Kindral Laaneots: Eesti on sõjaliselt kaitstud

Kindral Ants Laaneots rõhutas eile õhtul kaitseväe 93. aastapäeval peetud kõnes, et Eesti on välja arendanud tervikliku ja tasakaalustatud riigikaitse süsteemi ning Eesti riik ja rahvas on sõjaliselt usutavalt kaitstud.

3573_pic1Kindral Ants Laaneots rõhutas eile õhtul kaitseväe 93. aastapäeval peetud kõnes, et Eesti on välja arendanud tervikliku ja tasakaalustatud riigikaitse süsteemi ning Eesti riik ja rahvas on sõjaliselt usutavalt kaitstud.

„Täna, 20 aastat pärast kaitsejõudude taasloomist võin kinnitada, et Eestil on olemas toimivad kaitsejõud. Meie Kaitsevägi ja Kaitseliit kujutavad endast terviklikku sõjalise kaitse süsteemi,“ ütles kindral Ants Laaneots. “On välja töötatud rahu- ja sõja-aja operatiivkavad ning tegevusplaanid, on olemas vajalik seadusandlus, pika-, keskpika- ja lühiajalised arengukavad.“

Kindral Laaneotsa sõnul on kaitseväe ülesehitamine segakomplekteerituse põhimõttel end õigustanud, arvestades meie võimalusi, ning Eesti jätkab nii professionaalsete üksuste kui üksusepõhise reservi arendamist. Samuti rõhutas ta 22 000 liikmelise Kaitseliidu erilist ja kasvavat rolli.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti on integreeritud NATO kaitseplaanidesse ning Eesti kaitseväelaste maine NATO-s ja Euroopa Liidus on kõrge. „Eesti sõdurid on tõestanud ennast lahingutes Iraagis ja Afganistanis kui eeskujulikult välja õpetatud, hästi varustatud ning kõrge moraaliga külmaverelised sõjamehed.“

Kaitseväe juhataja tänas oma kõnes ka kaitseväe taasloojaid: „Eesti turvalisele julgeolekukeskkonnale panid aluse tänased kaitsejõudude veteranid, kes julgesid eelmise sajandi pöördelistel üheksakümnendatel asuda looma taasiseseisvunud Eesti oma sõjaväge. Tänan teid selle julguse ja entusiasmi eest! Iga kaitseliitlase, ajateenija, reservväelase, kaadrikaitseväelase, kaitseväeametniku ja ametniku, nagu ka iga kodaniku panus riigikaitsesse on olnud Eestile väga oluline,“ ütles kindral Laaneots. „Eesti iseseisvus on meie ühine saavutus, mida tuleb kaitsta. Kaitstes Eesti riiki, kaitseme oma kodu ja lähedasi, meie vabadust, elustiili ja väärtusi, mida me kalliks peame. Meie kaitsevõime aluseks on kodanike kaitsetahe ja usk Eesti riiki.“

Kindral Laaneots andis Estonia kontserdisaalis koos ettevõtjate ja reservohvitseride major Toomas Lumani ja kapten Neinar Seliga Riigikaitse Arendamise Sihtasutusest üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiad.

Aasta ohvitseriks nimetati miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann, aasta allohvitseriks sai Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kundla. 3200 euro suurust preemiat finantseerib Riigikaitse Arendamise Sihtasutus.

650 euro suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülem major Tarmo Kundla, Õhuväe tagalatoetusgrupi kapten Avo Träss, Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülem leitnant Rivo Aavel ja Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Robert Kase.

Allohvitseridest said 650 euro suuruse ergutuspreemia vanemveebel Tõnu Tuul Kuperjanovi jalaväepataljonist, veebel Margus Bergmann Kalevi jalaväepataljonist, veebel Reemo Raag Vahipataljonist ja veebel Petri Tedrekull Õhutõrjepataljonist.

Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.

Kaitsevägi loodi 1918. aasta 16. novembril, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.

Allikas: Eesti Kaitsevägi