meie ühiskonna põhimõtteid ja väärtusi. Samuti peaks NATO olema foorum teabevahetuseks ja reaktsioonide koordineerimiseks rünnaku korral.

Väljakutseid, mis võivad mõjutada meie vastastikust julgeolekut, on lihtne loetleda. Sama lihtne ei ole paraku määrata kindlaks võtmevaldkondi, kus NATO peaks etendama märkimisväärset osa.

Kuid see ongi uue strateegilise kontseptsiooni ülesanne.

Kui me jätame kõik julgeolekuriskid NATO kaela, tekib oht, et alliansi ressurssidega tuleb lahendada liiga suurt hulka probleeme. Võimalikke julgeolekuväljakutseid on lõputult, kuid ressursid on piiratud.

Parlamendisaadikud on ressursside piiratusest liigagi teadlikud. Seega on tähtis, et uus strateegiline kontseptsioon keskenduks sellele, mida NATO oskab hästi – planeerimine ja väljaõpe ning sõjaliste operatsioonide, aga ka humanitaar- ja tsiviilhädaabioperatsioonide korraldamine.

Me peame mõistma, et NATO ei saa lahendada kõiki maailma probleeme, vaid on pigem tähtis nurgakivi.

Üks valdkond, kus vaidlusi ei tohiks olla, on sõjaliste võimete arendamine ülesanneteks, mida meil tuleb täita alliansina.

Mõned analüütikud leiavad, et see on kompromiss territoriaalkaitse ja ekspeditsioonivõimekuse vahel. Ometi ei pea olema tingimata tõsi, et valmisolek sõjalise jõu kasutamise heidutamiseks Euroopas ja valmisolek julgeolekuväljakutsete lahendamiseks kaugetel maadel on ülesanded, mis omavahel otseselt võistlevad.

Olenemata sellest, kas relvajõud on kodubaasist 100 või 5000 kilomeetri kaugusel, vajavad nad ikkagi kõige tõhusamat side-, seire- ja muud varustust. Neil on vaja kiiresti liikuda ja olla kaitstud vastase tule eest. Kõige tähtsam on ehk see, et nad peavad saama väljaõppe toimetulekuks mis tahes olukorras.

Me peaksime samuti kaaluma NATO otsustusstruktuuride muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Põhja-Atlandi Nõukogu ja Sõjaline Komitee on iseseisvad organid, kuid nende ühendamine võiks otsustamisprotsessi muuta märkimisväärselt sujuvamaks.

Samas on alliansi otsustamisprotsessis keskne roll konsensusel, mille alusel peaks NATO oma suuri otsuseid tegema ka edaspidi. Kuid kas konsensus on vajalik igal tasandil ja kas vähem tähtsates küsimustes poleks kasulikum mõni muu menetlus? Sedamööda, kuidas allianss kasvab ja kuidas tihenevad meie sidemed muude rahvusvaheliste jõududega, nagu näiteks Euroopa Liidu ja ÜROga, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks.

Mõningast tähelepanu väärib ka alliansi laienemine. Varsti võtame vastu kaks uut liiget – Albaania ja Horvaatia. Bukaresti tippkohtumisel deklareerisime kollektiivselt, et tulevikus ootame oma ridadesse ka Gruusiat ja Ukrainat. NATO Parlamentaarne Assamblee on alliansi kiiret ja suurt laienemist tugevalt toetanud.

Sellegipoolest peame varsti nentima, et alliansil on lepingupõhised piirid. Washingtoni lepingu 10. artikkel sätestab selgelt, et alliansiga võib liituda iga Euroopa riik. Kuid Euroopa riike, kes ei ole alliansi liikmed, jääb üha vähemaks. Ühel hetkel peame otsustama, kas see geograafiline piirang on veel asjakohane. Kui vastus on eitav, siis peame kaaluma, mida see tähendab alliansi tuleviku jaoks.

Strateegiline keskkond on radikaalselt muutunud. Aeg on küps uue strateegilise kontseptsiooni jaoks.

NATO pikaealisuse saladus peitub selles, et ta on osutunud kohanemisvõimeliseks organisatsiooniks ja on ikka oluline. Et see jääks nii, peab uus strateegiline kontseptsioon sõnaselgelt määratlema alliansi eesmärgid ja juhtima selle tulevikukümnenditesse.

