“Eesti julgeolek 2015: minu panus” kokkuvõte

 

 

Konverentsi põhiteemaks oli elanike kaasamine Eesti riigikaitsesse.

 

Esimeses paneelis räägiti Eesti strateegilisest kommunikatsioonist ja Venemaa propagandast. Esinejad kirjeldasid kuidas idanaaber üritab mõjutada Eestis elavaid inimesi, mitte üksnes poliitikuid, vaid ka tavalisi elanikke. Käimasolev propaganda sõda käib üksikisikute ajude ja südamete peale. Sellises olukorras lasub igal inimesel vastutus suhtuda kaine mõistuse ja kriitilise pilguga nn tõdedesse, mida meile serveeritakse. Mõistagi ei tasu alati uskuda ka kõike seda mida Eesti poliitikud ütlevad, kuid oluliselt kriitilisemalt tuleb suhtuda sellesse, mida öeldakse Eesti kohta välismaal. Sotsiaalmeedias peaks inimene valima oma sõpru, reageerima taunivalt valele käitumisele ning suhtuma hoolivalt nii teistesse inimestesse kui ka oma riiki. Ühiskonnas saab usaldust suurendada läbi koostegutsemise igapäevases elus. Igasugune tegevus, mis killustab Eesti ühiskonda, Euroopa riike ja meie liitlasi suurendab meie haavatavust.

 

Samuti räägiti laiapindsest riigikaitsest ja Kaitseliidu rollist. Kaitseliit on juba 97 aastat koondanud tavalisi Eestis elavaid inimesi eesmärgiga kaitsta ja säilitada Eesti riiki ja kohalikke kogukondi. Kaitseliit on alati koosnenud vabatahtlikest aga vabatahtlikke tuleb ka motiveerida. Samuti peab organisatsioon ajaga kaasas käima ja arenema nii, nagu ka ülejäänud Eesti ühiskond areneb. Riigijuhid on seadnud eesmärgiks kasvatada Kaitseliidu liikmeskonda 30,000 inimeseni ja seda eesmärki ei ole võimalik saavutada käsukorras, vaid selleks peab Kaitseliit Eesti riigi abiga suurendama oma atraktiivsust, eelkõige rahvuselt mitte-eestlaste seas. Täna esindab küll Kaitseliit läbilõiget Eesti ühiskonnast, kuid seda eelkõige liikmete elukutse poolest – mitte veel rahvusliku kuuluvuse poolest. Konverentsil pakuti välja, et organisatsiooni koduleht, mis täna on eesti ja inglise keeles võiks olla kättesaadav ka vene keeles. Küsimuste ja vastuste voorus märgiti ära lojaalsus – nähtust, mida ei saa tekitada käsukorras, vaid mis tuleb välja teenida.

 

Kolmandas paneelis käsitleti ühiskonna sidusust. Sidususe näol on taas tegemist nähtusega, mida riigijuhid ei saa käsukorras tugevdada. Selleks peab suurendama terve Eesti atraktiivsust, et inimestel oleks hea siin elada. Ühiskonna sidususe tugevdamine on keeruline, kuna eeldab senisest suuremat sallivust kõikide inimeste suhtes, kes Eestis elavad. Kui see aga õnnestub, siis on ka lihtsam vastu seista autoritaarsete välisriikide propagandale. Võimaliku positiivse arengusuunana pakuti välja kaksikidentiteedi loomist – et Eesti elanikud ei peaks olema sunnitud valima kas olla eestlane või venelane, vaid mõlemat: olla eestivenelane. Uuringud on näidanud, et tugev rahvuslik identiteet ja rahuolu riigiga käivad käsikäes. Ehkki erinevatel rahvustel on sageli erinev suhtumine Eesti ajaloosse jt teemadesse, siis tuleks keskenduda positiive ühisosa leidmisele.

 

Konverentsi korraldasid Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, SA Unitas, korporatsioon Vironia, korporatsioon Amicitia, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu Riigikaitsekomisjoni, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga. Konverents toimus eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.