Kaitseväkke on eelmise aasta algusest lisandunud 134 kaadrikaitseväelast

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Aruandest ilmneb, et kümneaastases arengukavas sätestatud eesmärgi täitmine kaadrikaitseväelaste arvu suurendamiseks ligi tuhande inimese võrra 4000 kaitseväelaseni 2018. aastaks on olnud plaanipärane ning jätkub samas tempos ka eelseisvatel aastal.

Möödunud aastal suurenes kaadrikaitseväelaste arv 97 inimese võrra, selle aasta esimese kvartali jooksul on lisandunud Eesti Kaitseväkke 37 kaadrikaitseväelast. Alates möödunud aasta algusest kuni tänaseni on Kaitseministeeriumi koosseis seevastu vähenenud 32 ametikoha võrra.

„Sõjalise kaitse arengukava näeb ette riigikaitselise ülesandena tugevdada ja suurendada nii Kaitseväe kui Kaitseliidu isikkoosseisu. See on äärmiselt tähtis tegur turvalisuse loomisel ja esmase iseseisva kaitsevõime tõstmisel. Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine aga erilise tähendusega, pidades silmas nende paiknemist väljaspool Tallinna ning üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui riigikaitse seisukohalt,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseliidus on põhirõhk vabatahtlike liikmete arvu kasvatamisel. Praegu kuulub organisatsiooni koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega juba enam kui 20 000 aktiivset vabatahtlikku. Nõutava ettevalmistusega instruktorid ja teiste Kaitseliidule vajalike erialade spetsialistid leiavad rakendust projektipõhiste töölepingute alusel.

Kaadrikaitseväelaste arvu tõus on vajalik nii uute sõjaliste võimete väljaarendamiseks, reservüksuste kvaliteetsemaks väljaõpetamiseks kui ka elukutseliste üksuste mehitamiseks, seetõttu peaks kaadrikaitseväelaste arv igal järgneval aastal suurenema keskmiselt umbes 125 inimese võrra. Arengukava kohaselt tuleb suurendada nii Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes koolitatavate ohvitseride kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis koolitatavate allohvitseride arvu.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv, mis on 2500, lähitulevikus pigem kasvab mõõdukalt. Ajateenistuse läbinutest moodustatakse ka edaspidi reservüksused ning nende hulgast värvatakse uusi kaadrikaitseväelasi.

Eesti Kaitseväe sõja-aja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks tänaselt 16 000 inimeselt kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused. Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad 2018. aastal keskalluvusega üksused, maaväes mehhaniseeritud jalaväebrigaad, koos kõikide vajalike toetusüksustega, kaitseringkondades moodustatavad reservüksused ning Kaitseliidu üksused. Mereväe ja õhuväe sõja-aja struktuur jääb suures osas sarnaseks nende väeliikide rahuaegse struktuuriga.

Allikas:

Kaitseministeerium