Jan Petersen on Norra endine välisminister ja praegu NATO Parlamentaarse Assamblee eriettekandja strateegilise kontseptsiooni teemal.

Neljapäeval, 14. jaanuaril võõrustab Norra järjekordset strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminari, kus keskendutakse NATO partnerlussuhete tulevikule, nagu ka eelnevatel kohtumistel Luksemburgis ja Sloveenias.

Allikas:

NATO Teataja



Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud

Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.


Foto: www.whitehouse.gov
Foto: www.whitehouse.gov


Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.

«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest – sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikad:

Postimees

CBS News Online



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Briti eriesindaja: Eesti sõdur on vapper ja professionaalne

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

„Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

„Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Neeme Raud: tähtaegade ootus Afganistani sõjas

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Oma peamise sõnumiga, et kui järgneva pooleteise aasta jooksul jõuliselt tegutseda, saab ehk Afganistanis otsi kokku tõmbama hakata, püüdis USA president Barack Obama olla meele järele nii neile ameeriklastele – suuresti konservatiivsele leerile –, kes toetavad uute vägede saatmist, kui ka ta oma võimubaasiks olevatele liberaalidele, kes on lisajõudude saatmise vastu ja soovivad teada, millal see operatsioon võiks lõppeda.

Tervet Neeme Raua arvamuslugu saab lugeda 8. detsembri Postimehes.

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Postimees koondab Afganistani-teemalist infot

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Foto: Liis Treimann, Postimees
Foto: Liis Treimann, Postimees

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Näiteks täna vastas Postimees.ee lugejate küsimustele online-intervjuu käigus Iraagis ja Afganistanis teeninud major Janno Märk.  Major Märki sõnul pole liitlasriikidele märkamata jäänud, et Eesti panus Afganistani missioonil on rahvaarvu kohta üks suurimaid ning arvestades meie geopoliitlist asukohta tuleb Eestil olla aktiivne alliansi liige, et ka väikeriigina meid tähele pandaks. Intervjuud saab lugeda siin.

Allikas:

Postimees



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA ootab liitlastelt veel 6000 lisasõdurit Afganistani

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit.


Foto:NATO
Foto:NATO

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit, teatab uudistevõrk AP.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Obama oma uue sõjaplaani teatavaks tegema teisipäeval. Praegustel andmetel sisaldab see otsust juurde läkitada umbes 30 000 USA enda ja teiste liitlasriikide sõdurit ning ka kava, kuidas selle kriisiriigi julgeolek tema enda korrakaitsejõududele lõpuks üle anda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Galerii: Afganistan – kõige karmim koht, kuhu üks laps võib sündida

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Kaheksa aastat pärast Talibani terrorirežiimi kukutamist kannatab väga suur osa Afganistani lastest kuritarvitamise all ja sureb enne täiskasvanuks saamist, nentisid ÜRO Lastefondi (UNICEFi) ametnikud täna ÜRO laste õiguste konventsiooni 20. aastapäeval.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

«Afganistanis on maailma kõrgeim imikute suremus,» nentis Catherine Mbengue, UNICEFi esindaja selles riigis. «70 protsendil selle riigi elanikkonnast pole ligipääsu puhtale joogiveele. 30 protsenti lastest peavad tööl käima. 43 protsenti tüdrukutest pannakse mehele alaealisena.»

UNICEFi andmeil sureb rohkem kui iga neljas Afganistani laps enne oma viiendat sünnipäeva.

ELi missiooni juures töötava Hansjorg Kretschmer sõnul sai Afganistani lastekaitseamet mullu 1459 teadet laste seksuaalsest ärakasutamisest, kuid see on tema hinnangul vaid jäämäe tipp.

«Üldiselt tuleb tunnistada, et lastele kulutatavad summad on väga väikesed võrreldes summadega, mis voolavad Afganistani sõjalistel või tsiviileesmärkidel,» lisas Kretschmer.

