NATO kaitseministrite kohtumine 8.-9. juunil

Kokkuvõte NATO kaitseministrite kohtumisest, kus põhilisteks küsimusteks olid NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas, kuid puudutati muuhulgas ka Afganistani operatsiooni kulgu.

220px-Bandera_OTANKokkuvõte NATO kaitseministrite kohtumisest, kus põhilisteks küsimusteks olid NATO küberkaitsepoliitika vastuvõtmine ja olukord Liibüas, kuid puudutati muuhulgas ka Afganistani operatsiooni kulgu.

NATO ja partnerid jätkavad Liibüa kursil

8. juunil kohtusid NATO kaitseministrid kaitseministritega NATO partnerriikidest, kes panustavad Liibüa operatsiooni.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et „kõik lauas olevad nõustusid: me oleme saavutanud selge progressi. Me oleme oleme ära hoidnud massimõrvad, me oleme kaitsnud süütuid elusid ning me oleme valmistanud ette pinnast poliitilisteks läbirääkimisteks.

Kohtumisel toetasid kõik ministrid operatsiooni pikendamist 90 päeva võrra juuni lõpust. See saadab selge signaali, et NATO jätkab samal kursil ning survestab seni kuni vaja, et sellele kriisile võimalikult varakult lahendust leida. Nad toetasid tugevalt välisministrite seatud eesmärke  14. aprillil Berliinis, mis väljendasid, et Liibüa režiim peab peatama rünnakud tsiviilisikute suunal, tagandama kõik enda väed baasidesse ning lubama kohest, täielikku, turvalist ja takistamatut humanitaarabi ligipääsu.

Teiseks, rõhutasid nad enda jätkuvad pühendumist operatsioonile, kaasaarvatud vajalikku võimekust pakkudes, et operatsiooni jätkata ning lõpetada.

Kolmandaks, ministrid nõustusid, et on kätte jõudnud aeg, mil tuleks hakata planeerima konfliktijärgset tegevust. Nad julgustasid teisi organisatsioone, nende hulgas ÜRO-d, EL-i, Araabia Liigat, Aafrika Liitu, alustama planeerimist koheseks ning konfliktijärgseks tegevuseks.

Peasekretär rõhutas, et NATO ei kavatse mängida juhtivat rolli postkonfliktses Liibüas.

Kaitseministrid kinnitasid pühendumist Afganistanile

9. juunil 48 NATO ja ISAF-i kaitseministrit kinnitasid enda pikaajalist pühendumist Afganistanile, mis jääb NATO peamiseks tegevusprioriteediks.

„Üleminek põhineb tingimustel mitte kalendril. Kuid ma olen kindel, et me suudame lõpetada enda julgeolekuvastutuse üleandmise afgaanidele 2014. aasta lõpuks. See ei tähenda, et suundume väljapääsu poole. Meie pühendumine Afganistanile jääb püsima läbi meie pikaajalise partnerluse,“ ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Selle protsessi toetuseks nõustusid ministrid töötama koos Afganistani võimudega, et määratleda suhted NATO-ISAF-i ja Afganistani vahel peale ülemineku lõppu 2014. aastal, et tõestada afgaanidele meie pikaajalist pühendumist nende riigile.

Esimese kaitseministrite kohtumisena peale edukat Osama Bin Ladeni vastast operatsiooni, väljendasid liitlased ja ISAF-i partnerid selget nägemust, et ekstremismil ei ole tulevikku.

Anders Fogh Rasmussen selgitas: „Talibanil on nüüd aeg teha valik: lõigata läbi sidemed al-Qaeda ja terrorivõrgustikega, lõpetada vägivald ning austada demokraatlikku Afganistani Konstitutsiooni, selle hulgas ka inimõiguste klausleid.

Selleks, et üleminek oleks edukas ja pöördumatu, peab see hõlmama majandusliku arengu ja valitsemise võtmeelemente, nagu ka julgeolekut. Valitsemisalas on afgaanidele ja nende valitsusele üks kõrgemaid prioriteete õigusriik. Selle toetuseks loob NATO missiooni, mis keskendub julgeoleku ja koordinatsiooni valdkondadele ning ka ehitamiskogemuse pakkumiseks hoonete uuendamiseks, mida õigus vajab funktsioneerimiseks.

Küberkaitse: järgmised sammud

Küberrünnakud on muutunud üha tavalisemaks, destruktiivsemaks ning keerukamaks. Lissaboni tippkohtumisel märkisid alliansi liidrid, et see võib ohustada rahvuslikku ja Euro-Atlandi julgeolekut ning seetõttu nõustusid alliansi liidrid küberkaitsevõimekuse täiendamisega. Järgmised sammud selles valdkonnas olid arutlusel NATO kaitseministrite kohtumisel 8.-9. juunil Brüsselis.

Liitlased nõustusid, et  NATO peaks redigeerima 2008. aasta jaanuaris vastuvõetud küberkaitsepoliitikat ning töötama välja tegevusplaani, et tugevdada enda kaitsevõimekust oma populatsioonide ja süsteemide kaitseks küberohtude eest.

Juunikuu kohtumisel võtsid kaitseministrid vastu uuendatud poliitika ning leppisid kokku tegevusplaanis pidades silmas alliansi ees seisvaid peamisi küsimusi: mida NATO soovib kaitsta ning kuidas ta peaks seda tegema?

„Uus NATO poliitika mitte ainult ei võimalda NATO-l kaitsta omaenda võrke kiiremini ja efektiivsemalt, vaid pakkuda ka enam abi liitlastele ja partneritele kõigis kolmes võtmetähtsusega küberkaitse valdkonnas: ennetus, küberrünnakutega toimetulek ning nende mõjude piiramine ja rünnatud riikide aitamine nende jaoks elulise tähtsusega informatsioonisüsteemide taastamisel ja ülesehitamisel,“ ütles Jamie Shea. „See on NATO jaoks tõeline progress.“

Uuendatud poliitika ja tegevusplaan töötavad paralleelselt. Uuendatud poliitika pakub koordineeritud lähenemist küberkaitsele. See keskendub küberrünnakute ennetamisele ja vastupidavuse ehitamisele. Kõik NATO struktuurid tuuakse tsentraliseeritud kaitse alla ning rakendatakse uusi küberkaitse nõudeid. Tegevusplaan funktsioneerib vahendina tagamaks õigeaegset ning efektiivset poliitika rakendamist.

Allikas: NATO Peakorter