Kübersõda – järgmine piir

Peaaegu iga aspekt modernses elus on sõltuv arvutite võrgustikest – meie pangakontod, meie sotsiaalvõrgustike profiilid ning meie terviseregistrid, rääkimata äritegevusest, riigivalitsemist ning sõjavägedest. Kolonel Ilmar Tamm, NATO Küberkaitsekeskuse juht, analüüsib väljakutseid kübersõjamaailmas.

laptop-internet-card-paymentKolonel Ilmar Tamm, NATO Küberkaitsekeskuse juht, analüüsib väljakutseid kübersõjamaailmas.

Peaaegu iga aspekt modernses elus on sõltuv arvutite võrgustikest – meie pangakontod, meie sotsiaalvõrgustike profiilid ning meie terviseregistrid, rääkimata äritegevusest, riigivalitsemist ning sõjavägedest. Ligipääs Internetile on saanud määravaks selles osas, kuidas me töötame, meelt lahutame ning õpime maailmas toimuva kohta.

Kuid hoolimata sellest, et arvuti on toonud meie eludesse pretsedenditut mugavust, kaasnevad sellega ka ohud. Me saame läbi oma nutitelefonide kontrollida oma pangakontot ning sõjaväed saavad juhtida luurelennukeid eemalt, ilma baasist lahkumata. Kas see on siis üllatus, et kurjategijad, vaenulikud riigid ja terrorirühmitused kasutavad seda sama imetabast tehnoloogiat sama kergelt selleks, et meie elutegevust segada?

On mitmeid viise, kuidas meid küberruumis rünnata, kuid on mõned kindlat tüüpi rünnakud, mida me näeme pidevalt – igasuguste andmete varastamine, arvutitesse ja võrkudesse sisse murdmine ning veebilehtede sisu muutmine, eriti valitsuste ja poliitiliste parteide lehti ideoloogiliste vastaste poolt. Kuigi häkkerid on eksisteerinud sama kaua kui arvutid, on kübersõja oht ilmsiks tulnud alles viimastel aastatel. 2007. aasta küberrünnakud Eestis – kui häkkerid paiskasid segi Eesti pankade, ajalehtede, ministeeriumite ja parteide veebilehti ja muutsid nende sisu – oli üks esimesi suuremaid juhtumeid, mis oli suunatud riigi kui terviku vastu ning oli poliitiliselt motiveeritud.

Loe edasi artiklist kübersõja ohtudest ja väljakutsetest siit.

Allikas: Publicservice.co.uk