«Tänane Afganistan on kõige jubedam koht laste jaoks,» rääkis parlamendisaadik Fawzia Kofi uudistevõrgule AFP. «Kõige jubedam laste kuritarvitamise viis on seksuaalne kuritarvitamine, milles Afganistanil on olnud viimaste aastate ühed kõrgemad numbrid.»

Galeriiga saab tutvuda Postimehe veebiväljaandes!

Allikas:

Postimees



Estcoy-E saabub Afganistanist koju

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Juuli algul Afganistani suundunud Estcoy-E lõpetas teenistuse esmapäeval, 16. novembril piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.

Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis teenistuse lõpetanud Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas Merejalavägi saavutusmedaliga.

Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi 134-liikmelise lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses.

Kahest kompaniist koosnenud pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Afganistanis jätkavad teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.

Jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 saabuvad Eestisse järgmisel nädalal.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Brown plaanib kontrolli üleandmist Afganistanis

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Foto: Briti peaministri kantselei
Foto: Briti peaministri kantselei

Brown sõnas, et ta tahab jaanuaris toimuval kohtumisel panna paika üleandmise ajakava, mis peaks algama 2010. aastal ning võib lõppeda briti üksuste väljaviimisega Afganistanist, vahendas BBC.

Peaministri sõnul on terrorivõrgustik al-Qaida loobunud aktiivsest võitlusest Afganistanis, kuid jätkab uute liikmete värbamist ja treenimist Pakistanis.

Eeldatavasti tutvustab välisminister David Miliband Edinburghis toimuval NATO parlamentaarsel assambleel kava üksikasju lähemalt.

Suurbritannia on alates NATO operatsiooni algusest 2001. aastal kaotanud Afganistanis 234 sõjaväelast.

Allikas:

ERR Uudised



Afganistanis teeninud kirurg: tsiviilarstidel on võimalus panustada Eesti riigikaitsesse

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitseväe peastaap
Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitsejõudude peastaap

„Meie noored arstid saavad ülikoolis hea hariduse ja võimalus oma kirurgioskused proovile panna konfliktipiirkonnas, ei anna neile mitte ainult hindamatuid kogemusi, vaid on neile ka võimaluseks panustada Eesti riigikaitsesse,” ütles doktor Meren. „Iga kirurg maailmas tahab konfliktipiirkonnas töötada, sest sealsed kogemused on kirurgi professionaalsuse kohapealt hindamatud ja neid saab tsiviilmeditsiinis rakendada.”

Oma loenguga jagas doktor Meren kirurgiaalaseid kogemusi teenistusest Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastioni haiglas ning andis ülevaate sealsest olukorrast.

„Meie kokkusaamise initsiatiiv tuli tudengite endi poolt ja lisaks minu loengu akadeemilisele ja erialasele poolele oli eesmärgiks kohale tulnutele tutvustada kuidas tsiviilmaailmas kirurgidena töötavad arstid saavad olla kasulikud kaitseväele,” ütles Meren.”Loomulikult on lisaks arstioskustele vaja omandada ka kaitseväe poolt pakutavad sõjalised teadmised.“

Kohtumisele Magdaleena haiglas oli ennast kirja pannud üle kuuekümne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residendi ja tudengi. Kohapeal tutvustas noortele arstidele kaitseväes teenimise võimalusi ka Kaitseväe Värbamiskeskuse esindaja.

Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren teenis Camp Bastioni haiglas 2008. aasta juulist novembrini. Camp Bastioni laiendatud välishospidalis ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.

Hetkel teenib Camp Bastionis arstina leitnant Lauri Lemming, kes on erialalt lastekirurg. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Uuring ennustas USA sõdurite enesetappude märgatavat tõusu

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Oktoobri seisuga on sel aastal vabasurma läinud 133 ameerika sõdurit, neist 90 puhul on enesetapp leidnud ka kinnitust. Mullu oli sama näitaja 115, vahendas CNN News.

Armee esindajate sõnul on sõjaväelaste enesetappe tsiviilisikute enesetappudega raske võrrelda. Siiski on vabasurmade põhjustena armee toonud välja ebaõnnestunud suhted, finantsprobleemid ja tööstressi.

Kaitseametnikud tunnistavad, et pikad ja korduvad lahingmissioonid on üheks peamiseks põhjuseks sõdurite stressile ja vaimsele tervisele.

