Millega tegeleb küberajateenija?

Sõna küber– eesliitena levib hulgaliselt ja see liidetakse erinevate sõnadega, et tähistada infosajandi uusi mõisteid. Igaühel on oma arusaam, mida sõna küber tähendab. Olenevalt erialast määratleb definitsioon kitsalt infoturvet või laiemalt on see infotehnoloogia, interneti või hiiglasuure ja hõlmamatu võrgustikusüsteemi sünonüüm. Algsest teadusharu tähistavast mõistest küberneetika palju ei teata, veel vähem ütleb tavainimesele kreeka keele algupära, mis tähistas laevajuhtimise kunsti. Olgem ausad, ka laevajuhtimine on tänapäeval vägagi küber, ilma IT-lahendusteta ei sõida ükski moodne laev.

 

Aastal 2018 rikastus eesti keeleruum uue mõistega – küberväejuhatus. Kaitsevägi mõistis, et lisaks maa-, mere- ja õhuväele on olemas veel üks domeen, milles peetakse samuti sõda. Teisalt on tegemist väeliigiga, mis ühendab kõiki teisi väeliike ning tagab nii juhtimiskeskkonna kui -toetuse. Kui jalavägi annab igale kaitseväelasele baasoskused, siis kübervägi annab võimaluse kõigil olla ühenduses omavahel ja kogu maailmaga. Parim kübervägi on selline, mis on alati kohal, kuid mida kunagi ei märgata ja mis töötab taustal. Küberväejuhatuse edukus on võiduka lahingukäigu eelduseks, küll on ebaõnnestunud küberoperatsioonid otsustava mõjuga.

 

Mis on küberväejuhatuse eesmärk?

Hoolimata oma uuest nimest ei ole struktuuriüksus tekkinud tühjalt kohalt. Meie vundamendiks oli staabi- ja sidepataljon, mis läbi aegade on kandnud erinevaid nimesid. Ajaloo alguspunkt on 21. november 1918, kui moodustati Tallinna traadita telegraafijaam ning kasutati ka moodsamat nimetust sädetelegraafijaam. Muuseas, samal päeval võeti ametlikult kasutusele riigilipuna sinimustvalge. 2018. aastaks olid staabi- ja sidepataljoni ülesanded väga laiamahuliseks kasvanud, mille loomulikuks jätkuks oli reorganiseerimine erialaseks väejuhatuseks, mille struktuuriüksused on staabi- ja sidepataljon, strateegilise kommunikatsiooni keskus, küber- ja infooperatsioonide keskus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus, staabi- ja tagalakompanii ning staap.

 

Muuhulgas on väejuhatuse ülesanne reservväelaste väljaõpe, milles osalevaid ajateenijaid kutsutakse kübersõduriteks või küberajateenijateks. Mis eristab kübersõdurit tavalisest sõdurist? Olenevalt teenistushetkest on rõhk erineval liitsõna osal. Esimesel seitsmel nädalal on sõduri baaskursus kõikidele sõduritele samasugune kõikjal kaitseväes. Alates kaheksandast nädalast pannakse väljaõppes rohkem või vähem rõhku sõnale küber. Kübereriala sõdurid jagunevad erialati kolmeks: kasutajatugi, arendus ja küberkaitse.

 

Kasutajatoe eesmärk on tagada kaitseministeeriumi valitsemisala kasutajate IT-ülesannete lahendamine alates töökoha paigaldusest ja lõpetades kasutajate IT-probleemide lahendamisega. Kui näiteks kaitseväe juhatajal või kaitseministril tekib IT-probleem, siis üsna tihti lahendab tema mure ajateenija kas füüsiliselt kohapeal või kaughalduse kaudu.