Lisaks sellele leidis raport, et intensiivistunud sõjategevus Afganistanis on mõjunud halvasti konfliktipiirkondadesse sattunud Ühendriikide sõdurite moraalile.

21,4 protsenti Afganistanis teeninud USA sõduritest kannatab traumajärgse stressi ja depressiooni all. Kahe aasta eest oli sama näitaja 23,4 protsenti, 2005. aastal aga vaid 10,4 protsenti.

Iraagis teeninud sõduritest võitleb stressiga 13,3 protsenti sõduritest, 2007. aastal oli see näitaja 18,8 protsenti ja veel aasta varem 22 protsenti.

Allikas:

Postimees



Priit Simson: NATO kaitseplaan on vaataja silmades

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Leedu presidendi Dalia Grybauskaite maitsmismeele põhjal plaani ei ole. „Alliansi piiririikidena ei ole meil seni erakorraliste olukordade puhuks kaitseplaane,” ütles Grybauskaite oktoobri lõpus Riias Balti riikide presidentide kohtumisel. Ta võiks olla piisavalt kõrge inimene, et teada tõde. Läti kaitseminister Imants Liegis rääkis suve lõpul, et sellist plaani alles tehakse. Kui Leo Kunnas kahe aasta eest lahkus Eesti kaitseväe operatiivülema kohalt – ja operatiivülem on inimene, kes peaks antud plaani ellu viima –, siis tema sõnul kaitseplaani veel polnud.

Kuid on ka teistsuguse maitsega inimesi. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitavad, et NATO kaitseplaan Eesti tarbeks on küll olemas ja vähe sellest, kindral on seda koguni käes hoidnud. 2008. aasta sügisel kinnitas ka NATO abipeasekretär Martin Erdmann pärast mu arvukaid küsimusi eri nurga alt, et „NATO-l on oma kaitseplaanid”. Jällegi väga pädevad tegelased, kelle autoriteedis poleks ju põhjust kahelda. Tundub, et isegi välisminister Urmas Paet paistab sinna ringkonda kuuluvat, sest septembris USA-s käies toonitas ta seisukohta, et sellised kaitseplaanid peavad olema kõigil NATO liikmesriikidel, kes seda soovivad. Kui kaitseplaanid „peavad” olema, siis järelikult neid välisministrile teadaolevalt veel pole. Isegi Eesti välis- ja kaitseminister ei suuda meie iseseisvuse garantiide kindluses kokku leppida.

Kas üks pooltest ajab meile jama? Või on tõesti võimalik, et õigus on mitmetel korraga? Äkki võiks erinevad tegelased lõpuks kokku saada ja kindral Laaneots näitaks neile seda plaani oma näppude vahelt? Meile, lihtsurelikele, ta saladokumente näidata ei saa, kuid näiteks Grybauskaitel võiks ju vastava taseme luba olemas olla.

Lahendada selline olukord aga tuleks, sest praegu tõmbab ühtede jutt teiste püüdlustele vee peale. „Plaan on olemas” koolkond ei saa veenvalt maalida Balti riikidest pilti kui paigast, mis ongi osa „päris-NATO-st” ja mille kaitsele tõttavad lääne vägevad ainsagi kõhkluseta. „Plaani pole” koolkond seevastu ei saa mõjutada NATO-t ühtsena tegema konkreetsemaid plaane, kui mingid tegelased räägivad, et praegu on asi niigi hea.

Ühest küljest sõltub vastus sellest, mida plaaniks nimetada. Kui kaitseplaan on see, et helistame mure korral „hädaabinumbril” ja lisame sinna juurde veel mõned kriisikogunemised, siis võib ka hädapärast öelda, et keegi pole otseselt valetanud. Et olemasolevatel plaanidel pole kuigi suurt detailsust, tunnistab ka „plaan on olemas” koolkond ise. „See, mida Leedu president silmas peab, on see, mille kohta öeldakse, et „Poolal on, Türgil on, Norral on, aga Balti riikidel ei ole”,” rääkis Aaviksoo. „Need on tegelikult niisugused külma sõja aegsed konventsionaalsele konfliktile vastuhakkamise plaanid, mis hõlmavad endas tõepoolest väga laialdast sõjalist planeerimist.” (ETV „Välisilm” 26.10) Lihtsas keeles tähendab see jutt, et mingit täpsemat kava sisevoolavate tankidega hakkama saada tõesti pole, küll aga on mingi muu, moodsam kava.

Samas aga on üsna palju loota, et „plaan” saaks töötada, kui suur osa selle eeldatavaid täideviijaid ütleb, et seda pole. Kui teda teatud kriitilise hulga inimeste peas olemas pole, kui teda pole läbi harjutatud, siis võime öelda, et plaani sisuliselt ei eksisteeri, hoidku Laaneots käes mida iganes.

Ameeriklaste kavad

See kõik ei tähenda, et teatud NATO liikmesriikidel poleks konkreetsemaid plaane Balti riikide kaitseks. Ameeriklased mängivad üldjuhul läbi väga erinevad potentsiaalsed lahingutandrid ja raske on uskuda, et nad saadaksid oma eelpaiknemislaevu Läänemerele ilma stsenaariume läbi kaalumata. Juba 1992. aastal puhkes USA-s skandaal, kui tuli välja, et asekaitseminister Paul Wolfowitz oli Bush seeniori administratsiooni koosseisus tegelenud värskelt iseseisvuse taastanud Leedu kaitsmise plaanidega. USA avalikkus polnud nõnda uudseteks kohustusteks tollal veel valmis.

Oleks siiski kummaline, kui praeguseks ajaks ameeriklastel need plaanid puuduksid. Kollektiivne planeerimine NATO raames on keeruline ja nõuab poliitilist kompromissitamist. Kuid ühe riigi sees on see võimalik märksa vähem valuliselt. Kuid millist rolli nendes plaanides mängib Eesti enda tegevus, teavad ilmselt vähesed.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaarel Kaas: kaitseväelased ei ole Afganistanis ilmaasjata

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti kaitseväelased ei viibi Afganistanis ilmaasjata.

Kaas rääkis, et kaitseväelaste missiooni peatamine ning Afganistanist lahkumine kahjustaks Eesti huve. Tema sõnul on Eesti väiksuse ja asukoha mõttes oluline olla NATOs nähtav ja tegus. «Selleks tuleb olla kõrge profiiliga kohas ja teha tööd,» rääkis analüütik.

Diplomaat Margus Kolga oli Kaasiga ühte meelt ning kinnitas, et NATO ei tohi missiooni lõpetada.

«Kui NATO sealt ära tuleks praegu, siis peaks varsti tagasi minema,» teatas Kolga, kelle hinnangul on elu Afganistanis parem kui enne koalitsioonivägede riiki sisenemist.

Reservis oleva brigaadikindrali Urmas Roosimägi teatel kukuks NATO lahkudes praegune president Hamid Karzai kohe ametist ning hakatakse jälle moslemiriiki ehitama. Seda, et äärmuslased hakkaks siis lääneriikides enesetapurünnakuid korraldama, ta ei usu.

Urmas Roosimägi ütles, et kui me poleks NATO liikmed, siis meil poleks vaja Afganistani minna.

Afganistanis elanud ajakirjanik Õnne Pärl pooldab aga Eesti kaitseväelaste Afganistanist tagasi kutsumist. Pärl kritiseeris ka rahvusvaheliste organisatsioonide raportööre, kes ei vestle piisavalt kohalike elanikega, et nende elust aimu saada.

Allikas:

Postimees



Anne Applebaum: NATO lõpp?

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Foto: www.anneapplebaum.com
Foto: www.anneapplebaum.com

See on pühalik hetk nii sellele kojale kui ka meie maale, sõnas Briti peaminister Gordon Brown ülemöödunud nädalal alamkojas esinedes. Saali tekkis täielik vaikus ning parlamendiistungite ülevaadete kirjutaja sõnul rahvaesindajad «lakkasid nihelemast, mis on alamkojas tõega erakordne juhtum». Seejärel asus Brown ette lugema 37 Briti sõduri nimesid, kes on langenud sel suvel Afganistanis.