 

Arendusmeeskonna põhieesmärk on arendada ja hallata kaitseväe spetsiifilisi infosüsteeme. Lihtsam oleks teenus tsiviilsektorist sisse osta, kuid peame suutma ka kriisi- ja sõjaajal tagada operatiivse kasutajatoe ja muudatuste tegemise. Parim viis selleks on kaasata meie reservväelasi, kes ise ajateenistuse ajal süsteemi arendades on selle hingeeluga tuttavad. Olgem ausad – reaalses sõjategevuses pole võimalik kõiki detaile arvestada ning kindlasti ilmneb muudatusvajadusi, mida peame suutma ellu viia väga kiiresti. Seega ilmneb kindlasti reaalses sõjategevuses väiksemaid muudatusvajadusi, mida peame suutma ellu rakendada väga ruttu.

 

Küberkaitse valdkonnas teenivate kübersõdurite teenistuses tuleb tuvastada ründeid ja analüüsida võrgus toimuvat. Nii mõnigi ajateenija vajab sel positsioonil oma töös ligipääsu riigisaladusele, mistõttu nende tegevust detailsemalt kajastada ei saa.

 

Küberajateenistuse eesmärk on võimaldada ajateenijate haridusele vastav ajateenistus. Kõrgharitud tarkvarainseneri rakendamine jalaväelasena on ressursi raiskamine. Teisalt on küberajateenistuse teine eesmärk motiveeritud sõdur. Kui sõdur teab, et saab ajateenistuses oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi täiendada ja lihvida ning saab kogemuse, mida hiljem tööjõuturul rakendada, tuleb ta teenistusse vabatahtlikult ja tal on isiklik motivatsioon õppida. Samuti on küberväejuhatuse huvi oma reservväelasi näha eri IT-ettevõtetes, millest paljud on kaitseväe koostööpartnerid. Lisaks tehnilisele koostöövõimele on kõige alus koostöövõime inimeste vahel. Kui küberväejuhatus teenuse tellijana on ühel pool lauda ja teenusepakkujana on teisel pool lauda küberväejuhatuse reservist, on väga lihtne ühist keelt leida. Võib juhtuda, et erafirmal on meie vajadustest hea ülevaade, sest reservväelastest töötajad on ajateenistuses olles ise neid süsteeme kasutanud.

 

Küberajateenistus kestab 11 kuud, algusega veebruaris ja juulis. Kübersõduriks saamise eelduseks on erialane haridus ja/või kogemus. Sõdurite valik käib kaheastmelisena. Esimene valik tehakse lähtuvalt haridusest ja töökogemusest. Teise astmena läbib noor sõduri baaskursuse ajal erinevaid teste ning intervjuu. Kübererialastele kohtadele on konkurents, kaugeltki mitte igaüks ei saa tulla aega teenima küberväejuhatusse ning isegi väejuhatusse saamine ei taga IT-erialast teenistust. Hoolimata väejuhatuse nimest on lisaks IT-erialastele kohtadele ka meil autojuhte, jalaväelasi, jaoülemaid jne. 2021. aasta suvel oli võimalik sõduri baaskursusel moodustada rühm, kus kõigil ajateenijatel oli IT-erialane kõrgharidus. Usun, et esimest korda teenis selline rühm kaitseväes. See peegeldab väejuhatuse eripära. Kui kaitseressursside amet ootab ajateenistusse eelkõige vahetult pärast gümnaasiumi lõppu, siis küberväejuhatusse ootame pigem noori pärast erialase hariduse omandamist.

 

Küberväejuhatusel on välja kujunenud koostöövõrgustik erinevate kutsekoolide ja ülikoolidega. Küberväejuhatusse on võimalik aega teenima tulla ülikoolist kursusega koos põhimõttel. See on justkui ülikooli neljas kursus, kus esimesed seitse nädalat sõduri baaskursusel teenitakse samas rühmas ja edaspidi allüksustes erialase jagunemise järgi.

 

Kõik kübersõdurid teenivad õlg õla kõrval tegevväelastega, kes on neile mentoriks ja juhendajaks. Ajateenijate meeskondade teenistust saab võrrelda start-up ettevõtlusega. Nad ei oota käsku, neil tuleb tuvastada probleem ja leida sellele lahendus. Eesmärk on alati üks – tagada usaldusväärne, kasutajate vajadusele vastav hukukindel teenus.

 

Kristo Pals