Vaid nädal varem oli midagi samasugust toimunud teisel pool La Manche’i. Pariisi haiglas suri sõjaväelane, kes oli saanud suvel Afganistanis haavata. Prantsuse peaminister François Fillon avaldas mehele austust ning kõneles «meie sõjameeste vaprusest, pühendumusest ja professionaal­susest», mis tema sõnul on väärt «rahva ja riigi» tunnustust. Ühendriikides andis CNN samal ajal eetrisse saate Ameerika emast, kes tõi koju Afganistanis langenud poja surnukeha. Ta oli langenud lahingus, mille kohta öeldi, et see on «USA relvajõudude kõige raskemate kaotustega lahing alates 2008. aasta juulist».

Kui hukkuvad Poola või Hollandi või Saksa sõdurid, kulgeb asi enamasti samamoodi. Poliitikud ja sageli ka ajakirjandus ülistavad nende kangelaslikkust ning väljendavad rahva ja riigi tänu. Matustel kõlavad isamaalised laulud, mõnikord leiavad need kajastamist ka uudistes. Tavaliselt mainitakse ka arve: alates 2001. aastast on Afganistanis hukkunud 221 Briti sõjaväelast, 804 ameeriklast, 131 kanadalast, 36 prantslast, 34 sakslast, 21 hollandlast, 22 itaallast, 26 hispaanlast, 15 poolakat ja nii edasi.

Vahel järgneb ka poliitilisi kähmlusi. Viimastel päevadel on Browni rünnanud üks tema poliitiline vastane, kes kinnitab, et Briti sõdurid «võitlevad ja surevad läbinisti korrumpeerunud Afganistani valitsuse eest». President Nicolas Sarkozy oli samuti äsja sunnitud teatama, et kuigi Prantsuse sõjaväelased jäävad praegu Afganistani, ei saadeta sinna edaspidi «mitte ühtki meest». Suviste ohvrite kasvav arv on toonud kaasa vaidluste ägenemise Hollandis. Loomulikult kestab edasi ka debatt Ameerikas.

Ainult äärmiselt harva jõuavad mõne maa ohvrid teise riigi ajakirjandusse, poliitilistesse vaidlustesse või peaministrite kõnedesse. Afganistanis on alates 2001. aastast tegutsenud rahvusvaheline koalitsioon. Alates 2003. aastast on seda juhtinud NATO.

Aga kui lugeda Briti ajakirjandust, võiks arvata, et seal võitlevad ainult britid – sõjas, milles neil pole mängus mingeid riiklikke huve. Sama kehtib Prantsusmaa ja Hollandi kohta. Ameerika ajakirjandus mainib haruharva teiste riikide osalust, ehkki mõned, näiteks Suurbritannia ja Kanada, on välja pandud meeste hulka arvestades kandnud suhteliselt suuremaid kaotusi kui Ühendriigid.

Pea kuskil pole tunda, et tegemist on rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised panused või et välja pandud mehed esindavad üldse midagi muud kui oma riigi lippu ja relvajõude.

Enamik eurooplastest Afganistani sõja kriitikuid esitab ikka küsimuse, miks nende mehed võitlevad «ameeriklaste eest», mitte NATO eest. Enamik Ameerika kriitikuid peab Euroopa panust täiesti kasutuks või ei pööra sellele üldse tähelepanu. Jackson Diehl nentis ajalehes The Washington Post, et peamine arutelu tulevase Afganistani-poliitika üle käib Washingtonis, ilma et sellesse annaks õieti panust keegi teine.

Ma ei asetaks aga siinkohal süüd ainuüksi USA administratsioonile. Paraku pole ju ka Euroopa esitanud mõnda alternatiivset plaani, ehkki praeguse administratsiooni algusajal oli kahtlemata hetk, mil see oleks olnud väga teretulnud.

Selge on see, et «lääne» idee on juba pikemat aega mõlemal pool Atlandit hääbumas, nagu on näidanud järjepidevalt viimase kümnendi seminarid teemal «Millist allianssi me tahame». Selle tagajärjed on nüüd kätte jõudnud: kuigi NATO peab esimest sõda pärast selle ühenduse loomist, ei innusta see enam kedagi.

NATO liikmesriigid ei tunne kohustusi ei alliansi ega üksteise suhtes. Kodumandril ei korralda NATO isegi erilist sõjalist planeerimist, eelistades sellele tippkohtumisi. Mis aga peamine, alliansil puudub kindel ja tugev liider, kes tahaks või suudaks osaleda eri liikmesriikides käivates aruteludes, et kinnitada vajadust Afganistani või mis tahes muu missiooni järele. Teoreetiliselt võiks seda teha president Obama, aga ma usun, et see mõte ei tekita temas just vaimustust.

Miski eelöeldust ei tähenda kuigi palju Afganistani suhtes, sest praeguste arutelude tulemus võib üsna tõenäoliselt olla mingisugune status quo. Kuid ma kahtlen selles, et NATO on olemas ka siis, kui teda peaks järgmine kord vaja minema.

Anne Applebaum on Washington Posti ja Slate’i (www.slate.com) kolumnist, kus ilmus algselt ka siinne kirjutis. Ta on kirjutanud muu hulgas teose «Gulag», mille eest pälvis 2004. aastal Pulitzeri preemia.
©  The New York Times Syndicate


Allikas:

Postimees



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees



Paet: vajame Euroopa Liidu ühtsemat tegutsemist Afganistanis

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis.

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis. „See strateegia näitab, et Euroopa Liit püüdleb parema koordineerimise ning oma tegevuse suurema ühtlustamise poole,“ ütles välisminister Paet.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

 

Välisminister Paeti hinnangul märgib Afganistani ja Pakistani tegevuskava uut sammu Euroopa Liidu ühises välispoliitikas, sisaldades konkreetseid eesmärke ning ühiseid tegevussuundi sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriiklus, haldussuutlikkus, majandus ja inimõigused. „Kriitilise tähtsusega valdkonnaks on afgaanide administratiivse võimekuse tõstmine,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa Liit koostöös teiste rahvusvaheliste panustajatega peab leidma lahenduse, kuidas tõsta Afganistani haldussuutlikkust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on äärmiselt vajalik Euroopa Liidu toetus Afganistani ja Pakistani vaheliste majandus- ja kaubandussuhete elavdamisel ning piirikontrolli küsimustes. „Oluline on nii Pakistani ja Afganistani kui ka ELi ja NATO vaheline tõhus koostöö ning jätkuv toetus ÜRO missioonile Afganistanis (UNAMAle), kuna Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus ning sellest lähtuv julgeolekukord on omavahel tihedalt seotud,“ tõdes Paet. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel koosneb Afganistani ja Pakistani uus strateegia kolmest suuremast valdkonnast. Tegevuskava esimene osa käsitleb regionaalset koostööd, koordinatsiooni ning transatlantilisi suhteid, teine osa käsitleb Euroopa Liidu tegevust Afganistanis ning kolmas osa arenguid Pakistanis.

Rääkides olukorrast Afganistanis, avaldasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid kahetsust, et Afganistani presidendivalimiste esimeses voorus esines pettust. Euroopa Liidu välisministrid avaldasid lootust, et afgaanid väldivad presidendivalimiste teises voorus seniseid vigu ning korraldavad 7. novembril usaldusväärsed ning turvalised valimised. „Pärast presidendivalimiste teise vooru edukat lõpuleviimist peab Afganistani uus valitsus hakkama kiiresti ellu viima valimiskampaanias lubatut ning riik peab võtma märksa suurema vastutuse juba aastaid kestvate probleemide lahendamisel,“ märkis välisminister Paet.

Euroopa Liidu välisministrid arutlesid Moldova sisepoliitilise ja majandusliku olukorra ning võimaliku lisafinantsabi andmise üle. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Euroopa huviks, et Moldova tuleks välja kriitilisest finants-majanduslikust olukorrast ja suudaks tagada riigi stabiilse arengu ning jätkaks vajalike reformide läbiviimist. Eesistuja välisminister Carl Bildt andis ülevaate Euroopa Liidu Troika visiidist Moldovasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liidu suhted Moldovaga intensiivistumas ning Euroopa Liit on valmis alustama läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Moldova raamlepingu üle.

Välisministrite nõukogu arutas ka olukorda Sri Lankas seoses sõjalise konflikti järgse keerulise humanitaarolukorraga ning võttis vastu järeldused, mille põhirõhk on suunatud sisepõgenike olukorrale kinnistes Sri Lanka sõjaväe kontrolli all olevates laagrites.

Allikas:

Välisministeerium



NATO kaitseministrid saavutasid üksmeele reageerimisjõudude ja raketikaitse vallas

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

USA kaitseminister Robert Gates esitas ministeriaalil tervele Euroopale laieneva raketikilbi uue kava, mis hinnati kaitseministrite poolt sisult heaks ning millest tulenevad detailsed ettepanekud tulevad arutusele järgmise aasta jooksul.

„Üksmeele leidmine raketikaitse küsimustes on oluline kõikidele NATO liikmesriikidele ning uks koostööks on avatud ka Venemaale, kes saab oma koostöötahet nüüd kindlasti ka tegudega kinnitada,“ sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

NATO kaitseministrid arutasid ka NATO reageerimisjõududega (NATO Response Force, NRF) seonduvaid küsimusi. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James Stavridise sõnul on NRF-i uue mudeli kasutuselevõtt osutunud edukaks ning täies mahus loodetakse uut mudelit rakendada 2010. aastal. Uue mudeli kohaselt saab NRF-i tuumikuks edaspidi olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused. Eesti kavatseb lähi-aastatel NRF-i panustada kuni 40-liikmelise üksustega.

„Reageerimisjõudude ümberkujundamisel saavutatud edu on Eestile äärmiselt oluline ja see on osa Eesti kollektiivkaitsest,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid NATO tegevuste rahastamist, kus kasvavate operatsioonikulude juures on eelarve muutunud pingeliseks. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ettepanekul kiideti heaks ametnike töörühma loomine, mis 2009. aasta lõpuks peab tegema ettepanekud eelarveprobleemide lahendamiseks.

Kohtumisel kiideti ühiselt heaks ka Afganistani julgeolekuabijõudude (ISAF) juhataja kindral Stanley McChrystali esitatud raporti järeldused ja ettepanekud ning leiti, et otsused Afganistanis tegutsevate vägede arvu suurendamiseks tuleb langetada lähiajal.

Bratislavas kohtusid ka Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid, kes tõdesid, et Afganistani konflikti võitmise võti peitub lahenduse saavutamises riigi lõunaosas.

Allikas:

Kaitseministeerium




Afganistani presidendivalimiste teine voor toimub novembris

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud nii president Hamid Karzai kui ka Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud ei president Hamid Karzai ega Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Hamid Karzai     Foto: www.nato.intHamid Karzai. Foto:www.nato.int

Afganistani valimiskomisjoni pressiesindaja Noor Mohammad Noor ütles, et 20. augustil toimunud valimiste esimeses voorus kogus Hamid Karzai 49,67 protsenti valijate häältest.

Karzai märkis, et teise valimisvooru korraldamine on põhiseaduslik ning tugevdab riigi teed demokraatia suunas.

USA valimisvaatlusorganisatsioon teatas esmaspäeval, et umbes miljon Afganistani valimistel president Hamid Karzai poolt antud häält on pettuste tõttu kehtetud. Ühtekokku tuleb tühistada 1,3 miljonit 20. augusti presidendivalimistel antud häältest.

Karzai peamise rivaali, eksvälisministri Abdullah Abdullah’ toetus kasvas uurimise järel 28 protsendilt 32 protsendile.

Teises ringis võib valimiste ja tulevase valitsuse seaduspärasust tõestada ainult väga kõrge osalusportsent, mis kohalike ekspertide hinnangul antud olukorras on väga ebatõenäoline. „Valimiste esimese vooru ajal toimusid pommitamised, raketirünnakud, kaklused ning 17 maakonnas käis valimas alla 20 protsendi elanikest. Usun, et seekord ei tule valima rohkem kui 5 protsenti hääleõiguslikest kodanikest,“ ütles Kabuli ülikooli politoloogia õppejõud ning raadio Vaba Afganistan kommentaator Wadir Safi.

Allikad:

ERR Uudised

International Relations and Security Network



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised